Obsah (8)

§ 204§ 29§ 123§ 19§ 76§ 132§ 38§ 2

4-22-767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-22-767 Kohtunik Istungisekretär Väärteoasi Piia Jaa

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui N.I tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt, Eesti Vabariigil hüvitada N.I-le valitud kaitsjale makstud tasust 162 eurot /arve EE712200001105302275/.
2. Edastada kohtuotsus N.I-le, kaitsjale ja Keskkonnaametile.
3. Jätta Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult 1 4-22-767 kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAV OTSUS. Keskkonnaameti 21.02.2022 otsusega väärteoasjas nr 940021001227 /väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 31-37/ karistati N.I järgmise rikkumiste eest: 23.10.2021 kella 12.40 paiku kontrollisid Keskkonnaameti järelevalveosakonna inspektorid Läänemaal xxx tee ääres xxx jahipiirkonnas ühisjahti, mille jahijuhataja oli N.I. Kontrollimisel tuvastati, et järelhaagisel reg.nr XXX on kaks põdrakorjust. N.I esitas inspektoritele suuruluki jahiload nr XXX, YYY, ZZZ, millistest ühelegi ei olnud peale märgitud ulukite tabamist. Antud teoga eiras N.I jahiseadus § 41 lõige 1 punkti 2, mille kohaselt teeb uluki tabamisel asjaomase märke jahiloale jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist. Kahe põdra surmamisega ühisjahil, jahiseaduse nõudeid rikkudes, tekitas ühisjahi juhataja N.I keskkonnale kahju 1600 euro ulatuses. N.I on karistatud jahiseaduse § 59 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. KAEBUS. 07.03.2022 saabus Pärnu Maakohtusse N.I kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT tl 2-5/, milles vaidlustatakse väärteootsus kogu mahus, palutakse väärteootsus tühistada ja lõpetada väärteoasja menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälises menetluses on jämedalt rikutud menetlusõigust ja kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, need minetused on viinud väärteoasjas ebaseadusliku ja põhjendamatu otsuse tegemiseni. Samuti palutakse hüvitada N.I-le riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /KT tl 2629/. Kohtuväline menetleja leidis, et N.I kaebus tuleb jätta rahuldamata, Keskkonnaameti 21.02.2022 koostatud otsus väärteoasjas nr 940021001227 muutmata. Jätta menetluskulud N.I kanda. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja Keskkonnaamet oma seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormid. N.I kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on rikkunud jämedalt väärteomenetlusõigust ja sealhulgas kaitseõigust, kui ta jätkas haldusjärelevalvet ning tõendite kogumist haldusmenetluses, mitte väärteomenetluse norme järgides. Sellest hetkest kui kohtuväline menetleja tuvastas jahiloal looma surmamise märke puudumise, tulnuks edasi kõik toimingud vormistada

sätestatud menetlustoimingu protokollidena. N.I-le tulnuks selgitada

§ 19sätestatud õigusi ja kohustusi.

Tunnistaja S T /KT tl 38-39/ kirjeldas, et 23.10.2021 teostasid tavapärast jahi järelevalvekontrolli, kontrollisid kohapeal jahidokumente, muud asjad olid korras, v.a see, et viivitamata olid jahiload maha kandmata, millest rääkis ka N.I-le. Objekti kontrollimise protokollist nr 1109494 /VTT tl 3-9/ selgub, et Keskkonnaameti inspektorid teostasid 23.10.2021 Lääne- ja Hiiumaa jahindusalase järelevalve kontrollkava 2 4-22-767 raames plaanilist kontrolli Läänemaal, eesmärgiks on kontrollida jahiseadusest ja jahieeskirjast tulenevate nõuete täitmist. Kohus leiab, et Jahiseaduse § 47 Keskkonnaametile eelkirjeldatud volitused annab. Jahiseaduse § 47-1 nimetab milliseid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid võib Keskkonnaamet kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks, m.h Korrakitseseaduse §-s 30 nimetatud meedet – küsitlemine ja dokumentide nõudmine. Protokolli kohaselt xxx jahipiirikonnas on kontrollitud dokumente (dokumendid ja olustik pildistatud), tuvastatud rikkumine, ei olnud järgitud Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 nõuet. Protokollis on märgitud kontrolli tulemus – xxx jahiseltsis algatati üks väärteomenetlus, jahijuhatajal N.I jäid jahilubadele tabamismärked märkimata kahele põdraloale. Kohus leiab, et riikliku järelevalve meetme kohaldamine on protokollitud vastavalt Korrakaitseseaduse §-le 12 lg 1. Tunnistaja S T selgitas, et kontrolli lõpuks sai aru, et toime on pandud väärtegu, selgitas seda ka N.I-le, andis talle kutse esmaspäevaks, et ta tuleks büroosse ütlusi andma. N.I-le sai kindlasti selgitatud menetlusaluse isiku õigusi kui ta tuli büroosse ütlusi andma. Tunnistaja S K-P /KT tl 39-39pöördel/ – viisid järelevalvetoimingud läbi, seejärel S T teatas, et on toimunud jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 rikkumine, selgitas, et alustab väärteomenetluse. N.I kinnitas ja VTT tl 2 kutse näitab, et N.I-le edastati 23.10.2021 kutse, mille kohaselt N.I oli kohustatud ilmuma menetlusaluse isikuna 25.10.2021 Keskkonnaametisse, kutsel on kirjas, et kutse pöördel on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Kutsel on N.I allkiri kutse kättesaamise kohta. VTT tl 10-12 on 25.10.2021 N.I menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokoll, kus N.I on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud ja on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohutustega vastavalt

§-le 19. Kohus leiab, et Keskkonnaamet ei ole rikkunud järelevalvet teostades ja väärteomenetlust läbi viies kehtestatud menetlusnorme. Kaitsja etteheide, et kui tuvastati märke puudumine jahiloal, oleks viivitamatult tulnud alustada väärteomenetlust ja jahiluba oleks tulnud vaadelda väärteomenetluse norme järgides, ei ole õigusaktidest ja kehtivast kohtupraktikast (nt Riigikohtu otsus 3-3-1-65-07) tulenev. Järelevalve käigus kontrolliti dokumente, s.h ka jahiluba ja see tuli protokollida vastavalt kehtestatud normidele, mida Keskkonnaamet ka tegi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et järelevalvetegevuse käigus kogutud info on lubatavaks tõendiks väärteomenetluses. Kõige tavapärasem on see liiklusjärelevalves – kiiruse mõõtmine on järelevalvetoiming. Järelevalvetoimingut tehes tuvastatakse lubatud kiiruse ületamine, ilmnevad väärteotunnused. Kiiruse mõõtmine, mis oli järelevalvetoiming, protokollitakse olukorras, kus on ilmnenud väärteotunnused, vastavalt kehtestatud nõuetele ja see protokoll on kasutatav väärteomenetluses tõendina. Seega järelevalvemenetluse toimingutega kogub ametnik vajalikku teavet õiguserikkumise tunnuste kohta, mis on vajalik, et tuvastada väärtoemenetluse aluste esinemist ja otsustada väärteomenetluse alustamise üle. Kuna järelevalvetoimingute käigus ilmnesid väärteotunnused, selgitati seda N.I-le ja kutse edastamisega N.I-le alustati väärteomenetlust. Kutsel on kirjas

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. N.I-le on neid õigusi ja kohustusi selgitatud kindlasti enne tema suhtes esimese menetlustoimingu, ülekuulamise rakendamist. 3 4-22-767 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesolevale väärteomenetlusele eelnenud järelevalve teostamisel ja käesoleva väärteoasja menetlemisel järginud kehtestatud menetlusnorme. Seega on objekti kontrollimise protokoll lubatav tõend. Järgmisena kontrollib kohus, kas N.I on toime pannud teo, mida talle süüks arvatakse. Tunnistajate S T S K-P, P K /KT tl 39 pöördel-40pöördel/, M P /KT tl 41-41pöördel/ ja menetlusaluse isiku N.I /KT tl 41pöördel-43/ ütlustega kohtuistungil leidis üheselt kinnitust, et 23.10.2021 peeti xxx jahipiirkonnas xxx ühisjahti, jahijuhataja oli N.I . Tunnistaja M P avaldas, et lasi sel jahil kaks põtra, loomade laskmise hetkel oli Ahto kohal, Ahto tegi halastuslasu, sest tal said padrunid otsa. N.I kinnitas, et ühele loomale tegi tema halastuslasu. Objekti kontrollimise protokolli kohaselt xxx jahipiirkonnas jaht oli lõppenud, jahijuhataja N.I. Kaks põdrakorjust oli tõstetud järelhaagisele reg.nr XXX (foto 3). Jahinimekirja kantud üks põdraluba (XXX), jahi tulemus märkimata (fotod 4, 5). Kaasas veel kaks põdraluba – YYYY, YYY, mis samuti puuduva lasketulemusega. Tunnistajate S T, S K-P ja N.I ütlused, objekti kontrollimise protokoll kinnitavad, et 23.10.2021 kui Keskkonnaameti järelevalveosakonna inspektorid saabusid xxx vallas xxx külas xxx teele ühisjahti kontrollima, olid kaks põdrakorjust järelhaagisel. Jahijuhatajal N.I oli kaasas kolm suuruluki jahiluba, millest ühelgi ei olnud märget suuruluki surmamise kohta. Seetõttu heidetakse jahijuhatajale N.I-le ette jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 rikkumist – uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist. Tunnistaja S T kirjeldas, et üks luba oli tema käes ja sealsamas N.I kirjutas kaks luba kinni. N.I andis ütlusi, et seal samas KKA auto nina peal kirjutas load kinni, tema teadis, et luba tuleb maha kanda (teha märge uluki tabamise kohta) enne kui ulu k kohapealt ära viiakse. Vahe põtrade laskmisest kuni inspektorite saabumiseni võis olla pool tundi. No viivitamata tähendab otsekohe, aga jahijuhataja on kütiliinis ja paberid on autos, füüsiliselt ei ole võimalik seda täita. Tunnistaja S K-P rääkis, et N.I selgitas talle kohapeal, et on nii aru saanud, et looma ei tohi ära viia piirkonnast, et haagisele võib panna, aga ära ei tohi viia ja enne peab märke loale tegema. KT tl 12 on suuruluki jahiload XXX ja YYY, mõlemale on tehtud märked – loa alusel lastud põder, pull, 5.a, tabamise kuupäev 23.10.

1. Käesolevas väärteoasjas käib vaidlus selle üle, kas ajal, mil inspektorid saabusid kohta, kus jahil tabatud põtrade korjused olid järelhaagises, oli veel võimalik jahijuhatajal täita jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 nõuet – viivitamata pärast suuruluki surmamist teha asjaomane märge jahiloale või oli selle nõude täitmise aeg möödunud. Kaitsja leidis, et jahiseaduse § 59, mis näeb ette vastutuse jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise eest, ei sätesta, millal on õige aeg märke tegemiseks. Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 nõue tähendab, et luba tuleb sulgeda siis kui on tehtud jahi tähenduses 4 4-22-767 ajakriitilisemad toimingud. Ja loomadel on kasvõi sisikond välja lastud, et jahisaadus ei rikneks. Või kas kütid on tervelt ja ohutult metsast välja jõudunud. Kaitsja leidis, et jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 ja § 41 lg 5 koos tõlgendades ei ole loale õigeaegselt märget tehtud, kui loom viiakse tabamiskohast ära enne jahiloale asjakohase märke tegemist. N.I tegi jahiloal märked enne loomade küttimise kohast ära viimist. Samuti leidis kaitsja, et jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 olev sõna viivitamata ei ole sama, mis viivitamatult. Viivitamata tegutsemine tähendab tegutsemist liigse viivituseta. Enne märke tegemist tuleb kontrollida, kas loom on surnud, määrata hukatud looma sugu ja vanus, vaadata, kas kõik kütid on ohutult ja tervelt metsast välja jõudnud, samuti relv tühjaks laadida. Samuti võib ühisjahi puhul jahijuhataja olla ajus ega saagi loale märget teha enne välja jõudmist. Viivitamist võib õigustada ka looma kraavist välja vintsimine ja looma lahkamine: sisikonna ja vere väljalaskmine, et vältida liha riknemist. Riigikohus on otsuses 3-1-1-37-14 punktis 17 selgitanud - Termin "viivitamata" on kriminaalmenetluse seadustikus läbivalt kasutatav määratlemata õigusmõiste. Kui mingi toiming tuleb seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see vastavalt asjaoludele põhjendatud on. Ei ole võimalik öelda, et sõna "viivitamata" viitab alati ühesuguse pikkusega ajavahemikule. Sõltuvalt asjasse puutuvast kohustusest ja konkreetsetest asjaoludest võib termin hõlmata eri pikkusega perioode. Kohus leiab, et kaitsja poolt nimetatud toimingud – veendumine, et loom on surnud, looma vanuse ja soo määramine, ongi toimingud, mis tuleb enne loa täitmist teha. Kohtule pole esitatud tõendeid, et jahijuhatajal eelnimetatud toimingud pooleli olid kui inspektorid saabusid. N.I oli loomade tabamiskohas, tehes ühele loomale ise halastuslasu. Nii N.I kui tunnistaja P K ütluste kohaselt loomade tabamise ja inspektorite saabumise vahe oli 30-40 minutit, loomadega olid vajalikud toimingud tehtud, korjused olid juba järelkärusse tõstetud. Kadunud jahimees oli metsast väljas ja oli abiks vajalike toimingute tegemisel loomade juures. Seega inspektorite saabumisel ükski kaitsja poolt nimetatud toiming, mis kaitsja arvates oleks olnud põhjuseks, mis oleks edasi lükanud aega, millal veel jahiloal märke tegemine oleks olnud õigeaegne, ei olnud pooleli. N.I väitis, et ei saagi kohe looma juures lube täita, sest need on autos. Kohus märgib, et jahijuhatajal on kohustus viivitamata looma tabamisel loale märge teha. Jahiluba on formaadilt sedavõrd väike, et seda on võimalk kaasas kanda. Jahiloale seoses looma tabamisega kantavad andmed on sellise iseloomuga ja neid andmeid on niivõrd vähe, et neid on võimalik koheselt loale kanda looma tabamiskohas. Kaitsja käsitleb ka jahiseaduse § 41 lg 4 olevat mõistet looma tabamiskoht, kuid kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et väärteootsuses ei arvata N.I-le süüks seda, et ta oleks põdrad enne jahiloale tabamismärke tegemist tabamiskohast ära viinud. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et N.I on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, olles ühisjahil jahijuhataja, ei teinud viivitamata pärast suuruluki surmamist asjaomast märget jahiloale, millega rikkus JahiS § 41 lg 1 p
2. N.I poolt toime pandud tegu täidab JahiS § 59 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje. Kohus leiab, et N.I pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. N.I avaldas, et on olnud kauaaegne jahimees, 26 aastat. Samuti ütles ta, et tal oli teadmine, et jahijuhataja peab loa kinni kirjutama enne looma äraviimist. Kohus juhib tähelepanu, et 5 4-22-767 jahijuhataja kohustused on sätestatud jahiseaduses. Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2, mida N.I rikkus, on sellisel kujul kehtinud alates 01.06.2013, mil praegu kehtiv jahiseadus jõustus. Kui N.I ei ole sedavõrd pika aja jooksul seaduse nõuetega tutvunud, vaid tegutseb oma teadmise järgi, näitab see, et ta pidas võimalikuks, et ei täida jahiseaduse nõudeid. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja leidis, et esines teo õigusvastasust välistav asjaolu, hädaseisund. Üks jahimees ei tulnud metsast välja peale jahi lõppu. Oli akuutne oht, oluline, et hakata isikut otsima esimesel võimalusel. P K oli nii jahil kui looduses vähekogenenud, jahipidamise koht ja mets olid talle võõrad, ei suutnud metsast välja tulla. Tunnistaja P K selgitas, et tema osales ühisjahil ajajana ja kaldus plaanitud rajalt kõrvale. Kui kuulis laske, siis võttis suuna laskude suunas, kompass oli ka, määras suuna. Liikus kuni jõudis metsas oleva kraavini, Salajõgi, mille pidi ületama. Teisel pool jõge oli põld, peale põldu tee, kus nägi jahikaaslasi, läks mööda põllu äärt tee peale välja. Ise raadiosaatjaga kohe jahikaaslastega ühendust ei võtnud, sest siht oli selge, teadis, kuidas minna metsast välja. Kui oli selge, et raadiosidet ei ole, helistas jahikaaslasele K M ’ile mobiiliga, kes tuli autoga tee äärde vastu. Ei olnud metsas külm. Kohus leiab, et kaitsja esitatud väited, et P K oli vähekogenud, mets võõras, on P K ütlustega ümber lükatud. P K kinnitas, et ta teadis, kus on, tegutses plaanipäraselt. Kui metsast tee peale välja jõudis, kutsus jahikaaslase endale järgi. Kaitsja leidis, et kuigi jahikaaslane ütles, et tal oli kõik kontrolli all, ei muuda see seda, mida mõtles abistaja (N.I) kui läks isikut otsima. See, et N.I ei leidnud jahikaaslast, ei välista tema käitumises hädaseisundit. Elu ja tervis on kaalukamad õigushüved kui loodushoiust tulenev nõue. N.I on kirjeldanud olukorda järgmiselt. Kui metsast välja tulid, keegi ütles, et P pole, et hääl läks K poole. P endale järgi ei kutsunud, kontakti ei olnud. Võttis jahijuhatajana vastutuse, et läheb vaatab, kuhu mees läheb. Sõitis ja kuskil maal sai aru, et nii xxx ei jõua, läks loomade hukkamiskohta tagasi. Enne seda proovis P’iga raadiosaatjaga ühendust saada, mobiiliga ei proovinud. Tunnistaja M P kirjeldas, et kui jaht lõppes, oli üks mees kadunud, P. N.I käis teda autoga otsimas. Kohus möönab, et olukorras, kus jahi lõppedes üks jahimeestest metsast välja ei tule, tuleb tegutseda ja ta metsast välja tuua/aidata. Kuigi N.I ütles, et tema jahijuhatajana võttis vastutuse ja läks meest otsima, siis N.I valitud vahend P K metsast väljaaitamiseks/toomiseks ei olnud kindlasti sobiv. Olukorras, kus ta arvas, et jahikaaslane on metsa ära eksinud, läks autoga kusagile suunas sõitma ja poole sõitmise peal avastas, et ta ei jõuagi sinna, kuhu eeldatavalt jahikaaslane suundus. Pööras otsa ringi ja läks loomade tabamiskohta tagasi ning hakkas koos teiste jahikaaslastega loomade juures toimetama. Ei enne ega pärast otsimist ei võtnud P K’iga mobiiltelefoniga ühendust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ajal, mil N.I oli kohustatud jahijuhatajana täitma jahiluba, ei takistanud tal seda kohustust täitmast vahetu ohu kõrvaldamine P K tervisele. Kui ka N.I arvas, et see oht võis olla, siis sellest teadasaamiseks ja selle ohu olemasolul selle kõrvaldamiseks oleks sobivaim vahend olnud P K’ile helistamine, mitte sihitult autoga ringisõitmine. Tunnistajad S T ja S K-P kirjeldasid, et kui kohale jõudsid, olid 2 põtra haagises, N.I oli teiste jahimeeste juures, askeldasid ümber haagise. Ka N.I rääkis, et tõstsid teist põtra haagisesse kui inspektorid tulid. 6 4-22-767 Eelnev näitab, et ka peale seda kui N.I tuli tagasi P K otsingutelt, ei asunud ta täitma jahijuhataja seadusest tulenevat kohutust, täitma jahiluba, vaid läks põtrade pealepaneku juurde. Eelkirjeldatu pinnalt tuvastas kohus, et ei esinenud N.I teo õigusvastasust välistavat asjaolu, hädaseisundit. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et N.I on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Väärteokirjelduses on märgitud, et kahe põdra surmamisega ühisjahil, jahiseaduse nõudeid rikkudes, tekitas ühisjahi juhataja N.I keskkonnale kahju 1600 euro ulatuses. Keskkonnaamet on 26.10.2021 koostanud keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti /VTT tl 23/, milles on selgitatud kahju tekkimise asjaolusid, kahju arvutamise aluseks olevaid norme ja kahju arvutamise käiku. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et N.I poolt toime pandud tegu vastab JahiS § 59 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormid Kaitsja on kaebuses välja toonud, et kogu asjaajamine keskkonnaametnike poolt oli ebameeldiv – põhjendamatult isikuid ähvardav, tänitav, kiuslik, menetlusalust isiku inimväärsust alandav. Kohtule ei ole selliste asjaolude kohta tõendeid esitatud. Kaitsja avaldas, et menetleja on käitunud kiuslikult advokaadist kaitsja menetlusse astumise takistamisega. Kohus märgib, et kaitsja on ise avaldanud ((kaebuse p 4.2.1), et kohtuvälise menetleja otsustus kaitsja menetlusse mitte lubamise kohta sai lahendatud kohtuvälise menetleja direktori poolt kui ta lahendas

§ 76alusel esitatud kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas KARISTUSE MÕISTMINE kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. JahiS § 59 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on N.I karistanud rahatrahviga 45 trahviühikut s.o 180 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et väärteoga keskkonnale tekitatud kahju suurendab süüd. Kahju tekitamine tagajärjena ei ole N.I-le süüks arvatava väärteo koosseisuline asjaolu ja seetõttu suurendab teosüüd. 7 4-22-767 Kohus nõustub kaitsjaga, et süüd ei suurenda asjaolu, et N.I ei ole tasunud vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju. Tõepoolest on kahju vabatahtlik hüvitamine karistust kergendav asjaolu, aga kahju mittehüvitamine teosüüd ei suurenda. Kohus leiab, et süüd suurendab asjaolu, et täitmata oli kaks jahiluba. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub selle seisukohaga. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Otsuses on kirjas, et N.I ei ole karistusi jahinõuete rikkumise eest. N.I ise kinnitas, et varsemalt karistatud ei ole. Kohus leiab, et jahipidamisnõuded on kehtestatud kogu ühiskonna huvides, et tagada ulukite ja seeläbi kogu looduskeskkonna kaitse. Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et N.I-le mõistetud karistus vastab KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes

§ 132p 1 jätab kohus N.I kaebuse Keskkonnaameti 21.02.2022.

a otsusele väärteoasjas nr 940021001227 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. MENETLUSKULU. Kohtule on esitatud taotlus hüvitada N.I-le tema kantud menetluskulud summas 864 eurot ja kanda hüvitis tema pangaarvele. Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale /tl 44-46/ oli N.I poolt kantud õigusabi kulu 8 tunni eest 720 eurot (90 eurot tund), koos käibemaksuga 864 eurot. Kohtueelses menetluses on õigusabi osutatud kokku 3 tundi 30 minutit ja kohtumenetluses 4 tundi 30 minutit, s.h istung 2 tundi (prognoosi alusel). Kohtule on esitatud OÜ Läänemaa I Advokaadibüroo arved N.I-le /tl 48-49/ eelkirjeldatud õigusteenuse osutamise eest, kokku summas 864 eurot.

§ 38

lõike 1 järgi kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Riigikohus on otsuses nr 1-17-7461 leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Kohus jätab esitatud kaebuse, milles taotleti väärteootsuse tühistamist, rahuldamata. Kohus ei leidnud, et ükski kaebuses esitatud argument, mille alusel taotleti otsuse tühistamist, oleks põhjendatud. Tegemist ei ole mahuka ega keerulise väärteoasjaga. Kohus leiab, et kaebuse väited hädaseisundi esinemise kohta on ilmselgelt põhjendamatud, otsitud. Kohus märgib, et isikule on õigus antud kohtusse pöörduda ja vaidlustada talle kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsus. Kuigi kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuli selles väärteoasjas selgeks vaielda, kuidas sisustada konkreetse, N.I-le ette heidetava teo puhul Jahiseaduse § 41 lg 1 p 2 olevat määratlemata õigusmõistet „viivitamata“. Selles osas on kaebus asjakohane. Kaitsja tööühiku hind on põhjendatud. 8 4-22-767 Lisaks on Riigikohus otsuses 3-1-1-131-04 leidnud, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt RKKKo-d nr 3-1-1-37-03 ja nr 3-1-1-98-03). N.I karistati Jahiseaduse § 59 järgi, mille järgi maksimaalne trahvisumma on 100 trahviühikut, mis on 400 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulud käesolevas väärteomenetluses on 330 eurot, koos käibemaksuga 396 eurot. Olukorras, kus kohus kaebust ei rahulda, kinnitavad nii KrMS § 180 lõige 1 kui § 187 lg 2, et kaitsjatasu jääb selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt N.I kasuks valitud kaitsjale makstud õigusabitasu. Kohus käsitleb eraldi kaitsjale makstud tasu, mis on seotud kaitsja menetlusse mitte lubamise peale

§ 76

kohase kaebuse koostamisega, ajakulu 1 tund 30 minutit, s.o 135 eurot, koos käibemaksuga 162 eurot. Kohus leiab, et see õigusabi osutamise eest kaitsjale makstud tasu tuleb riigil N.I-le hüvitada

§ 2, Kr

MS § 180 lg 1-1 alusel, sest see kulu on tekkinud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus taotluse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu, osaliselt – hüvitada N.I-le riigieelarve vahenditest valitud kaistjale makstud tasu 135 eurot, koos käibemaksuga 162 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus JahiS § 41 lg 1 p 2, § 59, KarS § 56 lg 1,

§ 38lg 1, § 132 p 1, § 133, Kr

MS § 180 lg 1, 1-1, § 187 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 9