Obsah (7)

§ 47§ 49§ 14§ 15§ 45§ 2§ 46

Tsiviilasi nr 2-23-7892 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 22. juuni 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-2

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud T. P. kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
3. T. P. (avaldaja/võlgnik) esitas 30.05.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-7892). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab alates 09.11.2022 Gustav Kohvikud OÜ-s kokana. Tema sissetulekuks on töötasu XXX eurot kuus, millest kohtutäitur teeb kinnipidamisi ja võlgnik saab töötasust kätte vaid 450 eurot. Töötasule lisanduvad igakuised toetused kokku 500 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 885 eurot: eluasemekulud 450500 eurot (sh üür 320 eurot), kulutused toidule 180 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 75 eurot, sidekulud 55 eurot, tervishoiukulud 25 eurot ning muud vältimatud kulutused 50 eurot (koduloomad). Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 7118,46 eurot. Võlgnik on selgitanud, et makseraskused tekkisid omal ajal seoses töökoha ja elukaaslase kaotusega ning tervise halvenemisega. Võlgnik võttis rahaliste probleemide lahendamiseks laenu ning uusi laene vanade laenude tagasi maksmiseks. Lisaks sattus võlgnik elu keerulisel perioodil sõltuvusahelasse, mis tõi juurde teisi probleeme ja rahatrahve. Käesoleval ajal käib võlgnik tööl ja on alustanud tervise parendamisega. Võlgnik soovib võlausaldajatele maksta kindla summa kuus selliselt, et ka talle endale jääks kätte piisavalt raha inimväärseks äraelamiseks. Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et T. P. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta.

§ 14lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine. 3. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 7118,46 eurot) ületavad tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas

1. juuni 2023 kohtuistungil, et sissetuleku suurus on muutuv sõltuvalt töötasu suurusest 950-1000 eurot kuus ja seetõttu on ka kinnipeetavad summad erinevad – eelmisel kuul 450 eurot, sellel kuul 360 eurot. Oleks lihtsam, kui oleks kindel summa, mis töötasust maha läheb. Võlgniku hinnangul tehakse kinnipidamisi ka puude- ja töövõimetoetusest. Võlanõustaja soovitas teha avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik saab aru, et talle on sobivam menetluse liik pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel võlgniku suhtes pooleli olevaid tsiviil-, haldus- ja väärteoasju kohtutes ei ole. Tartu Maakohtule on 19.06.2023 esitatud kokkulepe võlgniku süüdimõistmises karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi (kriminaalasi nr 1-23-3867). Seega võivad teadaolevale 2 võlasummale lisanduda kriminaalmenetluse kulud 1173,90 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes toimumas üheksa täitemenetlust. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 7118,46 euro ulatuses järgmiselt:
2. Bondora AS nõue 2962,68 eurot (täiteasi nr XXX);
3. Creditstar Estonia AS nõue 139,96 eurot (täiteasi nr XXX);
4. Aktiva Finance Group OÜ nõue 423,05 eurot (täiteasi nr XXX);
5. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 244,73 eurot (täiteasi nr XXX);
6. Politsei- ja Piirivalveameti nõue 462 eurot (täiteasi nr XXX);
7. Tartu Linnavalitsus menetlusteenistuse nõue 39,74 eurot (täiteasi nr XXX);
8. Aktiva Finance Group OÜ (kehtetu ärinimi Osaühing Aktiva Finants) nõue 2351,81 eurot (täiteasi nr XXX);
9. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu nõue 87 eurot (täiteasi nr XXX);
10. AS STV nõue 407,49 eurot (täiteasi nr XXX).
11. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on isiklikud perekondlikud probleemid, aga ka oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on 14.06.2023 kohtuistungil soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 6.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 3 7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22. juuniks 2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4