KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2023, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 162lg 4).

4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 888,93 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas. Maakohus tugines kostja poolt vande all antud ütlustele, milles kostja kinnitas, et andis hagejale 9000 eurot (kostja ema andis selle hageja kätte) korteriomandi omandamiseks. Hageja leiab, et kostja sai küll vande all kinnitada, et andis raha oma ema kätte, kuid seda, et ema oleks raha hagejale edasi andnud, vande all tõendada ei ole võimalik. Maakohus on selle tähelepanuta jätnud. Hageja ei ole nõustunud, et kostja ema oleks talle andnud 9000 eurot. Isegi kui ringkonnakohus peaks leidma, et kostja poolt hagejale 9000 euro andmine on tõendatud, tuleb arvestada, et tegemist oli poolte ühisvaraga. Kostja on kinnitanud, et tegemist oli tema poolt Soomes teenitud töötasuga, seega ei ole kostja teinud panust oma lahusvara arvelt. Maakohus ei ole tõendeid analüüsinud, vaid on üksnes viidanud, et kostja vande all antud seletus muutus tõendiks

§ 229lg 2 alusel.

Maakohus leidis õigesti, et hageja isa nimele ostetud korterid ei olnud poolte ühisvara. Seetõttu on hageja seisukohal, et pooled ei saanud abielu lahutamisel sõlmida kokkuleppeid korteri osas, mis ei kuulunud nende ühisvarasse.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja palub tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud
2. aastal sõlmitud laenulepingu alusel poolte ühise kohustuse ja kostja kohustuse suurust ning tühise võlatunnistuse alusel seda teha ei saa. Kui kostja oleks solidaarvõlgnikuna kaasatud täitemenetlusse, siis oleks kostjal olnud võimalik nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, tuginedes täitedokumendi (võlatunnistus) tühisusele. Kuna võlatunnistus on tühine, aegus hageja vastu esitatud nõue hiljemalt
3. detsembril
4. käitumine võttis aga kostjalt võimaluse neid vastuväiteid esitada. Kuna kostjat võlatunnistuse sõlmimisest ei teavitatud, kaotas kostja ka võimaluse võlausaldajale võlatunnistusele vastuväiteid esitada. Kuna kostjalt on formaalselt ära võetud võimalus nõuetele sisulisi vastuväited esitada, on kostjal sellest tulenev kahju täpselt võrdne nõuete alusel kostjalt käesolevas asjas väljamõistetuga. Kostja arvates saab ringkonnakohus poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ning õiglane on ka seda teha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 9. Hagi on esitatud poolte ühisvaral lasuvate kohustuste jagamiseks ja kostjalt 12 888, 93 euro välja mõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3888, 93 eurot ning jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas. Kostja ei ole maakohtu otsust temalt 3888,93 euro väljamõistmise osas vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kaebuse piire arvestades (

§ 651lg 1).

1. Pooled ei vaidle, et
2. augustil 2007 Bigbank AS-st hageja poolt võetud laen (tarbijakrediit) on poolte ühine kohustus (solidaarkohustus). Hagiavalduse kohaselt andis hageja ainuisikuliselt 5
3. märtsil 2017 võlausaldajale võlatunnistuse ja tema väitel oli kohustuse täitmata osa hagi esitamisel 23 658, 53 eurot. Pooled vaidlesid maakohtus täitmata kohustuse ja hageja tagasinõudeõiguse suuruse üle. Hageja täitis võlausaldaja ees kohustuse kohtutäituri kaudu kohtumenetluse ajal
4. septembril 2022 (tl 66) ja kinnitas maakohtu istungil, et võlgnevus on tasutud ning täitemenetlus lõpetatud. Seega puudub asjaolude kohaselt pooltel käesoleval ajal selline ühisvaral lasuv kohustus, mida hageja nõudel jagada PKS § 38 alusel. Hagejal kui solidaarkohustuse täitnud võlgnikul võib olla VÕS § 69 lg-st 1 tulenev nõue teise võlgniku (kostja) vastu.
5. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb solidaarkohustuse kindlaksmääramisel PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 13; otsus tsiviilasjas nr 2-16-16114 p 30). Kehtiva PKS § 18 lgga 1 analoogse regulatsiooni nägi ette PKS 1995 § 20 lg 2, mille kohaselt vastutasid abikaasad ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest. Maakohus tuvastas, et hageja sõlmis laenulepingu
6. augustil
7. Seega tuleb abikaasade vastutust laenukohustuse eest käesolevas asjas hinnata PKS 1995 § 20 lg-st 2 lähtudes.
8. Solidaarvõlgnikud peavad omavahelistes suhetes kohustuse täitma võrdsetes osades. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg-d 1 ja 2). Hageja soovib solidaarkohustuse suurust tõendada tema poolt
9. märtsil 2017 AS-ga Bigbank sõlmitud notariaalse võlatunnistusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal ei tekkinud hageja sõlmitud võlatunnistuse alusel kohustust ja kostja ei vastuta võlausaldaja ees selle võlatunnistuse alusel. Kuivõrd võlatunnistuse andmises leppis hageja kokku laenuandjaga, ei ole tegemist ühepoolse tehinguga, mistõttu ei ole maakohtu järeldused võlatunnistuse tühisuse osas kostja suhtes viitega PKS §-le 32 õiged ja need tuleb maakohtu otsuse põhjenduste hulgast välja jätta. Kostja on seisukohal, et ta ei olnud
10. märtsi 2017 võlakirjast teadlik ja tal puuduvad
11. augusti 2007 laenulepingu täitmise ja täitmata kohustuse suuruse kohta andmed. Hageja ei ole neid kostja väiteid kummutanud. Kuivõrd hageja andis võlausaldajale võlakirja teise abikaasa nõusolekuta ning teine abikaasa (kostja) ei ole võlakirja sõlmimist ka hilisemalt heaks kiitnud, ei ole võlakirjal ka solidaarvõlgnike vahelises sisesuhtes tõenduslikku tähendust, kui kostja seda vaidlustab.
12. Menetlust juhib kohus ja kohus peab välja selgitama kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, sel eesmärgil võib kohus teha pooltele ka ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Maakohus kohustas hagejat

1. novembri 2022 kohtuistungil esitama tõendi võla kujunemise kohta enne võlatunnistuse koostamist, eristades põhivõlga, intressi ja viivist (I kd lk 173). Hageja esitas maakohtu määratud tähtajaks üksnes Bigbank AS-i e-kirja (I kd lk 179), et võlatunnistuses on toodud kõik nõude komponendid. Muid tõendeid
2. augusti 2007 laenulepingust tuleneva võla suuruse kohta hageja maakohtule ei esitanud.
3. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et muude tõendite puudumisel on käesolevas asjas võimalik võlatunnistuse alusel tuvastada poolte solidaarkohustuse suurus ja otsustada hageja kui solidaarvõlgniku tagasinõue suuruse üle. See maakohtu seisukoht on vastuolus ka maakohtu menetluslike juhistega hagejale nõude tõendamiseks. Solidaarvõlgnikuna on kostjal õigus esitada võlausaldaja nõudele kõik vastuväited, mis tulenevad solidaarkohustusest 6 (VÕS § 67 lg 2). Kuivõrd hageja ei esitanud maakohtu menetluses tõendeid
4. augusti 2007 laenulepingu täitmise ja solidaarkohustuse suuruse kohta, jäi hageja tagasinõue kostja vastu tõendamata.
5. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kostja on abielu ajal hagejale 9000 euro üleandmisega osaliselt täitnud oma osa laenukohustuse jäägist ja selle raha võrra tuleb kostja kohustust vähendada. Nimetatud maakohtu seisukoht tuleb otsuse põhjenduste hulgast välja jätta. Ringkonnakohus leiab, et 9000 euro üleandmine hagejale ja selle eesmärk ei ole käesolevas menetluses piisavalt usaldusväärselt tõendatud. Hageja vaidles maakohtu menetluses kostjalt raha saamisele vastu. Kostja vande all antud seletuse kohaselt andis raha hagejale üle mitte ta ise, vaid tema ema. Kostja ema ei ole käesolevas menetluses kostja väiteid kinnitanud. Kostja vande alla antud seletuse kohaselt teenis ta selle raha Soomes töötamisega abielu ajal, seega kuulus raha poolte ühisvarasse ning raha väidetav üleandmine sai toimuda enne poolte varaühisuse lõppemist. Ka seetõttu ei saa abielu ajal hagejale väidetavalt üle antud 9000 eurot pidada kostja poolseks
6. augusti 2007 laenulepingust tuleneva solidaarkohustuse täitmiseks.
7. Kuivõrd kostja ei ole maakohtu poolt temalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suurust 3888, 93 eurot vaidlustanud, siis ei mõjuta ringkonnakohtu poolt antud maakohtust erinev hinnang tõenditele kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suurust. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Samas puudub õiguslik alus hageja apellatsioonkaebuse alusel kostjalt väljamõistetava hüvitise suurendamiseks ja maakohtu otsuse muutmiseks. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. 17.

§ 171

lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus esindajatasu 700 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja on osutanud kostjale õigusabi 5 h ulatuses hinnaga 120 eurot/h, millele lisandub kohtuistungiga seotud sõidu- ja ajakulu

§ 175

lg-ga 1 kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsioonimenetluses kokku 450 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7