← Eesti

1-19-1923/4

Obsah (4)§ 424§ 73§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 10. mai 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-1923 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Ragne P

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav O.E , isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada O.E

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud vangistust O.E suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui O.E ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena O.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28.05.2019.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista O.E-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:    ekspertiisi tegemise ja joobeseisundile hinnangu andmise kulu 123 eurot; kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et O.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 993 (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 82,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700024310 ning selgituse “O.E, otsus nr 1-19-1923, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus O.E süüdistatakse selles, et tema 17.11.2018 kella 19:43 paiku juhtis Tartus, Raatuse tn 125 juures mootorsõidukit Mitsubishi Pajero reg nr XXX, olles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eeltooduga rikkus O.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest 2

(4)põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani O.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena O.E-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Lähtudes

§-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ekspertiisitasu narkootilise või psühhotroopse aine määramiseks 71 eurot ning hinnanguga joobe kohta 52 eurot, so kokku 123 eurot, ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 993 eurot - ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohus tades O.E tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 82 eurot ja 75 senti. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav O.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav O.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.E süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas O.E menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot, ekspertiisi tegemise ja joobeseisundile hinnangu andmise kulu kokku 123 eurot ning 3

(4)süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. O.E on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 82,75 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades O.E sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades O.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 993 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.