Obsah (5)

§ 118§ 64§ 75§ 871§ 238

1 Kriminaalasi nr 1-15-8145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8145 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 118lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1,3 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 64kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 19.04.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest 8 karistust on arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Eelnevad kuriteod on olnud varavastased, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine, omavoliline sissetung ning kehaline väärkohtlemine. Praegune kuritegu oli samuti vägivaldne, kuid vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, sest isik on pannud toime raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk, on olnud hõivatud erinevates ametites majandustöödel ning alates 25.05.2017 viibib avavanglaosakonnas. Alates 14.07.2017 on isik tööle vormistatud väljaspool vanglat xxxx. Lähedastega suhtleb isik peamiselt telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel, samuti on talle korduvalt võimaldatud lühiajalisi väljasõite. Eluviisitreeningu jätkutegevuse läbimise tulemusena on isik hetkel motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub isik elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslasele L M, kes on nõus O.M-i enda juurde elama võtma. Isik elas antud elukohas ka enne vangistust. Elukaaslase sõnul on korteril praegu soojuse võlg 700 eurot, kuid ta tegeleb võla tasumisega. O.M omandas põhihariduse Kiviõli
2. Keskkoolis, on õppinud ühe aasta Kohtla-Järve
3. Kutsekoolis, mis jäi pooleli. Vanglas on isik läbinud riigikeele A1 taseme õppe kolmel korral, kuid eksameid ei sooritanud. Enne vangistust töötas O.M kokku umbes 5 aastat ametlikult xxxx (xxxx). Varasemalt on ta töötanud ka Kiviõlis autoremonditöökojas, teostades rehvi- ja õlivahetust. 02.05.2018 läbi viidud vestluses xxxx juhatuse liikme V P selgus, et O.M on neile sobilik tööline ja nad on nõus teda vanglast vabanemisel tööle võtma. Vabaduses saadud palgaga tuli isik toime ning materiaalses plaanis probleeme polnud. K-Raha andmetel seisuga 10.05.2018 on O.M tasumata võlanõudeid 5950,94 eurot ja vabanemisfondi on hoiustatud 1348,04 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane, kellega elab koos
4. aastast, tädi ja täditütar. Suhted lähedastega on head. Rahvastikuregistri andmetel on O.M 2 last – 1 endisest ja 1 praegusest kooselust. Endise elukaaslasega suhtleb isik vajadusel vaid lapsega seotud teemadel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Isiku enda sõnul kuritegude toimepanemisel teised teda ei mõjutatud, ta läks grupiga kaasa või nõustus sõpradega alkoholi tarvitama, milline tegevus lõppes probleemselt. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav pani kuriteo toime alkoholijoobes. Ka eelneva vägivaldse kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Kinnipeetava enda sõnul ei suuda ta joobeseisundis oma emotsioone kontrollida. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitamine on viinud kuritegevusele ning saab aru, et edaspidiselt peab enda elu muutma, samuti on oluline hoiduda alkoholi tarvitavatest tuttavatest. Ka on kinnipeetav elukaaslasele lubanud, et alkoholiga seonduvalt rohkem probleeme ei teki. Samas alkoholisõltuvust isik ei tunnista, kuigi möönab, et alkoholil ja uimastitel on halb mõju nii talle kui ka teistele ning neid on vaja vältida. Arvab, et tulevikus hakkab elama kainet elu. Isiku enda sõnul on ta kunagi ammu süstinud amfetamiini, viimati 3 tarvitas ta narkootikume
5. aastal. Puuduvad tõendid selle kohta, et isik võiks narkojoobes käituda vägivaldselt. Karistusregistri andmetel on isikut ajavahemikul 2007-2008 korduvalt karistatud NPALS alusel. Kinnipeetav ei oska mõista teiste inimeste seisukohti, mille tulemusena tekivad tülid. Tuleviku eesmärkideks on isik seadnud töötamise, autokooli lõpetamise, pere toetamise ja laste kasvatamise. Teadvustab, et peab endisest elustiilist loobuma (alkoholi tarvitamine), kuid varasemat elukäiku vaadates võib tagasilangus olla tõenäoline, kui isik ei suuda enda käitumises muudatusi teha. Korduv süütegude toimepanemine, süü mittetunnistamine ja oma tegevuse õigustamine viitavad kuritegelikele hoiakutele, negatiivsele suhtumisele ühiskonda tervikuna ning ühiskonnas valitseva korra ja normide mitteväärtustamisele. Riskihindamise alusel on O.M ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem kui tarvitatakse koos alkoholi ning tekib konfliktsituatsioon, mille raames võib isik kasutada vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.M-i suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle

§ 75lg 2 p 2,21,4 ja 7 sätestatud kohustused.

O.M avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta ei plaani elada xxxx, vaid plaanib esialgu peale vabanemist minna xxxx ja siis edasi xxxx, kus elab kauge sugulane, kes on lubanud aidata töökoha leidmisega. Xxxx ei näe ta mõtet edasi töötada, kuna töötasu on seal väike. Xxxx asub ta alguses elama naise ema korterisse koos perega, hiljem tahab endale oma korteri muretseda. Kinnipeetav palub enda suhtes jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Abiprokurör Liis Vainola avaldas kohtuistungil, et prokuratuur ei näe vajadust O.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et O.M on osalenud ja osaleb vanglas tööhõives, on aktiivselt tegelenud oma sõltuvustega. Isik on teadvustanud, et tuleb loobuda alkoholi tarbimisest, näeb tulevikus võimalust jätkata kainet elu. Kinnipeetaval on võimalus oma elu vabaduses korraldada, ta kavatseb elama asuda koos perega naise ema korterisse ja hakata aktiivselt tegelema töö otsimisega. O.M-ile on vangistuse jooksul võimaldatud teha väljasõite, nende jooksul rikkumisi ei esinenud. O.M paikneb alates 25.05.2017 avavanglaosakonnas, mis viitab samuti tema heale käitumisele vangistuse jooksul. Teatav retsidiivsuse risk võib riskihindamise alusel küll esineda, kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Prokurör leidis, et selliseid erandlikke asjaolusid O.M-i käitumises ei esine. Märkimisväärne on ka see, et isikut on karistatud miinimumilähedase karistusega, mis viitab sellele, et tema süü ei olnud väga suur. Võttes arvesse O.M-i selgitusi, puudub käesoleval juhul alus arvata, et karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Sellest tulenevalt ei esine oht, et O.M jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Prokurör oli seisukohal, et tuginedes O.M-i käitumisele ja vangla arvamusele, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine O.M-i suhtes otstarbekas.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 4 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu O.M-i suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – O.M kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 17.11.2015 otsusega nr 1-15-8145 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 118

lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1,3 järgi ning

§ 238

lg 2 ning

§ 64kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

Seega on isikut karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda eelnevat karistatust. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab

§ 871

lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. O.M on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla poolt esitatud materjalidele, samuti O.M-i poolt kohtuistungil öeldule, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral

§ 871lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele.

O.M-i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud nõuetekohane, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud ja osaleb tööhõives, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, mille tulemusena on isik vangla hinnangul motiveeritud elama edaspidi seadusekuulekat elu. Lisaks on kinnipeetaval vabanemisfondis hoiustatud piisavalt rahalisi vahendeid, et esialgu pärast vabanemist materiaalselt toime tulla. Ka isiku leebemale kinnipidamisrežiimile ehk avavanglasse üleviimine ning väljaspool vanglat xxxx töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Kinnipeetavale on võimaldatud ka lühiajalisi väljasõite pere juurde 5 ning rikkumisi ei ole esinenud. Eeltoodu võimaldab kohtul järeldada, et isik on oma karistusest vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes hakkab elama seaduskuulekalt. Sellist arvamust toetab ka see, et isikul on olemas töökogemus ja -harjumus, garanteeritud töökoht xxxx, samuti on tal olemas elukoht ning toetavad lähedased. Kohtu hinnangul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht nii suur, et peaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldama. Lisaks märgib kohus, et O.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ei toeta vangla ega ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse O.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik