Obsah (5)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10847 Tsiviilasi Tallinn, Õismäe tee 73 korteriühistu avaldus A ja B vas

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikutelt majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 2 290,51 eurot. Avaldaja nõue on kujunenud järgmistest puudutatud isikule esitatud arvete tasumata jätmisest: 11.06.2015 arve nr 207 summas 137,62 eurot, millest avaldaja andmete kohaselt on tasumata 69,94 eurot, 13.07.2015 arve nr 247 summas 100,12 eurot, 12.04.2016 arve nr 124 summas 178,04 eurot, 14.07.2016 arve nr 246 summas 103,58 eurot, 11.08.2016 arve nr 286 summas 74,42 eurot, 11.09.2016 arve nr 326 summas 74,80 eurot, 11.10.2016 arve nr 366 summas 109,09 eurot, 12.02.2017 arve nr 44 summas 207,31 eurot, millest on tasumata 0,18 eurot 10.09.2020 arve nr 327 summas 110,19, millest on tasumata 84,23 eurot, 14.10.2020 arve summas 147,06 eurot, tasumata 90,48 eurot, 10.12.2020 arve nr 447 summas 206,08 eurot, tasumata 0,08 eurot, 11.01.2021 arve nr 4 summas 233 eurot, 11.02.2021 arve nr summas 250,52 eurot, 10.03.2021 arve nr 84 summas 250,70 eurot, 10.04.2021 arve nr 126 summas 242,60 eurot, 10.05.2021 arve nr 166 summas 230,61 eurot ja 14.06.2021 arve nr 206 summas 198,12 eurot (kokku summas 2 290,51 eurot). Kohus leiab, e avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (tl 9-12, tl 21-75, tl 78-90, tl 92-110).
2. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §
3. Puudutatud isikud ei ole kahtluse alla seadnud majandamiskulude kujunemist ja arvetel kajastatud kulusid ja nende õigusliku alust. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja 4 2-21-10847 kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata.
4. Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud avaldaja poolt arvetel kajastuvatele summadele. Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu põhjusel, et nende teadmise kohaselt neil ei ole tasumata arveid vaid pigem ettemaks. Kohus puudutatud isikutega ei nõustu.
5. Kohus kogus puudutatud isikute taotlusel tõendeid ja nõudis pangast välja puudutatud isiku I pangakonto välja võtte. Tutvudes väljavõttega on üheselt arusaadav, et kõiki avaldaja poolt osundatud arveid puudutatud isikud valdavalt tasunud ei ole. Samas nähtub väljavõttest, et arve nr 327 on mis avaldaja andmetel on tasutud osaliselt, on Ai poolt tasutud. Nimelt väljavõttest selgub, et 05.10.2020 on A tasunud arve nr 327 täies mahus summas 110,19 eurot, kuigi avaldaja hinnangul on nimetatud arvest on tasumata 84,23 eurot. Käesoleval juhul on A on märkinud ülekande selgitusse, et tasub arvet nr
6. VÕS § 88 lg 1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Käesoleval juhul on võlgnik selgelt märkinud, et tasub arvet nr 327, seega ei saanud avaldaja seda summat muude võlgnevuste kustutamiseks kasutada.
7. Samuti on B on oma pangakonto väljavõtted, millest selgub, et B on 23.10.2020 tasunud 14.10.2020 arve nr 367 summas 147,06 eurot 157,10 eurot. Avaldaja on arve nr 367 osas märkinud, et tasumata on 90,48 eurot. Kohtule ei ole arusaadav, millise arve katteks on avaldaja osaliselt lugenud makstud summa 157,10 eurot. Ka siin on puudutatud isik arve tasumisel märkinud, et tasub konkreetselt arvet 367, seega ei saanud avaldaja seda tasutud summat mõne muu arve või võlgnevuse katteks kasutada. Ülejäänud osas on avaldaja põhinõue põhjendatud. Puudutatud isikud ei ole esile toonud, et nad oleksid ülejäänud arved tasunud sularahas või täitis nende kohustuse nende eest kolmas isik. Seega tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isikutel on võlg avaldaja ees perioodil 11.06.2015 kuni 30.06.2021 tekkinud võlg avaldaja ees summas 2 115,80 (2 290,5190,48 -84,23) eurot.
8. Puudutatud isikud on palunud kohaldada aegumist perioodil 11.06.2015 – 31.12.2017 tekkinud võlgnevuse osas. Avaldaja vaidleb aegumisele vastu, kuivõrd leiab, et aegumine on katkenud/peatunud. Aegumine oli katkenud, kuna B tunnistas nõuet (avaldaja ei pea silmas mitte selle menetluse ajal, vaid juba ammu, ehk 2016) ja lubas ära maksta. Seda tõendab asjaolu, et alates 26.10.2016 hakkasid maksed ka igakuuliselt laekuma, mille arvelt kustutati varasemat võlgnevust. Kuna tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega ja B tunnistas nõuet ning ei esitanud vastuväiteid, et igakuuliste maksete arvelt alates 2016 võlgnevust likvideeritakse, siis ei ole ka nõueavaldaja hinnangul aegunud. Regulaarsed maksed kestsid kuni
9. aasta alguseni, millest võib lugeda, et aegumine algas uuesti. Lisaks käisid ka Aga läbirääkimised võlgnevuse tasumise osas ja need on kestnud läbivalt avaldaja nõude koguperioodi jooksul, ehk kindlasti ammu enne puudutatud isiku poolt väidetud veebruari
10. 5 2-21-10847
11. Kohus leiab, et perioodil 11.06.2015 – 31.12.2017 avaldajal puudutatud isikute vastu tekkinud nõuded on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerib TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Kuivõrd avaldus on kohtule esitatud 09.07.2021, on kuni 31.12.2017 tekkinud nõuded aegunud.
12. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik B tunnustanud nõuet sellega, et hakkas makseid tegema ning alates 26.10.2016 hakkasid maksed avaldajale igakuuliselt laekuma. Kohtu hinnangul ei ole igakuiste maksete tegemine puudutatud isiku poolt piisav, et kohaldada selles osas nõude aegumise katkemist. Riigikohus on selgitanud, et „perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (Riigikohtu
13. novembri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10616, p 13). Nii võib perioodiliste maksete korral eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses.“ (RKTKo 2-1510683, p 20.1). Selliseid asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et tegelikkuses tunnustas puudutatud isik ka neid nõudeid, mille makseid ta ei teinud, avaldaja esile toonud ei ole.
15. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik Aga käisid läbirääkimised võlgnevuse tasumise osas ja need on kestnud läbivalt koguavaldaja nõude perioodi jooksul. Kohus avaldajaga ei nõustu. Asja materjalist nähtub, et A on olnud kogu aeg positsioonil, et tal ei ole avaldaja ees võlgnevust mida tasuda.
16. Kohus selgitab, et läbirääkimised peatavad aegumise üksnes juhul, kui need ka sisuliselt toimuvad. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelist lahendust võimalikuks. Käesoleva juhul poolte kirjavahetusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Vastupidi, avaldaja, tema esindaja ning kohtutäitur on üritanud puudutatud isikule tema kohustusi selgitada, kuid puudutatud isik on olnud jäigal seisukohal, et ta ei võlgne midagi. Seega ei saa praegu kuidagi asuda seisukohale, et aegumine on peatunud läbirääkimiste tõttu. Kuivõrd kohtu hinnangul on avaldaja nõudes puudutatud isikute poolt esiletoodud perioodi osas aegunud ja kohus on ka tuvastanud et arved nr 327 ja 367 on tegelikkuses täies mahus tasutud, tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista 1 405,63 eurot (2115,80710,17).
17. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista ka viivise summas 1285,66 eurot. Esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel 6 2-21-10847 sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda ka edasiulatuvat viivist. Kohus kohaldas avaldaja põhinõude suhtes aegumist. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd kohus tuvastas, et arved nr 327 ja 367 on tasutud, puudub alus nendelt arvetelt viivise väljamõistmiseks. Kohus mõistab puudutatud isikutelt välja viivise määras 0,02% päevas 30.06.2021 seisuga järgmistelt arvetelt: arvelt nr 4 (summas 233 eurot) viivis 7,04 eurot, arvelt nr 44 (summas 250,52eurot) viivis 6,16 eurot, arvelt nr 84 (summas 250,70 eurot) viivis 4,61 eurot, arvelt nr 126 (summas 242,60 eurot) viivis 3,11 eurot, arvelt nr 166 (summas 230,61 eurot) viivis 1,43 eurot, kokku viivis 22,35 eurot. Lisanduvat viivist ei ole avaldaja palunud puudutatud isikutelt välja mõista. 22. Kohus rahuldab KÜ Õismäe tee 73 avalduse A ja B vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks osaliselt. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja majandamiskulude põhivõlgnevuse summas 1405,63 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikutelt välja avaldaja kasuks viivise seisuga 30.06.2021 summas 22,35 eurot. 23.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivise vaid osaliselt, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. 24. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik 7