Obsah (4)

§ 74§ 120§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5581 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaid

§ 74lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.R.

(isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, määruskaebus RESOLUTSIOON

3. 3.
4. 3.
5. Tartu Maakohtu
6. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Advokaadibüroole Raul Tosmann makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.R. le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest määrata 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks mõista S.R. lt välja Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud pangakontole 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohus
8. oktoobri 2014 otsusega tunnistas S.R. süüdi ning karistas teda

§ 120

järgi 4 kuu, § 121 järgi 3 kuu ja § 136 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, millest luges kantuks eelvangistuse aja 8 kuud 5 päeva. Järelejäänud vangistusest, s.o 1 aasta 25 päeva, vabastas maakohus S.R.

§ 74

lg 1 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ja kohustas teda täitma

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lg-s 2 toodud järgmisi kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda ise ega teiste isikute vahendusel kannatanutega ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus vabastas S.R.

1. oktoobril 2014 kohtusaalis vahi alt.
2. Tartu Maakohus nägi
3. novembri 2016 määrusega ette, et S.R. suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Sundravi lõpetamise otsustas maakohus
4. juunil 2017 ning nägi ette, et S.R. le Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse tingimisi kohaldamine jätkub kuni katseaja lõpuni.
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
7. juulil 2017 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata S.R. karistus kandmata osas täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu. Et S.R. täitnud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
8. Tartu Maakohus
9. augusti 2017 määrusega jättis kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata, kuid tuvastanud rikkumised, millele ametnik viidanud oli, kohustas S.R. t katseajal alluma alkoholismivastasele ravile.
11. septembril 2017 registreeris Tartu Maakohus kriminaalhooldusametniku uue erakorralise ettekande. Ka selles tegi ametnik ettepaneku pöörata S.R. karistus täitmisele. Seda põhjusel, et hooldusalune ei täida registreerimise ega ka ettenähtud ravile allumise kohustust.
12. Tartu Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele kohtuistungil
13. septembril
14. S.R. le oli kutse edastatud posti ja e-postiga. E-posti aadress ei kehti ning väljastusteade ega kutse ei ole kohtumajja tagasi jõudnud; korduvad helistamised ei ole õnnestunud (telefon on väljas või kutsub, aga keegi ei vasta). Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kuulutada S.R. tagaotsitavaks. 6.
16. septembril 2017 koostas maakohus määruse, millega kuulutaski S.R. tagaotsitavaks ning nägi tabamisel ette tema vahistamise. 6.
17. Kohtumääruse alusel peeti S.R. kinni
18. septembril
20. Tartu Maakohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet avalikult kohtuistungil
21. septembril
22. Samal kuupäeval tegi kohus määruse, millega pööras S.R. le Tartu Maakohtu
23. oktoobri 2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5581 mõistetud ja ärakandmata vangistuse osa 3 kuud täitmisele. Sellist otsustust põhistas kohus järgmiselt. 7.
24. S.R. on rikkunud süstemaatiliselt katseaja nõudeid. Talle oli antud võimalus katseaeg edukalt läbida. Muuhulgas oli talle määratud tema enda kirjalikul nõusolekul täiendav kohustus alluda alkoholismivastasele ravile, mida ta eiras, tunnistades kohtuistungil sedagi, et on sõltlane. Ettekandest nähtuvalt ei ole S.R. motiveeritud alkoholi tarvitamist lõpetama ega soovi läbi viia talle kohtu korraldusena määratud alkoholismivastast ravi, sealhulgas on ta esitanud valeinfot alkoholikabinetis käimiste kohta. Kohtul ei ole alust kahelda kriminaalhooldajalt saadud teabe tõepärasuses. S.R. põhjendab rikkumisi psühhoosi ägenemisega. Ka ei ole usutav, et isik on olnud psühhoosis 3 nädalat toas kinnise ukse taga, kuid näis kohtuistungil olevat heas füüsilises vormis. Samuti ei osanud ta kohtule mõistlikult põhjendada, miks ta on eiranud kohustust käia alkoholiravikabinetis ja esitanud sellekohaseid valeväiteid kriminaalhooldajale ajal, kui väidetavat psühhoosi tal ei olnud. 7.
25. Eeltoodust nähtuvalt ei ole S.R. kriminaalhoolduse jooksul täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja on rikkunud süstemaatiliselt katseaja tingimusi, sealhulgas alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust ja kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Põhjendatud on Tartu Maakohtu
26. oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine. S.R. karistusaja hulka tuleb arvestada tema vahi all viibimise aeg alates
27. septembrist 2016 ning tema sundravil viibimise periood
28. november 2016 kuni
29. juuli 2017, s.o. 9 kuud 25 päeva. Seega on S.R. l määratud karistusest kandmata 3 kuud vangistust, milline tulebki käesoleva määrusega täitmisele pöörata. 2
30. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse S.R. kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, taotledes lahendi tühistamist. Kaitsja osundab sellele, et S.R. peab peale sundravi lõppemist omal käel pidevalt võtma retseptiravimeid. Psühhiaater on talle välja kirjutanud ravimit Leponex, mis takistavat psühhoosi taasteket, hoogude kordumist. Puudub alus järelduseks, et
31. augustil 2019 jättis S.R. registreerimisele ilmumata teadlikult ja tahtlikult. S.R. ise ütleb, et tal ei olnud enam ravimeid, mistõttu tal tekkisid psühhoosinähud ning seetõttu ei saanud ta kodunt lahkuda, st kartis väljas liigelda ja pelgas inimestega suhelda. Objektiivsed tõendid S.R. selliste väidete kummutamiseks puuduvad. S.R. kirjeldatud psüühilist seisundit saab kohus hinnata kui mõjuvat tegurit, mis takistas tal käitumiskontrolli nõudeid täita. Seega puudus alus kaitsealuse karistuse täitmisele pööramiseks. S.R. on nõus jätkama alkoholivastase raviga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaitsja määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Taolist seisukohta põhistab kohus järgmiselt. 10.

§ 74

lg 4 näeb süüdimõistetu poolt katseajal käitumiskontrolli tingimuste rikkumise korral võimalike õigusjärelmitena ette kriminaalhooldusametniku õiguse teda kirjalikult hoiatada või kohtu pädevuse määrata temale täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Õigusliku tagajärje valikul on kohtul lai kaalutlusõigus. Silmas tuleb aga pidada, et rangeima tagajärje, s.o karistuse täitmisele pööramise, toob kontrollnõuete ja kohustuse täitmata jätmine kaasa üksnes siis, kui nõuet/nõudeid eiras isik mõjuva põhjuseta.

1. Maakohus, pidades vajalikuks just S.R. karistuse täitmisele pööramist, on ära näidanud, millistel kaalutlustel ta nii toimis (vt käesoleva määruse p 7 ja selle alapunktid). Kohtumääruse argumendid on hinnatavad piisavate ja asjakohastena ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
2. Kohus tuvastas kõigepealt, et S.R. ei ole täitnud temale Tartu Maakohtu
3. augusti 2017 määrusega pandud kohustust pöörduda alkoholismivastasele ravile, on jätnud tulemata registreerimisele, muutnud enda kriminaalhooldajale kättesaamatuks ning ei ole võimaldanud ametnikul teostada ka kodukülastust. Maakohtu hinnangul olid S.R. rikkumised tahtlikud ning tema sellist käitumist õigustavaid asjaolusid ei esine. Määruskaebuse väidetest selguvalt ei vaidle kaitsja vastu seisukohale, et nimetatud rikkumised on S.R. le omistatavad ega sea kahtluse alla sedagi, et ravinõuet eiras kaitsealune põhjendamatult. Küll aga leiab ta, et S.R. l oli registreerimisele tulemata jätmiseks mõjuv takistus, st see oli tingitud psühhoosinähtudest, mis tekkisid ravimite otsa saamise järgselt.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S.R. rikkumised temale vabandatavad ei ole. 13.
5. S.R. vabanes sundravilt
6. juulil
7. Juba
8. augustil 2017 määras kohus talle lisakohustuse alluda alkoholismivastasele ravile, kuna ta oli selleks ajaks korduvalt tarvitanud alkoholi. Erakorralisest ettekandest selguvalt käis S.R. SA Viljandi Haigla Alkoholitarvitamise kabinetis vastuvõtul
9. augustil 2017, s.o esmasel hindamisel, ja rohkem temaga seal kohtutud ei ole. Kriminaalhooldusametnikule oli ta aga
10. augustil 2017 andnud valeinformatsiooni, väites, et käis selles kabinetis ka
11. augustil ja järgmine kokkulepe on
12. septembriks
13. Maakohtu istungil ei ole S.R. osanud kohtu küsimustele vastates põhjendada, mis ta alkoholiravile rohkem ei pöördunud. 3 13.
14. Kuivõrd ei määruskaebuses ega ka S.R. oma ütlustes ei ole kõnealust rikkumist kuidagi põhjendatud, siis leiab ka ringkonnakohus, et õigustust tema sellisele käitumisele leida ei ole võimalik. Ringkonnakohus teeb eelnevast maakohtuga sama järelduse, et S.R. ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamist lõpetama. 13.
15. Kuivõrd on selgunud, et S.R. l puudus vabandus ravikohustuse eiramiseks, sealhulgas nähtub tema poolt valeinfo andmine kriminaalhooldusametnikule, siis ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks uskuda süüdlase kinnitusi temal mitu nädalat kestnud psühhoosist. Sellist kahtlust süvendab asjaolu, et S.R. mitte ainult ei jätnud registreerimisele tulemata, vaid teda ei olnud võimalik kätte saada ka telefoni teel ning samuti ei avanud ta ust, kui kriminaalhooldaja tuli kodukülastusele. Tähelepanuväärne on seegi, et kuigi S.R. kinnitas maakohtu istungil kohtunikule, et psühhoosiseisund kestab tal ka praeguselt, on vaidlustatud määruses ära näidatud kohtu hinnang, mille kohaselt oli süüdlane heas füüsilises vormis. Veel selgub S.R. ütlusi vaadates, et ta on küsimustele vastanud selgelt ja kaalutletult. 13.
16. Eeltoodut arvestades asub ka ringkonnakohus seisukohale, et S.R. rikkus kontrollnõudeid tahtlikult.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult

§ 74

lg-s 4 loetletud meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Nimelt ei näe ka kriminaalkolleegium muud võimalust olukorras, kus süüdimõistetu on käitumiskontrolli tingimusi rikkunud tahtlikult ja järjepidevalt ega ole oma käitumist korrigeerinud ka vaatamata talle antud uuele võimalusele (s.o Tartu Maakohtu

1. augusti 2017 määruse järgselt). Kriminaalkolleegiumil puudub ka igasugune usk sellesse, et S.R. edasiselt kõiki nõudeid ja kohustusi korrektselt järgiks.
2. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
3. Vandeadvokaat Raul Tosman esitas määruskaebuse lisana taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus, arvestades maakohtu määruse ja määruskaebuse mahtu, hindab mõlema toimingu ajakulu põhjendatuks ning juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, § 7 lg-st 1 rahuldab kaitsja taotluse täielikult. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel S.R. kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus