4-23-1571/20

(263023001566)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Andres Purga kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 23.04.2023.a otsusele väärteoasjas nr 263023001566 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Andres Purga isikukood: 36704172736; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxx tee x, xxxxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: Rahuldada Andres Purga kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna 23.04.2023.a otsus Andres Purgale LS § 227 lg 5 p 3 alusel määratud lisakaristuse osas ning jätta lisakaristus kohaldamata, muus osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 23.04.2023.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud Kohtuotsuse ärakiri edastada Andres Purgale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(5)4-23-1571 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. juulil 2023.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonnas koostatud väärteoprotokolliga tuvastati, et 31.03.2023.a kell 14:35 Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 56ndal kilomeetril, juhtis Andres Purga asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on kuni 90 km/h, mootorsõidukit Mercedes-Benz reg. märgiga xxxxxx kiirusega 159+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 64 km/h. Sellise tegevusega rikkus Andres Purga LS § 15 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. Kohtuvälise menetleja 23.04.2023.a otsusega tunnistati Andres Purga süüdi LS § 227 lg 4 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning see on õigesti kvalifitseeritud, väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja K. Kõivu ülekuulamise protokolliga ja LASERCAM 4 LE0050 salvestise failiga
4. Toimepandu on õigusvastane ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust oluliselt ning pani toime äärmiselt ohtliku õigusrikkumise. Menetlusalusel isikul poolt juhitud sõiduki tuvastatud kiirus oli niivõrd suur, et ta pidi seda ka ise tajuma. Seega tuleb isiku süü hinnata suureks. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine isikult erilist hoolsust. Suurel kiirusel liikuval sõidukil on hooletusvead lihtsad tekkima, mis suurendab ka liiklusõnnetuste põhjustamise ohu tõenäosust. Sellise vastutustundetu käitumisega juht ei sea ohtu mitte üksnes enda elu ja tervist, vaid ka teiste kaasliiklejate oma. Kuna sõidukiiruse ületamine sedavõrd suures määras on tõsine rikkumine, ei ole kohtuväline menetleja veendunud, et ainult rahatrahv karistuse eesmärgid täidab. Lisakaristuse kohaldamine on Andres Purga suhtes on põhjendatud, sest isiku süü on märkimisväärselt suur ning toimepandud väärteo puhul on tegemist üldohtliku teoga, mille tagajärjed võivad olla fataalsed. Tegemist on ühiskonnas laialdast hukkamõistu vääriva teoga, mille puhul tuleb anda selge signaal, et sellist käitumist ei saa tolereerida. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine keskmisest suuremas määras ning lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine miinimummääras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
5. 15.05.2023.a esitas Andres Purga otsusele kaebuse, milles tunnistab oma süüd. Ta ületas 2

(5)4-23-1571 kiirust sooritades möödasõitu veokite kolonnist, kuna viimase sõiduki liikumiskiirus oli alla lubatud liikumiskiiruse, otsustas ta möödasõidu sooritada. Algselt nägi, et oli kaks veokit, möödasõidul avastas, et oli ka kolmas veok. Veokite vahel ei olnud piisavalt vaba ruumi ning ta otsustas kiirendada, et jõuda veokite ette ning mitte põhjustada liiklusohtlikku olukorda kahe veoki vahele pressides. Enne möödasõitu veendus ta möödasõidu ohutuses. Ületas lubatud sõidukiirust, et võimalikult kiiresti veokitest mööduda ning taastada algne sõidukiirus 90 km/h ning jätkata sujuvat sõitu. Andres Purga ei soovi oma käitumist õigustada, kuid palub võimalusel karistuse üle vaatamist. Mõistab, et kiiruse piirangu ületamine 64 km/h on suur rikkumine, kuid soovib selgitada, et tema igapäeva töö ja palk sõltuvad juhilubadest, samuti sõltub tema sissetulekust ka tema pere heaolu. Sõidab aastas keskmiselt 50 000 km, tal ei ole kehtivaid karistusi. Tema töö on liikuda erinevate ehitusobjektide vahel ning veenduda, et ehitustel kõik sujub, töötajate huvid on tagatud ja mured on lahendatud ning et kliendi huvid on kaitstud, seega peab isiklikult viibima ehitusobjektidel ning erinevate ehitusobjektide vahemaad võivad olla sadu kilomeetreid. Tema puudumine või ehitusobjektile viivitusega saabumine võib kaasa tuua erinevaid kahjulikke tagajärgi ehitusobjektidel, mille eest on ta ka isiklikult vastutav. On igati nõus rahatrahviga ning mõistab teo raskust, kuid leiab, et kuueks kuuks juhilubade äravõtmine paneb teda ja peret väga raskesse olukorda, võttes potentsiaalselt ära tema sissetuleku ning tuues kaasa ohtlikke tagajärgi ka tema klientidele. Kinnitab, et on mõistnud teo võimalikke tagajärgi ning on saanud oma õppetunni. Palub tühistada lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil

1. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde ning palus väärteootsus lisakaristuse osas tühistada. Tunnistab, et ületas kiirust, kuid selgitab, et oli olukord, kus tuli valida ning tegi kiirelt otsuse, et ei pressi veokite vahele, sest siis tekiks veel hullem moment. Lisas gaasi, tee oli sirge, ei näinud mingit ohtu, möödus ja siis taastas algkiiruse. Tal on selline auto, et kui gaasi vajutada, siis läheb nagu rakett, see muidugi ei ole ka vabandus. Vabandab ja palub kergemat karistust.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus on seaduslik, palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Rikkumine oli väga suur, isik õigustab oma tegu, kiitleb oma kiire autoga. Süüd tunnistab, aga see on loomulik, sest on ka lühike video rikkumisest. Sellega, et kaebaja veendus möödasõidu ohutuses, ei saa nõustuda. Ta ütleb, et möödasõitu alustades nägi kahte sõidukit, hiljem selgus, et neid on veel, sellegipoolest ta oma manöövrit ei katkestanud. Ta teadis ka eelnevalt, et juhtimisõigus on töö ja pere tarvis vajalik, sellegipoolest ei jätnud tegu toime panemata. Liiklusseadus ei näe ette, et möödasõit oleks kohustuslik. Esmakordse rikkumise puhul võib samuti ära võtta juhtimisõiguse, kui on suur süü, antud juhul on piirmäära oluline ületamine. Isik suhtub hoolimatult oma teosse, tema käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusseadusesse ja kaasreisijana autos olnud abikaasasse. Sellisel kiirusel liikudes ei saa juht olla kindel, et tema sõiduk on kõige parem, ei saa välistada tehnilisi rikkeid, ootamatusi, mis liikluses võivad ette tulla. LS § 50 ütleb, et juht peab kohaldama sõidukiiruse oludele vastavaks, aga kiirust ületada ei tohi. Menetlusalune isik tegi väga ohtlikku möödasõitu. Kohtu seisukoht
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 3

(5)4-23-1571

1. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteo toimepanemine Andres Purga poolt on täielikult tõendamist leidnud, kuid temale lisakaristuse kohaldamine ei ole, tema isikut ja toimepandud väärtegu arvestades, põhjendatud.
2. Menetlusalusele isikule heidetakse ette LS §-s 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu täitmist. Andres Purga tunnistas kohtuvälises menetluses, kinnitas esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil, et ta ületas 31.03.2023.a kell 14:35 Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt asulavälise tee 56ndal kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on kuni 90 km/h, juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz reg. märgiga xxxxxx lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 64 km/h.
3. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud Andres Purga poolt temale etteheidetud väärteo toimepanemine. Andres Purga on oma süüd tunnistanud nii kohtuvälises menetluses, kaebuses kui ka kohtuistungil ning tema poolt juhitud mootorsõidukiga kiiruse ületamist tõendab ka liiklusmõõteseadme LASERSCAN 4LE0050 salvestise fail 086372 /üles laetud KISi/, millel on fikseeritud mootorsõiduki Mercedes-Benz reg. märgiga xxxxxx kiirus 159 km/h 31.03.2023.a kell 14:
5. Kohtu hinnangul on Andres Purga oma käitumisega täitnud LS §-s 227 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Andres Purga juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz reg. märgiga xxxxxx ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 64 km/h ning pani süüteo toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud ühtegi tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo.
6. Kohtu hinnangul ei vasta aga kohtuvälise menetleja poolt Andres Purgale mõistetud karistus, kohaldatud lisakaristuse näol, tema isikule ja süü suurusele. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise vajadust on kohtuväline menetleja põhjendatud eripreventiivsete kaalutlustega ning leidnud, et lisakaristusena juhtimiselt kõrvaldamine miinimummääras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.
7. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga selles, et lisakaristuse kohaldamine Andres Purgale on vältimatult vajalik seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega mitte vähem, kui 64 km/h. LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis, toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Andres Purga täitis LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo koosseisu, ületades koosseisu täitmise eelduseks olevat kiiruse määra 5 km/h võrra, seega on tema teosüü LS § 227 lg 4 mõttes pigem väike.
8. Kohtuväline menetleja karistas Andres Purgat põhikaristusena keskmisest määrast suurema rahatrahviga, s.o 200 trahviühikut, mis on Andres Purga teosüüd arvestades pigem range karistus. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga. Lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka 4

(5)4-23-1571 ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem liiklusalaste rikkumiste eest Eesti Vabariigis karistatud, seega on antud juhul tegemist juhusüüteoga ning ainuüksi tulenevalt asjaolust, et Andres Purga ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h, ei saa sarnast rikkumist pidada tulevikus piisavalt tõenäoliseks, et temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas lubatud sõidukiirust ületama, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui isik paneb toime liiklusalase süüteo, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur, ta eksib muudegi liiklusnõuete vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas 3-1-1-122-13, p 11). Käesoleval juhul aga kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud.

1. Andres Purga selgituse kohaselt tekkis aeglases liiklusvoos liikunud mitmest sõidukist möödasõidul ettenägematu ohtlik olukord ja ta ületas lubatud sõidukiirust selle lõpetamiseks, et seejärel sõita edasi lubatud sõidukiirusega. Kogenud ja kohusetundliku autojuhina pidanuks Andres Purga mõistma, et möödasõit on üks ohtlikumaid manöövreid liikluses ja sõidukiiruse ületamine pole ka möödasõidul lubatud. Kohus ei pea Andres Purga poolt toimepandut süsteemselt ohtlikuks liikluskäitumiseks, et ta tuleks vältimatult liiklusest kõrvaldada ning kohustada mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks sooritama liiklusteooriaeksamit LS § 129 lg 1 mõttes. Lisakaristus, juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks, on kohtu hinnangul toimepandut arvestades ebaproportsionaalne ning ei vasta isiku süü suurusele.
2. Kohus rahuldab Andres Purga kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna 23.04.2023.a otsuse Andres Purgale LS § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldatud lisakaristuse osas ning jätab lisakaristus kohaldamata, muus osas jääb otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5