Obsah (5)

§ 222§ 2§ 40§ 333§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1309 (963023000024) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paabu

) § 222 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Klim Bergman, isikukood: 50204300822; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoht: XXX, epost: xxx Kaitsja Olga Väina-Kesler Kohtuväline menetleja Kaitseressursside Ameti (registrikood: 70007647; asukoht: Aiandi 15, Tallinn; e-post: krainfo@kra.ee) esindaja Svjatoslav Podgornõi RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133-134, § 135 lg 2-st: maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata väärteoasjas nr 963023000024 tehtud otsus, millega määrati Klim Bergmanile

§ 222alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut, s.o summas 900 eurot.

2. Klim Bergmanile

§ 222

järgi mõistetud rahatrahv, s.o 225 trahviühikut ehk 900 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. Jätta menetlusaluse isiku Klim Bergmani kaebus rahuldamata.
3. Kohtuotsuse lõpposa edastada kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
4. juulil
5. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaitseressursside Ameti 04.04.2023 otsusega karistati Klim Bergmani

§ 222järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt oli Klim Bergman Kaitseressursside Ameti 31.10.2023 otsusega nr 11-9.1/2022/8846 kutsutud ajateenistusse 30.01.2023 kell 08.30 väeossa 1. jalaväebrigaad, aadressil: Aiandi 15, Tallinn, kuid jättis sinna ilmumata. Sellega pani Klim Bergman toime

§ 222järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K. Bergmani lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub K. Bergmanile mõistetud karistus tühistada, kuna kaitseväkke ei saanud tema kaitsealune ilmuda tervisliku seisundi tõttu. Kaebuse esitaja väitel viibis K. Bergman alates 27.01.2023 – 07.02.2023 haiguslehel. Selle kohta edastas K. Bergman Kaitseressursside Ametile ka töövõimetuslehe väljavõtte nr. 1006771826, millest nähtuvalt oli K. Bergmani töövabastuse perioodiks 27.01.2023 – 07.02.

1. Tööst vabastamise põhjuseks on perearst X märkinud üldsõnaliselt „haigestumine“. 01.06.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et viimase aasta jooksul on tal tekkinud suhteliselt palju terviseprobleeme, kuna tal on selline töö, et hingab sisse palju ehitusmaterjalide tolmu. Tagasi on tulnud xxx, mis oli tal lapsepõlves 9-10 aastaseks saamiseni. Sellest probleemist rääkis ta ka Kaitseressursside Ametis. Märtsis või aprillis käis end kontrollimas ka perearsti juures. Istungile eelnenud päeval, so 31.05.2023 sattus kõrge vererõhuga EMOsse. Kaebajal oli enda sõnul olnud viirushaiguseid, samuti soolestikuga seotud probleeme. Lapsepõlves põdes xxxt, tarvitas raviks xxxd. Varasemalt tegeles ka spordiga, täpsemalt ujumisega, kuid siis tekkisid uuesti probleemid tervisega. xxx kerkis uuesti esile
2. aasta alguses. Ei mäleta täpselt, mis haigusega oli tal tegemist 27.01.2023 – 07.02.2023, vist oli palavik, mingi viirustõbi. Mingeid ravimeid hetkel xxx raviks ei tarvita. Käis perearsti vastuvõtul märtsis või aprillis, kuid perearst ei suutnud talle midagi soovitada peale värskes õhus liikumise. Kaebaja sõnade kohaselt tegi perearst talle kopsuröntgeni ja vereanalüüsid. Arvab, et lapsepõlves põetud xxx diagnoosis tal perearst. K. Bergman selgitas kohtuistungil, et päev enne 30.01.2023, mil ta pidi ilmuma ajateenistusse, teavitas ta e-kirja teel ilmumise võimatusest ka Kaitseressursside Ametit ning lisas ka väljavõtte digiloost. Kaebaja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler märkis kohtuistungil, et kaebaja K. Bergman jättis 30.01.2023 kell 08.30 ajateenistusse ilmumata mõjuval põhjusel, esitades ka haiguslehe. Seega ei hoidunud kaebaja kõrvale ajateenistusest kaitseväes. Lepingulise esindaja sõnul peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuvastama, kas kaebaja kogunemiskohta mitteilmumisel oli mõjuv põhjus või mitte. Palus kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada või alternatiivselt lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Täiendava alternatiivina palus K. Bergmani lepinguline esindaja vähendada mõistetud rahatrahvi summat ning võimaldada määratud rahatrahvi tasumist aasta jooksul. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja K. Bergmani lepingulise kaitsjaga ei nõustunud ning märkis, et väärteoasjas kogutud tõendid ja menetlusaluse isiku selgitused ei ole piisavalt veenvad selleks, et menetlusaluse isiku tervislik seisund oli sedavõrd halb, et ajateenistusse ilmumine 30.01.2023 osutus võimatuks. K. Bergman ei olnud määratud voodirežiimile ega paigutatud statsionaarsele ravile. Samuti puudusid tal muud takistused teenistuskohta ilmumiseks. Puutuvalt karistusse märkis kohtuväline menetleja, et karistusregistri andmete kohaselt karistati K. Bergmani

§ 222sätete rikkumise eest ka 1.

detsembril 2022. Karistusena mõistetud rahatrahv summas 800 eurot on siiani tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on toime pannud

§ 222

järgi kvalifitseeritava süüteo ning palus K.Bergmanile määratud karistus muutmata jätta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 222

näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest.

§ 2

lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab isikud, kes on kaitseväekohustuslased ning lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohustuslaseks ka kutsealune.

§ 2

lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 17-27 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.

§ 40

sätestab kutsealuse kohustused ning lõige 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. K. Bergmani väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud ning uuritud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul kogumis, et K. Bergman pani toime temale

§ 222alusel etteheidetava rikkumise.

Kohtuistungil avaldati 13.05.2021 Kaitseressursside Ametis K. Bergmani suhtes koostatud terviseseisundi hindamise otsus (13-4.1/2021/1463), millest nähtuvalt otsustas Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, et K. Bergmani terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses oli selgitatud K. Bergmanile ka kirjaliku vaide esitamise õigust ja tähtaega. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et K. Bergman oleks vaidlustanud arstliku komisjoni 13.05.2021 otsuse. Arstliku komisjoni otsuse ja

§ 333

lg 1 alusel kutsus Kaitseressursside Amet 31.10.2022 otsusega (11-9.1/2022/8846) K. Bergmani ajateenistusse ning teenistuskohana oli määratud

1. jalaväebrigaad, kogunemisaeg: 30.01.2023 kell 08.30, kogunemiskoht: Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn. Seejuures on viidatud otsuses ära märgitud oluline 3 informatsioon, taotluste ja dokumentide esitamise erinevad võimalused ning otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kohtuistungil avaldatud Kaitseressursside Ameti 20.01.2023 kirjast K.Bergmanile nähtub, et vastuseks Kaitseväeressursside Ameti 31.10.2022 otsusele esitas K.Bergman sama kuupäeval teate terviseseisundi muutusest, märkides et tal on probleem xxxga. Seetõttu kutsuti K. Bergman 12.12.2022 uueks tervisehindamiseks arstlikku komisjoni. Komisjoni K. Bergman ei ilmunud ning põhjendas mitteilmumist väljavõttega haiguslehest perioodil 12.12 – 16.12.
2. Kaitseressursside Amet väljastas K.Bergmanile uue kutse arstlikku komisjoni ilmumiseks 10.01.2023, kuhu isik samuti ei ilmunud, põhjendades mitteilmumist taaskord 18.01.2023 esitatud väljavõttega haiguslehest perioodil 09.01 – 17.01.
3. Seega eiras K. Bergman kahel korral Kaitseressursside Ameti kutseid arstlikku komisjoni ilmumiseks, kuigi oli teavitanud Kaitseressursside Ametit oma tervisliku seisundi halvenemisest. Kaitseressursside Ameti 20.01.2023 kirjaga selgitati K. Bergmanile, et terviseseisundi muutused ei muuda kehtetuks ajateenistusse kutsumise otsust ega vabasta selle täitmiskohustusest ning kaitseväeteenistusest saab seoses terviseprobleemidega vabastada üksnes arstlik komisjon. 13.05.2021 koostatud arstliku komisjoni otsus kehtib kuni uue otsuse tegemiseni. K. Bergmani teavitati ka sellest, et tal on endiselt kohustus ilmuda 30.01.2023 kell 08.30 ajateenistusse kogunemiskohta aadressil Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, Tallinn. Lisaks selgitati K. Bergmanile, et kogunemiskohas konsulteeritakse tema terviseseisundi osas vajadusel väeosa arstiga, kes saab vaadata kutsealuse e-terviseandmeid ning lähtuvalt nendest otsustada edasise üle. Isegi juhul, kui kutsealune peab suunduma koos teistega väeossa, teeb ajateenistuskoha ülema määratud arst ajateenija arstliku läbivaatuse 24 tunni jooksul ajateenistuskohta saabumisest arvates. Vaatamata Kaitseressursside Ameti 20.01.2023 kirjale ja selgitustele, millistel alustel ja kelle poolt otsustatakse kaitseväeteenistusest vabastamine, ei ilmunud kaebuse esitaja 31.01.2023 kell 08.30 kogunemiskohta Aiandi 15, Tallinn. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud
4. jalaväebrigaadi 31.01.2023 kutsealuste nimekirjast nähtub, et K. Bergman otsusega määratud ajal määratud kogunemiskohta ei ilmunud. Nimekirjast nähtub K. Bergmani nimi, isikukood ja telefoninumber, kuid puudu on kutsealuse allkiri kogunemispaika ilmumise kohta. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud töövõimetuslehe väljavõtte nr 1006771826 kohaselt väljastati K. Bergmanile 27.01.2023 haigusleht seoses haigestumisega, töövabastuse perioodiks on märgitud 27.01.2023 kuni 07.02.2023, mil haigusleht lõpetati. Haiguslehe väljastas perearst X OÜ-st Perearst X. Millise haigusega seoses väljastati K. Bergmanile töövõimetusleht, dokumendist ei nähtu ja nagu selgus kohtuistungil, ei mäletanud haigestumise põhjust enam ka kaebaja K. Bergman ise.

§ 40

lg 1 p 6 sätte kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Kirjalikest tõenditest nähtub, et K. Bergman teavitas küll 31.10.2023 Kaitseressursside Ametit asjaolust, et tema tervislik seisund on seoses xxxga halvenenud, kuid ei teatanud Kaitseressursside Ametile enda haigestumisest 27.01.2023, kui talle väljastati perearsti poolt töövõimetusleht. Seega ei tabanud haigushoog teda mitte vahetult ajateenistusse ilmumise 4 hommikul. Kogutud tõenditest ei nähtu mitte ühtegi tõsiselt võetavat asjaolu, mis oleks tal raskendanud viivitamatult, s.o 27.01.2023 teatada Kaitseressursside Ametile enda haigestumisest. Kuigi K.Bergmani sõnul teavitas ta Kaitseressursside Ametit päev enne 30.01.2023 e-kirja teel enda haigestumisest, puuduvad väärteotoimikus seda kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Lisaks sellele, et K. Bergman jättis täitmata

§ 40lg 1 p 6 tuleneva nõude, ei nähtu kirjalikest tõenditest, et K.

Bergman oleks 27.01.2023 määratud seoses haigestumisega voodirežiimile. Perearst X poolt väljastatud töövõimetuslehest ei ole võimalik välja lugeda haigestumise põhjust, ega seda, et tegemist olnuks raske haigusega, statsionaarsel ravil viibimisega või liikumist takistava terviseprobleemiga, mis oleks välistanud kogunemiskohta ilmumise. Pealegi on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö – või teenistuskohustuse täitmisest vabastust tõendav dokument, mis ei takista ajateenistusse ilmumist teenistuskohta ärasaatmiseks, sest see on ainult töökohustustest vabastamist tõendav dokument. Veel märgib kohus, et K. Bergmani poolt kohtuistungil antud selgitus ja Kaitseressursside Ametile 31.10.2022 saadetud kiri tervisliku seisundi halvenemisest xxx tõttu on paljasõnaline. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et K. Bergman oleks lapsepõlves põdenud xxxt ega ka selle kohta, et alates 2022. aastast on K. Bergmanil antud haigus taas aktiveerunud.

§ 55

lg 1 kohaselt teostatakse ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes ajateenistuskohta saabumisest arvates 24 h tunni jooksul arstlik läbivaatus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Seega kontrollitakse ajateenija tervislikku seisundit viivitamatult teenistusse asumisel ning vajaduse ilmnemisel tagatakse vajalik ravi, eritingimused. Kaebajal esineval tervise probleemi korral oleks ka kaitseväes tagatud nii arstlik ülevaatus, kui vajadusel ravi. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja jättis täitmata

§ 40

lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ilmuda kutsealusena ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohta mõjuva põhjuseta. Juhul, kui kaebuse esitajal esines tervise halvenemisest tulenev probleem, mis oli raske haigus või muu asjaolu, mis oluliselt mõjutas tema terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, pidanuks ta sellest viivitamata teatama, kuid seda ta ei teinud. Kergema terviseprobleemi korral oli ta kohustatud ilmuma ettenähtud ajal kindlaksmääratud kohta ja teavitama vajadusel oma terviseseisundi halvenemisest kohapeal, et oleks võimalik hinnata tema terviseseisundit, otsustamaks ajapikenduse vajalikkuse üle. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on K. Bergman täitnud

§ 222tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et K. Bergman oli teadlik, et ta peab ilmuma 31.01.2023 kaitseväkke, kuid ta jättis selle kohustuse teadlikult täitmata, olles seejuures Kaitseressursside Ameti poolt informeeritud, et mitteilmumise korral alustatakse tema suhtes väärteomenetlust

§ 222tunnustel.

Kõik eelnev kinnitab kohtu hinnangul, et 5 K. Bergmanil oli eesmärk eirata ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta kohtu hinnangul väärteo toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et K. Bergman rikkus

§ 40

lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 222järgi.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. K. Bergman on süüvõimeline ning KarS

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut

§ 222

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot. Antud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja alternatiivselt VTMS § 29 lg 1 p - le 1 ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ning VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. K. Bergmani väärteoasjas ei nõustu kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega, kuna kohtu hinnangul puuduvad erilised asjaolud, millest tingituna oleks võimalik see lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda, et K. Bergman ei pannud tegu toime hooletusest, vaid eesmärgipäraselt. Samuti esineb asjas avalik huvi. Tegemist on teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning selliste tegude toimepanemine on sagenenud. Kohus leiab, et taolise süüteo toimepanemise eest määratavad karistused peavad teistele kaitseväekohustuslastele näitama, et riigi kodanikel on teatud kohustused, mida peab täitma ning kergekäeline kohustuse täitmisest kõrvalehoidmine toob endaga kaasa karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et K.Bergmani on varasemalt samalaadse teo eest karistatud. Karistusregistri teatisest nähtub, et K. Bergmani karistati Kaitseressursside Ameti 01.12.2022 otsusega väärteoasjas nr 963022000037

§ 222

alusel rahatrahviga 800 eurot, milline summa vähemalt kõnealuse väärteoasja kohtuistungi toimumise kuupäeva ehk 01.06.2023 seisuga oli tasumata. Seega on K. Bergman jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mis viitab kaebuse esitaja suurele süüle. Arvestades K. Bergmani süü suurust, väärteo toimepanemise subjektiivset asjaolu, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni maksimummäära lähedale jääv karistus, rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900,00 eurot on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohtupraktikast tulenevalt, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt ehk teisisõnu iga järgnev samaliigilise teo eest mõistetav karistus peab olema eelmisest raskem. 6 Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud, seaduslik ning määratud karistuse suurus on õigustatud. Kuivõrd kaebuse esitajal oli lepinguline esindaja, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral. Käesolevas asjas ei teinud kohus kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda. Andra Sild kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7