← Eesti

1-18-6547/17

Obsah (6)§ 188§ 203§ 120§ 63§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-6547 (18267000532) Kohtunik Urmas R

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja Mait Segeri (Seger) süüdistuses

§ 203

lg 1, § 120 lg 1, § 188 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 17. augusti kokkuleppemenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Mait Seger

(36805230255)Prokurör Vanemprokurör Gardi Anderson 2018 otsus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Mait Segeri apellatsioon Pärnu Maakohtu
  1. augusti 2018 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Pärnu Maakohtu
  3. augusti 2018 otsusega mõisteti Mait Seger kokkuleppemenetluse korras süüdi

§

§ 120

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud,

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ning

§ 203

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel , mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 ning lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt kandmisele 3 kuud vangistust ning 2 aastat 9 kuud vangistust ei pöörata

§ 74lg 4-6 alusel täitmisele, kui M.

Seger ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises 1

(3)elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel määrati, et M.

Seger on katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Koheselt ärakandmisele kuuluva 3 kuulise vangistuse kandmisaja alguseks loeti 14.06.2018.

§ 75lg 1 p 1 kohaselt on katseajal M.

Segeri kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. M. Segerilt mõisteti kannatanu HS kasuks välja 83 769,25 eurot. Menetluskuludena mõisteti M. Segerilt välja riigituludesse sundraha 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiisitasu ½, s.o 168 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 390 eurot, kokku 1808 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 2. M. Seger tunnistati

§ 203

lg 1 järgi süüdi selles, et tema 14.06.2018 varahommikul kella 04:00 paiku, täpselt tuvastamata kellaajal, süütas põlema endise abikaasaga HS-ga ühisomandisse kuuluva Pärnu maakonnas XXX kinnistul asuva hoone, mille tulemusel hoone hävines, tekitades olulise kahju. Põlenguga tekitatud kahju suurus tsiviilhagi kohaselt on 83 769,25 eurot;

§ 120

lg 1 järgi selles, et 11.06.2018 kell 14:45 sulges ta ennast endise abikaasaga HSga ühisomandisse kuuluva XXX talu, asukohaga XXX, Pärnu maakond, eluhoonesse ja ähvardas ukse taga seisvat täisealist poega XX ja täisealist tütart YY noaga lüüa. Seejärel väljus M. Seger majast ja hoides paremas käes terariista, liikus XX ja YY poole. Rünnakut lõpule viia ei õnnestunud, kuna XX, YY ja maja juures viibiv naaber AM põgenesid. HS-l, XX-l ja YY -l oli alust karta enda elu ja tervise pärast, kuna 12.06.2018 otsis M. Seger kiivrit, raudkangi ja raudkuuli kandes naabri AM talust oma endist abikaasat HS;

§ 188

lg 2 p 1 järgi selles, et tema grupis koos elukaaslase L.E-ga kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast alates kuni 14.06.2018, kasvatas enda elukohas, XXX, ebaseaduslikult 6 kanepitaime massiga 166,29 grammi ja tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 1, 6% ja 3,6% ning milline läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.

  1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis märgib M. Seger järgmist: kuigi ta nõustub karistuse suuruse ja määraga, on kuriteod valesti kvalifitseeritud ja vajavad ümbervaatamist ringkonnakohtu poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja M. Segeri apellatsiooniga leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Maakohus lahendas M. Segeri kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras, kus kohtumenetluse poolte võimalused otsuse vaidlustamiseks on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatüki
  5. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti 2

(3)juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Menetluskulude vaidlustamisele kohalduvad täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p -s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3). Süüdistatav M. Seger ei ole enda apellatsioonis viidanud ühelegi KrMS
  1. ptk
  2. jao sätete ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele.
  3. 17.08.2018 on prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja R. Roosmaa sõlminud kokkuleppe (kd I, tl 223-223), milles nõustusid esitatud süüdistuse sis u, kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga, samuti kokkuleppe p-s 5 märgitud kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses. Kokkuleppest nähtuvalt on M. Seger allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kokkuleppe koopia kättesaamist 17.08.2018 on süüdistatav allkirjaga kinnitanud. M. Seger on loobunud kaitsja osalemisest maakohtu istungil, kaitsjast loobumise on süüdistatav kinnitanud allkirjaga.
  4. Maakohtu 17.08.2018 kohtuistungil avaldas prokurör kokkuleppe. Kohtuistungi protokolli kohaselt süüdistatav selgitas, et kokkulepe on arusaadav, süüdistusest sai aru, on nõus karistuse kõigi tingimustega. Tunnistab ennast süüdi. Kokkuleppega on nõus. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et 17.08.2018 kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätteid. Samuti ei nähtu asja materjalidest KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Maakohtu otsus vastab sõlmitud kokkuleppele, M. Segeri puhul on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning puudub alus läbi vaadata apellatsioonis esitatut
  7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.