1-15-8145/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. jaanuar 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8145 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi H.D süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 pde 1,3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava H.D Kooga Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan Süüdistatav H.D . Isikukood XXX, kodakondsus puudub, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht vabaduses XXX OÜ, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Tõkend vahistamine alates 19.04.2015 Vandeadvokaat Kaido Kooga kaitsja vandeadvokaat Kaido Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. novembri 2015 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo K. Kooga kaudu 96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Kaido Koogale apellatsioonimenetluses H.D-le riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista H.D-lt välja p-s 3 nimetatud menetluskulud riigituludesse. H.D tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a 1 EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700078014 ja selgitus „H.D 1-15- 8145 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. H.D anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 19.04.2015 umbes kella 15.00 paiku aadressil XXX asuvas korteris, olles elutoas, peksis kannatanu S.K. it pea ning keha piirkonda, lõikas noaga kannatanu vasakut ja paremat kätt ning vasakut põlve ning lõi noaga S.K. i rindkeresse vasakule poolele, tekitades kannatanule kõhuõõnde tungiva torkelõikehaava vasakul pool rindkere alaosas, rohked lõikehaavad mõlema küünarvarre piirkonnas, vasaku põlve piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul pool silma – ja ninapiirkonnas, ninaluude murd. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 15E-IDI0038 põhjustas kõhuõõnde tunginud torkelõikehaav kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.
10. Lisaks süüdistati H.D selles, et tema, olles varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh 01.02.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi vangistusega 4 kuud, taas pani toime isikuvastase kuriteo. 19.04.2015 umbes kella 14.00-15.00 paiku aadressil XXX asuvas korteri magamistoas, peksis käte ja jalgadega voodis lamavat J.T. it, tekitades kannatanule nahamarrastusi ja verevalumeid mõlemal pool näol ja parema küünarliigese sirutuspinnal, nahaaluseid verevalumeid mõlema silma ümbruses, marrastuse ja verevalumid otsmiku piirkonnas ja ninaseljal, marrastusi paremas sarnapiirkonnas ning parema küünarliigese sirutuspinnal, ninaluude kinnise nihkega murru. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-IDT0005 tekitati J.T. ile tervisekahjustus, mis kestab üle 4 nädala kuid ei ületa nende paranemisaega 4 kuud.
11. Viru Maakohtu 17.11.2015 otsusega tunnistati H.D süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 5 aastat, mida vähendati lühimenetluses 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 1, 3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta, mida vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 8 kuuni. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. H.D-le liitkaristuseks jäi 3 aastat 4 kuud vangistust algusega 19.04.
13. Edasikaebus on esitatud H.D-le mõistetud karistuse peale.
14. Arvestades isiku süüd, karistuse eripreventiivseid ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning karistuse eesmärke, oli maakohtu seisukoht karistuse osas järgmine. Kohus arvestas kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises hindas kohus keskmisest väiksemaks. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et tegemist on 1-episoodilise teoga, mille tagajärjena tekitati kannatanule ohtlik tervisekahjustus. Teo toimepanemiseks kasutas süüdistatav nuga, mis on füüsilise konflikti situatsioonis ohtlik ja mis suurendab isiku süüd. Ka mitu torkelõikehaava erinevatesse kehapiirkonda suurendab teosüüd, kuivõrd näitab, et isik tegutses suurema intensiivsusega. Samas arvestas kohus ka kannatanu käitumist. Kannatanu tarvitas seltskonnas alkoholi, mis suurendab ohtu isikuvastaseks kuriteoks, kuivõrd tema vastupanu- ja otsustusvõime 2 nõrgeneb ja sellega seab ta end ohtu. Karistuse põhjendatud määraks luges kohus 5 aastat, s.o sanktsiooni alammäärast pisut kõrgem määr. Süüd KarS § 121 lg 2 p-de 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises hindas kohus keskmisest väiksemaks. Tegemist on 1-episoodilise isikuvastase kuriteoga, millega kannatanule tekitatud vigastused kestsid vähemalt 4 nädalat. Kannatanule tekitati hulgaliselt verevalumeid, marrastusi erinevatesse kehapiirkondadesse (enamuses pähe) ja ninaluude kinnine murd. Tegemist oli piisavalt intensiivse ründega. Kohus arvestas süüd vähendava asjaoluna, et selle toimepanemiseks ei kasutatud vahendit (nt nuga). Süüdistatava isiku osas märkis kohus, et H.D on kolmel korral karistatud, sh ühel korral II astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Käesolevalt süüdistatakse teda kahe erineva kannatanu suhtes toime pandud vägivallaepisoodis. See annab aluse kohtul järeldada, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole juhuslikku laadi, vaid H.D võib edaspidigi samalaadseid kuritegusid toime panna. Asjaolusid arvestades ei ole süüdistatavale põhjendatud mõista rahalist karistust. Süüdistatav ei oma kindlat sissetulekut ning karistuse eesmärgid jääksid täitmata. Prokuröri taotluse osas mõista karistuseks vangistust, millest osa kuuluks ära kandmisele koheselt ja ülejäänud osa tingimisi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust täites, leidis kohus, et puuduvad asjaolud ja ka süüdistatava isiku eripära, mis oleks aluseks karistuse kandmisest vabastamisele. Lisaks märkis kohus, et kohtupraktikast tulenevalt tuleb karistusest tingimuslik vabastamine üldjuhul kõne alla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Isikut on varem korduvalt karistatud, sh vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult. H.D on varem ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning ta läbis katseaja edukalt, ent pani selle lõppedes taas toime I astme kuriteo. Kohtul ei tekkinud veendumust, et H.D oleks aru saanud oma käitumise korrigeerimise vajalikkusest. Vastupidi, tema käitumine näitab vastupidist. Kohus leidis, et H.D puhul esineb eriti isikuvastase kuriteo toimepanemise märkimisväärne risk ja sel juhul ei ole tema karistuse kandmisest vabastamine põhjendatud. Ehkki prokuröri sõnul läbis isik eelmise katseaja edukalt, tuleb arvestada tema varasemat elukäiku tervikuna, toimepandud kuritegude dünaamikat, korduvaid karistusi. Seetõttu ei ole kaalu katseaja edukal läbimisel, sest karistusest vabastamine ei mõjutanud isikut paremuse poole. Prokuröri poolt taotletud "šokivangistuse“ mõistmine on ilmselgelt vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKKKo 3-1-199-06, p 21) ning ei ole seega tõsiseltvõetav. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
15. Apellatsioonis taotletakse tühistada osaliselt Viru Maakohtu 17.11.2015 otsus karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista vangistus, millest osa kuuluks koheselt ärakandmisele, ülejäänud osa aga jääks tingimisi kohaldamata. Alternatiivselt taotletakse mõista minimaalne reaalne vangistus. Lisaks taotletakse tõendite – 31.10.2015 väikelaenu lepingu nr 14032913-VL, soojusarve ja Viru Maakohtu 07.12.
16. a määruse lisamist kriminaalasja materjalide juurde.
17. Kaitsepositsioon antud asjas on järgmine. 7.1 Karistus ei vasta süüteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Kohus on jätnud tähelepanuta kannatanute rolli sündmustes, mis peaks oluliselt vähendama kuritegude raskust ja kergendama karistust. 3 7.2 Kohus on kergendava asjaoluna arvestanud H.D kahetsust, ent jätnud arvestamata kannatanu S.K. i avalduse, mille kohaselt ta ei oma süüdistatava suhtes pretensioone ja palus kriminaalmenetlus lõpetada. 7.3 Kohus ei ole arvestanud H.D töötamist ja perekonna seisukorda. Töökoht XXX es on säilinud ja vabanemisel oleks H.D võimalus asuda sinna tööle. Tal sündis
18. a tütar. Elukaaslane on kodune ja sissetulekut ei oma. Pere on väga raskes majanduslikus olukorras ja elukaaslasel on tekkinud võlgnevused kommunaalteenuste maksmisel, mille tasumiseks võetud väikelaenu maksetega on tekkinud raskused. Süüdistataval on ka poeg, kellele ta maksis vabatahtlikult elatist. Vangistuses olles ei ole ta elatist tasunud ja poja ema on esitanud hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks. 7.4 Arvestamata on jäetud prokuröri seisukoht, kes taotles reaalse vangistuse mõistmist osaliselt, jättes teise osa tingimisi kohaldamata ning allutades H.D käitumiskontrollile ja määrates talle lisakohustuse.
19. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus avaldada oma kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
20. jaanuarini
21. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et apellatsioon jääb rahuldamata.
23. Apellandi väited maakohtu otsuse põhjendamatusest kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu, ei leidnud apellatsioonikohtus kinnitust. Kohus uuris kõiki asjas kogutud tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult järeldusele H.D süüs talle esitatud süüdistuses. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlustata kohtuotsust kuritegude toimumise, tegude toimepanija ja kuritegude kvalifikatsiooni osas. Küll aga ei olda rahul H.D-le mõistetud karistusega. Kaebaja arvates ei vasta mõistetud karistus kuritegude raskusele ja süüdistatava isikule. Sellised väited on aga apellatsioonikohtu hinnangul alusetud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonile lisatud tõendid (soojuse arve, väikelaenu leping, kohtumäärus) jäävad ringkonnakohtu tähelepanuta. Kuna käesolevat kriminaalasja menetleti maakohtus lühimenetluses, siis järgitakse KrMS §-des 233-238 sätestatud normistikku, mille kohaselt tehakse sellises menetluses lahend kriminaaltoimiku materjali põhjal ning täiendavate tõendite lisamine kohtumenetluses ei ole lubatud. See on välistatud ka apellatsioonimenetluses, v.a juhul, kui tõendid puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt. Selliste tõenditega antud juhul aga tegemist ei ole. (vt lisaks Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13 p 10). Kaebaja arvates ei ole maakohus arvestanud kannatanute käitumist. Sellega ringkonnakohus ei nõustu. Maakohus on H.D-le karistust mõistes viidatud ka kannatanute vastutustundetule käitumisele, mis kohtu hinnangul soodustas kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt. Ringkonnakohtu hinnangul on see ka ainus, mida kannatanutele on kuritegude sündmustikku silmas pidades võimalik ette heita. Apellandi arvates peaks süüdistatava karistusõiguslikku olukorda leevendama ka asjaolu, et kannatanu S.K. il ei ole süüdistatavale mingeid pretensioone ja ta palus kriminaalmenetluse lõpetamist. Samuti on oluline arvestada seda, et H.D töötas XXX es ning tema perekond sattus raskesse materiaalsesse olukorda. 4 Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud asjaolud ei oma sellest kaalu, mis tooks kaasa süüdistatavale mõistetud vangistuse määra lühendamise või selle kandmisest osalise vabastamise. Maakohus on hinnanud kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid kogumis ning mõistnud H.D-le kuritegude kogumi eest vangistuse KarS § 118 lg 1 sanktsiooni miinimumilähedases määras, s.o 5 aastat. Kergema kuriteo (KarS § 121 lg 2 p 3) eest mõistetud karistus loeti kaetuks raskema karistusega. Võttes arvesse lühimenetluse sätteid, vähendati karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 4 kuud vangistust. Vangistuse lühendamine on apellatsioonikohtu hinnangul välistatud. Nõustuda saab maakohtuga selleski, et nn šokivangivangistuse kohaldamine ei ole samuti võimalik. Vaatamata asjaolule, et H.D suutis eelmise katseaja edukalt läbida, pani ta sellele järgnevalt toime kaks isikuvastast kuritegu, millest üks on I raskusastmega. Seega ei ole H.D isik, kelle suhtes tuleks kohaldada leebemaid karistusõiguslikke meetmeid.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
25. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse H.D kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal süüdistatava nõustamiseks Viru Vanglas ja apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. Kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad H.D tekkinud menetluskulud summas 96 eurot isiku enda kanda. Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas /Allkirjastatud digitaalselt/ 5