← Eesti

3-23-555/3

Obsah (7)§ 139§ 138§ 141§ 134§ 135§ 136§ 137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-555 Haldusasi Vaidlustatu

) §-d 134–137), ning arutlused valla omavalitsusorganites planeeringu kehtestamise otsuse kui kaalutlusotsuse tegemisel (

§ 139). Kui vald avalikul väljapanekul esitatud seisukohti ei 2

(5)3-23-555 arvesta, toimub lisaks heakskiitmise menetlus Rahandusministeeriumis (

§ 138

). Seega on praegune kaebus ennatlik; 3) põhjust pole väita, et CNG-tankla rajamine DP alale on igal juhul välistatud. Küsimus, milline on nõutav minimaalne vahemaa lasteaia ja gaasimahuti vahel, sõltub määruse nr 87 § 16 lg-le 2 antavast tõlgendusest. Lisaks sõltub tankla rajamise lubatavus mõiste „ohutu kaugus“ sisustamisest konkreetsel juhul (määrus nr 87 § 16 lg 1). DP vastuvõtmisega pole vald teinud neis küsimustes lõplikku otsust, mis mingil moel piiraks valla hindamis- ja otsustusruumi edasises planeerimismenetluses; 4)

§ 141

järgi on igaühel võimalik kohtus vaidlustada DP kehtestamise otsust (nn populaarkaebuse esitamise õigus). Planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamisele see võimalus ei laiene. Selle menetlustoimingu vaidlustamiseks võib HKMS § 45 lg 3 alusel kohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebajad ei ole ära näidanud, kuidas riivab nende õigusi see, et tanklat kavandatakse Kodutare sotsiaalmaja lähedusse; 5) KSH algatamata jätmist, mis on samuti menetlustoiming, saab enne DP kehtestamist vaidlustada üksnes juhul, kui kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevusi (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-11, p-d 11–15). Nendel tegevustel on juba seaduse järgi oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste puhul tuleb otsustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH korraldamise kohustus vahetult seadusest, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga. Valla hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat otsust KSH algatamata jätta saab sel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o DP kehtestamise otsusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajatel on õigus DP vastuvõtmist vaidlustada, kuna see on vastuolus õigusaktidega. CNGtanklat ei saa õiguspäraselt planeeringualale paigutada. Samuti jäeti õigusvastaselt keskkonnamõju välja selgitamata; 2) lasteaed asub 88 meetri kaugusel rajatavast mahutist. Määruse nr 87 § 16 lg 2 kohaselt on kuni 5-tonnise maapealse biometaani mahuti minimaalne kaugus lasteaiast 300 meetrit. Lasteaialastele tuleb kohaldada sarnast regulatsiooni kui ravi- või hooldusasutuses asuvatele inimestele. Vald on jätnud sisulise hinnangu andmata, milline on ohutu kaugus lasteaia ja mahutite vahel; 3) keskkonnamõju välja selgitamata jätmine oli õigusvastane. Vald kinnitas DP vastuvõtmisega seda, et DP vastab õigusaktidele ja et keskkonnamõju pole tarvis hinnata. Vastustaja on jätnud hindamata selle, milline mõju kaasneb tanklatulekahju korral. Esineda võib avariiolukord. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  3. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel puudub vaidlusaluse detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 203 lg 2 ja § 204 lg 4).
  4. Vastuvõetud detailplaneering iseenesest ei mõjuta negatiivselt kaebajate nimetatud õigushüvesid (vt käesolev määrus, p 4 alap-d 2 ja 3). Selle otsustusega pole ehitusõigust antud. 3

(5)3-23-555
  1. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt ka Riigikohtu 14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15; üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu kohta vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2166, p 10; maakonnaplaneeringute vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu kohta vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-16-2721). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise asjas on põhjendatud lähtuda menetlustoimingute vaidlustamist reguleerivatest normidest, s.o HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoimingute vaidlustamise kohta vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega.
  2. Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (

§ 134

), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (

§ 135

) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (

§ 136

). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi (

§ 137

). Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile, kui avalikul väljapanekul on esitatud detailplaneeringu kohta arvamusi ja nendega pole arvestatud. Valdkonna eest vastutav minister kontrollib ka seda, kas detailplaneering vastab õigusaktides sätestatud nõuetele (

§ 138lg 1, lg 2 ja lg 4 p 1).

  1. Halduskohus on õigesti toonud välja, et vastuvõetud detailplaneeringu puhul puudub ilmne vastuolu kehtiva õigusega, mis takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise. Kaebaja viidatud määruse nr 87 norme tuleb vajadusel tõlgendada ning need ei ole ühemõttelised. Selle tõlgenduse andmine ei ole hädavajalik enne seda, kui on teada, milliseks kujuneb detailplaneeringu lõplik lahendus.
  2. Halduskohus on õigesti märkinud, et KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Kuna KSH korraldamise kohustust ei tulnud vahetult seadusest, ei olnud KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle lõplikul kujul kehtestamist.
  3. Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis, sh detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitatavas kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses, sh vajadusel Rahandusministeeriumi heakskiitmismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kaebaja õigusi ei riku 4

(5)3-23-555 iseenesest asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda planeeringu menetluses (vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 10).
  1. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada kohtusse kaebus.
  2. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.