4-21-4596/23

(7)päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast esimese kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kassatsioon esitatakse advokaadi vahendusel kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu terviklik kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui otsusele kassatsiooniteadet ei esitata , jõustub kohtuotsus resolutiivosana. Kohtuotsuse põhiosa Asjaolud ja menetluse käik Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik M.T. koostas 15.10.2021 väärteoprotokolli menetlusalusele isikule D.P-le Liiklusseaduse § 69 lg. 3 rikkumise eest, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi. Protokollis fikseeritud süüteona D.P` poolt XXXXX maja juures mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis- alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli isikul 0, 4 mg/l . Mõõtmine toimus mõõteseadmega Dräger Alcotest ARDM-0076( tl. 25). 12.11.2021 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Taivo Rosi otsuse väärteoasjas nr 2780,21,011773, millega määras menetlusalusele isikule D.P-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 nõuete rikkumise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks( tl. 23-24). Menetlusalune isik D.P esitas 29.11.2021 kohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri otsuse peale, milles taotles üldmenetluse otsusega temale määratud karistuse muutmist ning alternatiivse karistuse määramist( tl. tl. 2).Ta soovis kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. PPA vastuses kaebusele ja ka kohtuistungil oli seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata, sest rikkumine on toime pandud ning tõendatud. Isikut on mõni nädal varem kinni peetud samasuguselt rikkumiselt kuid, tema osas on kriminaalmenetlus lõpetatud ning talle on pandud lisakohustused, sh ka kohustus mitte juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes, läbida sotsiaalprogrammid, anda perioodiliselt vereanalüüse. Isik ei tööta enam taksofirmas nagu ta on teatanud. Juhtimisõiguse äravõtmine korduvrikkujate puhul on igakülgselt aktuaalne ning arvestades menetlusaluse isiku varasemat rikkumist on politsei hinnangul juhtimisõiguse äravõtmine asjakohane ka käesolevas menetluses, kuna liiklusohutuse eest vastutab väga otseselt Politsei- ja Piirivalveamet. Käesolevas olukorras on politsei täitnud oma kohustust Eesti Vabariigi ja selle kodanike ees, kõrvaldades liikluskeskkonnast isiku, kes selgelt pärsib liikluse ohutut toimimist. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on süüteokirjeldus arusaadav ja üheselt väljendatud. Menetlusalusele isikule D.P-le on selgitatud protokolli vormistades VTMS § 19 menetlusaluse isiku õigusi. Selle kohta on ka isikult allkiri võetud. Isik on saanud ka protokoll kirjutada omakäeliselt selgituse. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on toodud tõendid, mille alusel on otsus tehtud. Otsuses on käsitletud ka menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausest. Samuti on väärteootsuses põhjendatud ka karistuse kohaldamist. Seega on väärteoprotokoll ja väärteootsus vormistatud korrektselt. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel väärteoasja kogutud tõenditest. Asjas olev alkomeetri näidu väljatrükk( tl. 28) tõendab , et D.P mootorsõiduki juhina oli tarvitanud alkoholi ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0, 41 mg/ l . See dokument on korrektselt allkirjastatud. Samuti on isikule eelnevalt selgitatud Korrakaitseseaduse § 38 sisu ning isik on ka selle kohta allkirja andnud. Isik on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Arvestades laiendmääramatust oli mõõtetulemus 0, 36 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Metrosert poolt välja antud taatlustunnistus TTRC-21/00072 tõendab, et politsei poolt kasutatud tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ning vastas mõõteseadme nõuetele( tl. 31). PPA teatis

1. 01.22( tl. 33) tõendab, et patrullpolitseinik M.T. kes D.P väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõtis, oli läbinud koolituse. Patrullpolitseiniku M.R. ütlused( protokoll tl. 26) tõendavad D.P kontrollimise asjaolusid. Mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 15.10.2021 tõendab D.P juhtimiselt kõrvaldamist alkoholijoobest tulenevalt( tl. 27). Seega on tõendatud, et D.P juhtis 15.10.2021 kella 09:38 ajal mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr XXX, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi alkoholisisaldus mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla üle 0,10 milligrammi. D.P kui mootorsõiduki juhi süütegu kvalifitseerub Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning on sanktsioneeritav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS §56 näeb ette karistuse kohaldamise alused. Karistuse kohaldamisel lähtutakse eelkõige isiku süüst, vastutust kergendavatest ning vastutust raskendavatest asjaoludest. Samuti on vajalik arvestada määratava karistuse eripreventiivset toimet (isikule endale) ja üldpreventiivsest toimet. Lisaks süüteo objektiivsele koosseisule süüteo subjektiivse kooseisu analüüsides, on kohus seisukohal , et D.P`on pannud toime Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgse väärteo kaudse tahtlusega. Alkojoove üle 0, 30 ml/ l väljahingatavas õhus on isikule tajutav. Seega Ingemar Korpi selgitus, et ta ei tunnetanud et on alkojoobes, ei ole usutav ega arvestatav. Antud juhul on määrav ka see, et vähem kui 2 nädalat enne kõnealust juhtumit, täpsemalt 03.10.2021 jäi menetlusalune isik D.P politseile vahele kriminaalses joobes. Kuna isikul ei olnud 03.10.2021 veel kehtivaid samalaadseid karistusi, siis lõpetati kriminaalmenetlus ning KrMS § 202 lg 2 p 5 ja p 7 alusel määrati 22.10.21 kohustused: 1) mitte juhtida alates määruse allkirjastamise hetkest alates 22.10.21 joobeseisundis mootorsõidukit kuni 22.04.
2. 2) läbida alkoholi liigtarvitamise häire kindlaksmääramiseks periooditi vereanalüüsid. 3) läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“. 4) läbida sotsiaalprogrammi „Korralik juht“. D.P käimasoleva kriminaalmenetluse ajal istus mootorsõidukirooli alkoholi tarvitanuna ning pani toime käsitletava Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgse väärteo. KarS § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas süüteomenetluses ei ole leidnud kinnitust, et D.P oleks KarS § 50 lg 2 kirjeldatud isik. D.P väited, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine takistab tema tööd, ei ole arvestatavad. Alkoholijoobes mootorsõidukite juhtide süü läbi on toimunud raskeid liiklusõnnetusi ning korduvrikkujatelt tulebki mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta, et neid mõjutada. Rikkujad peavad arvestama sellega, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole kõikidele antud, vaid korralikel liiklejatele. Riigikohus mitmetes oma lahendites leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmine korduvrikkujate puhul on igakülgselt aktuaalne ning arvestades menetlusaluse isiku varasemat rikkumist. Just korduvrikkujana on PPA Lõuna prefektuur D.P käsitlenud ning põhjendatult. Kohtu hinnangul selline D.P käitumine iseloomustab teda kui hoolimatut mootorsõidukijuhti. Vastavuses teole oligi D.P-le põhjendatud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine alla keskmise määra – 5 kuuks. Sellise karistuse on D.P-le PPA Lõuna prefektuur ka määranud. See karistus on pigem leebe, kuid kohus ei saa kaebemenetluses karistust raskendada. See karistus on vastavuses süüteole ning evib ka eripreventiivsest eesmärki, samuti üldpreventiivsest eesmärki. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata D.P kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 12.11.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,
3. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/