← Eesti

1-22-3933/65

Obsah (12)§ 274§ 206§ 175§ 180§ 183§ 126§ 294§ 105§ 423§ 306§ 124§ 1601

1-22-3933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3933 (21240100052) Kohtunik eesistuja Regiina Lebe

) §-dest § 3101, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: 1. Lõpetada

§ 274

lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Dmitri Prohhorovi süüdistuses 19.01.2022 kanepi ja kokaiini hoidmise süüdistuses, kuna Dmitri Prohhorovi tegevuses esinevad väärteo tunnused. Juhinduvalt

§ 206

lg-st 4 saata käesolev otsus selle jõustumise korral Politsei- ja Piirivalveametile Dmitri Prohhorovile NPALS § 151 lg 1 järgi kirjeldatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 2. Tunnistada Dmitri Prohhorov KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi (28.07.2021 episood) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 1

(17)1-22-3933
  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o alates 19.01.2022 kuni 21.01.2022 karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
  2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Dmitri Prohhorov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 21 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Dmitri Prohhorov on kohustatud: - elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
  3. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates
  4. märtsist
  5. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud temale määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest.
  6. Mõista Dmitri Prohhorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja

180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega seotud kulud osaliselt (narkootilise aine ekspertiis nr 22E-AN0101, DNA ekspertiis nr 22E-GE0081) 3621 eurot; -

§ 175

lg 1 p 7 alusel konfiskeeritud vara hoiuga seotud kulu 39 eurot; -

§ 175

lg 1 p 4 alusel osutatud riigi õigusabi kulud osaliselt 570 eurot, s.o kokku menetluskulud 6042,50 eurot (sh käibemaks). - 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud osa riigi õigusabi kulust 397,20 eurot ja ekspertiisi (narkootilise aine ekspertiis nr 22E-AN0101, DNA ekspertiis nr 22E-GE0081) tegemise kulust 2614,50 eurot riigi kanda. 8. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisega seotud kulu (ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0053) kandmine jätta

§ 183lg 2 alusel otsustamiseks väärteomenetluse lahendis.

9.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Dmitri Prohhorov kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 6042,50 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub esimesel üheteistkümnel kuul tasumisele ühes kuus vähemalt 503,54 eurot ning viimase osamakse suurus on 503,56 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida 2

(17)1-22-3933 viitenumber 99923700009473 ning selgitus „Dmitri Prohhorov, 1-22-3933, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  1. KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Dmitri Prohhorovile kuuluv sularaha 5 800 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 05.04.
  2. a määrusega nr 1-22-2041 ning kantud Rahandusministeeriumi Swedbank tagatiskontole EE
  3. Konfiskeeritu läheb KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.
  4. Asitõendid: -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Dmitri Prohhorovile järgmised esemed, mis on vastavalt asitõendi üleandmise ja vastuvõtu aktile nr 22ATH17421 antud üle asitõendite hoidlasse: mobiiltelefon CAT, pakend nr 11 (XXX); mobiiltelefon iPhone SE, pakend nr 20 (XXX); mobiiltelefon Samsung Galaxy A12, pakend nr 7 (XXX); mobiiltelefon iPhone XS, pakend nr 2 (XXX); - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel järgmised esemed, mis on vastavalt asitõendi üleandmise ja vastuvõtu aktile nr 22ATH16614 antud üle asitõendite hoidlasse: ühte suurde pappkarpi pakitud: oranž plastist purustaja ja punane metallist purustaja, pakend nr 1 (XXX); kilekott New Yorker erinevate kilepakenditega, 2 tšekki, pakend nr 5 (XXX); kilepakend, kokkukägardatud fooliumpakend, pakend nr 8 (XXX); vaakumpakendaja, pakend nr 9 (XXX); rull kasutamata kilepakenditega, 5 pakend nr 12 (XXX); digitaalne kaal, pakend nr 13 (XXX); sõel, minigrip kilekott, pakend nr 14 (XXX); plastkauss, pakend nr 15 (XXX); kilepakend Bilbo, pakend nr 16 (XXX); paberkotti pakitud: kilepakendid, tühjad blisterpakendid, tühi pappkarp, kokku kägardatud fooliumpakend, kummikindad, pakendid nr 21.121.6 (XXX). - 19.01.2022 kanepi ja kokaiini hoidmise süüdistusega seotud ekspertiisist (ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0053) järele jäänud narkootiliste/psühhotroopsete ainete osas, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, võtta seisukoht väärteomenetluses. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 10.04.2023. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 10.04.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Dmitri Prohhorovile esitati algselt süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 3

(17)1-22-3933 toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis ja korduvalt. 18.10.
  1. a kohtuistungil muutis prokurör süüdistust, kuivõrd teises episoodis leitud kogusest piisab joobe tekitamiseks vähemalt üheksale inimesele. Seega ei näinud prokurör põhjust jätkata süüdistusega korduvust puudutavas osas, vaid asus seisukohale, et tegemist on jätkuva kuriteoga, mis tuleb tervikuna kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Muudetud süüdistuse kohaselt süüdistatakse Dmitri Prohhorovi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tahtlikult narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis, mis seisnes selles, et tema 28.07.2021 ühiselt ja kooskõlastatult E E, B Z, J N ja teiste tuvastamata isikutega tegeles Narva linnas THC-d sisaldava narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega. Täpsemalt läks D. Prohhorov koos J. N kell 07.08 eelneval kokkuleppel E. E XXX asuvale parkla territooriumile, kus edasiandmise eesmärgil omandasid E. E ning B. Z juuresolekul ja juhendamisel vähemalt 5 kg narkootilist ainet kanepit. Kanep oli paigutatud B. Z mootorsõiduki Mitsubishi Galant registreerimisnumbriga XXX tagaistmele, kust D. Prohhorov koos J. N vähemalt 5 kg kanepit endaga kaasas olevatesse spordikottidesse pakkisid ning lahkusid jalgsi kella 07.13 paiku koos vähemalt 5 kg kanepiga, mida müüsid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Lisaks hoidis D. Prohhorov eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 19.01.2022 tahtlikult väiksese koguses narkootilist ainet enda elukohas XXX, kus narkootilist ainet kaalus, jagas doosideks, pakendas edasimüümise ja edasiandmise eesmärgil, pannes selliselt toime jätkuva kuriteo. Täpsemalt leiti 19.01.2022 D. Prohhorovi elukoha läbiotsimisel peenestatud kanep massiga 0,078 grammi; kanepiõisikud, mille mass ja narkootilise aine sisaldus oli vastavalt narkootilise aine ekspertiisile järgmine: 0,42 grammi THC-sisaldusega 19%; 6,04 grammi THC-sisaldusega 15%; valge pulber massiga 0,86 grammi, mis sisaldas 52% kokaiinihüdrokloriidi, mis omakorda sisaldas 0,40 grammi (400 mg) kokaiini. Kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0053 järgi põhjustab D. Prohhorovi elukohas kuni 19.01.2022 hoitud narkootiline aine narkootilise joobe keskmiselt umbes 9-53 inimesele ja keskmiselt 15 inimesele. Kokaiini puhul vähemalt 3 inimesele ja kanepi puhul vähemalt 6 inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep [v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2% (alates 03.03.2023 0,3%)] ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  2. mai
  3. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub sama määruse
  4. lisa II nimekirja. Vastavalt NPALS § 2 p-le 3 on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 4
(17)1-22-3933 Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseeks 7,5 grammist, kokaiini puhul 0,65 grammist. Seega pani Dmitri Prohhorov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
  1. Prokurör leidis, et kuivõrd D. Prohhorovi tegudes esinevad jätkuva kuriteo tunnused, siis tuleb ta mõlemas kuriteoepisoodis mõista süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada reaalse vangistusega 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 19–21.01.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning mõista karistuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 184 lg 5 p 2 - § 832 lg 1 alusel taotles prokurör konfiskeerida D. Prohhorovile kuuluv vara, s.o Rahandusministeeriumi Swedbank tagatiskontole EE932200221023778606 kantud sularaha 5 800 eurot, mis oli arestitud Viru Maakohtu 17.05.
  2. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks.
  3. Kaitsja Valeriy Gimaev leidis, et prokuröri esitatud tõendid näitavad, et 19.01.
  4. a episood on iseseisev süütegu, mitte 28.07.
  5. a teo jätk. Nii kanep kui kokaiin, mis leiti D. Prohhorovi elukohast, on erinev narkootiline aine, mistõttu ei saa rääkida jätkuvast kuriteost. Kuna 19.01.
  6. a episood on eraldiseisev tegu, mis ei vasta kuriteo tunnustele, siis selles osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kuna see vastab väärteo tunnustele. Kaitsjal ei olnud vastuväiteid 28.07.
  7. a episoodi ja selle kvalifitseerimise osas. D. Prohhorov on selle teo toime pannud, end süüdi tunnistanud ja siiralt kahetsenud. D. Prohhorovi süü ei ole suur ning ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei pea D. Prohhorovile mõistetav karistus olema reaalne. D. Prohhorov asus ametlikult tööle, abiellus, mis räägib sellest, et ta on valinud endale seaduskuuleka tee. Samuti on ta vabatahtlikult nõustunud konfiskeerimisega. Ka konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna.
  8. Süüdistatav D. Prohhorov selgitas, et antud kuritegu oli toime pandud üks korda ja mitte kunagi ei olnud jätkuvaks. Tal olid probleemid narkosõltuvusega, kuriteo toimepanemisega tal ei olnud eesmärki saada suuremat tulu, vaid vajadus saada raha kiiresti ja kohe. Ühe päeva jooksul sai ta narkootilistest ainetest lahti ja sai väiksemat tulu võrreldes sellega, mida talle ette heidetakse. Sellest ajast kui ta kinni peeti, muutus tal täielikult suhtumine elusse ja kõigesse. Ta leidis tööd, abiellus ja tööalaselt läheb karjääriga kindlalt edasi. Ta väga kahetseb tehtut ja selle alusel andis ta väga laiendatud ütlusi, mis aitasid uurimisele tervikuna kaasa. Tervikuna muutus tema suhtumine narkootikumidesse, ta läbis kursuse narkootikumidest vabanemiseks. Praegusel ajal ei ole tema elu seotud narkootikumidega. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  9. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et D. Prohhorov on 28.07.2021 ebaseaduslikult käidelnud narkootilisi aineid suures koguses grupis, mis seisnes selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult E. E, B. Z, J. N ja teiste tuvastamata isikutega tegeles Narva linnas tetrahüdrokannabinooli (THC-d) sisaldava narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega.
  10. D. Prohhorovi süüd 28.07.2021 kuriteos kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele ja tema enda üksikasjalistele ütlustele (mis avaldati poolte taotlusel

§ 294p 1 alusel, vt Kr

To 130 pö-131) veel J. Nefjodovi kohtueelses menetluses antud ütlused (mis avaldati poolte taotlusel

§ 294p 1 alusel, vt Ko

To lk 83-83 pö). J. N ütlustest nähtub, et täpselt küll ei mäleta, aga tundub, et just E /E/ võttis temaga ühendust 2021. a juulis ning pakkus talle soetada 5

(17)1-22-3933 kanepit suures koguses. E teatas, et selleks on vaja tulla Narva. Sellest E pakkumisest andis tema teada oma sõbrale D. Prohhorovile, keda tunneb 10 aastat. D. Prohhorov nõustus käia koos temaga Narvas, ta oli teadlik, et minnakse kanepi järele. Selleks tuldi 27.07.2021 Narva kolmekesi: J. N, D. Prohhorov ja E. E. Tuldi musta VW Passatiga, see oli Dmitri sõiduk. Narvas tuli neile vastu B. Z ja mingi noormees, kelle andmeid ta ei mäleta. 27.07.2021 veedeti aega Narvas, pärast seda viis B tuttav neid Dmitriga hotelli Ingver (õige nimi Inger). B ja E nendega sel ajal ei olnud. Hiljem õhtul kohtuti nendega uuesti ning ühel hetkel teatas B asukoha, kuhu tuleb hommikul tulla. Samuti rääkis B, et seal hommikul seisab haagis. Samuti oli kokkulepe, et J. N ja D. Prohhorov tulevad sinna täpsel kellaajal, kas oli 06.00 või 07.
  1. 28.07.2021 varahommikul viis neid sinna kohale Dmitriga ühine tuttav A oma autoga. Ta viis neid garaažideni, edasi ütles, et kui õigesse kohta jõuda, peavad minema põllu kaudu. Nemad tulid Dmitriga mingile alale, kus oli palju rehve, jõudsid aadressi järgi, mis oli neile öeldud. Neile tuli vastu BMX jalgrattaga B. Z ja ütles, et tulla tema järel. Mobiiltelefonid peitsid Dmitriga põõsasse, seda ütles neile B. Edasi liiguti mingi tehnoülevaatuse punkti territooriumile. Mindi halli Mitsubishi juurde. J. N ei mäletanud täpselt, kes neile ütles, et kanepiga kotid asuvad sõiduki tagaistmel. Nii temal kui Dmitril olid kaasas spordikotid. Nad mõlemad võtsid ja pakkisid spordikottidesse vaakumpakenditesse pakendatud kanepit. Palju nad võtsid, ei tea, võtsid nii palju nagu B neile ütles, pakendite arvu ei mäleta. Pärast seda lahkusid D. Prohhoroviga sealt ning pärast seda lahkuti Tallinnasse. Enne käidi veel hotellis asjade järel ning pärast seda VW Passati järel, millega lahkuti Narvast (KrTo I kd, lk 1-7).
  2. J. N ütluste usaldusväärsust kinnitab 20.09.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo I kd, lk 114-127), millest nähtuvalt saabus 27.07.2021 kella 16.44 paiku aadressil XXX asuvale parkla territooriumile musta värvi sõiduauto Volkswagen Passat reg-nr XXX. Vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud, et sõiduki roolis viibis D. Prohhorov, kõrvalistmel J. N ning tagaistmel V V. Sõiduauto VW Passat pargitakse heledat värvi sõiduauto Mitsubishi kõrvale. Kella 16.47 paiku maksab D. Prohhorov kassas parkla eest ja kella 16.48 paiku lahkuvad D. Prohhorov, J. N ja V. V parkla territooriumilt ning liiguvad linna poole. Eeltoodut kinnitavad ka 03.08.
  4. a fototabel (KrTo III kd, lk 16-18) koos tunnistaja A S (XXX valvur) ütlustega, et tegemist on just XXX parkla arvestusraamatuga (KoTo lk 125-126). 28.03.
  5. a äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et V. V on esitatud fotodel tundnud ära D. Prohhorovi kui noormehe, kellega oli ühel päeval Narvas
  6. a suvel (KrTo II kd, lk 9-13).
  7. 04.04.
  8. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 28.07.2021 hommikul kella 05.45 ajal saabuvad XXX asuva tehnoülevaatuse territooriumile B. Z ja E. E. Seejärel saabub territooriumile sõiduautoga BMW A L, kes avab territooriumil asuva garaaži nr 9 uksed. Kella 05.59 ajal sõidab B. Z jalgrattaga tehnoülevaatuse territooriumilt ära ning kella 06.12 ajal sõidab B. Z jalgrattaga tehnoülevaatuse territooriumile tagasi, tema järele sõidab oranži värvi veoauto ilma haagiseta. Veoauto DAF XF 105, Leedu reg-nr XXX sõidab tehnoülevaatuse territooriumile avatud garaaži juurde, kus seisavad B. Z, E. E ja A. L, ja pargib pooleldi garaažiboksi, nii, et salvestiselt paistab vaid veoki kabiin. Seejärel sõidab B. Z samal territooriumil veidi eemal pargitud valget värvi Mitsubishiga reg-nr XXX veoauto juurde ja pargib selle veoauto DAF vasaku esiosa ette. Kella 06.38 ajal sõidab veoauto DAF XF 105, Leedu reg-nr XXX garaažist välja ja lahkub tehnoülevaatuse territooriumilt. Seejärel sõidab tagurdades veoauto asemele garaaži sisse sõiduauto Mitsubishi reg-nr XXX, misjärel panevad E. E ja B. Z garaaži väravad kinni ja sulguvad garaaži. Kella 07.00 ajal teeb B. Z garaaživärava taas lahti, sõidab Mitsubishiga garaažist välja ja pargib selle tehnoülevaatuse territooriumil teisele kohale. Kella 07.02 ajal sõidab B. Z jalgrattaga tehnoülevaatuse territooriumilt välja ning kella 07.07 ajal liiguvad B. Z jalgrattaga ning J. N ja D. Prohhorov tehnoülevaatuse territooriumi poole, vahepeal paneb J. N mingi eseme põõsastikku. B. Z sõidab jalgrattaga tehnoülevaatuse territooriumil Mitsubishi reg-nr XXX juures seisva E. E juurde ning sinna kõnnivad ka J. N ja D. Prohhorov. D. Prohhorovil on vasakul õlal musta värvi spordikott ja J. N on paremas käes musta värvi spordikott. Sõiduauto Mitsubishi juures istub D. Prohhorov 6
(17)1-22-3933 vasakult poolt sõiduki tagaistmele, J. N seisab tema kõrval, sõiduki uks on lahti. E. E ja B. Z seisavad sõiduki paremal pool. Kella 07.11 ajal liiguvad spordikottidega J. N ja D. Prohhorov E. E saatel autost eemale. B. Z jääb sõiduauto juurde. Kella 07.13 ajal lahkusid J. N ja D. Prohhorov spordikottidega tehnoülevaatuse territooriumilt. Ka B. Z, kelle paremal õlal oli spordikott, seljas seljakott, vasakus käes valget värvi kilekott, lahkus 07.14 ajal tehnoülevaatuse territooriumilt (KrTo I kd, lk 154-177). 8. J. N ütlusi selles osas, et pärast narkootiliste ainete omandamist käidi veel hotellis asjade järel ning pärast seda VW Passati järel, millega lahkuti Narvast Tallinnasse kinnitavad 23.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo I kd, lk 178-184), 20.09.2021. a vaatlusprotokoll (KrTo I kd, lk 185-195) ja 23.09.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll (KrTo I kd, lk 196-198). Hotell Inger 02.08.2021.a vastus kinnitab ühtlasi, et 27.07.2021 kell 18.53 saabusid J. N ja D. Prohhorov hotelli Inger ning lahkusid sealt 28.07.2021 kell 8.27 (KrTo I kd, lk 139-153). 9. Seda, et D. Prohhorovi ja J. N poolt ühiselt käideldud kanepi kogus oli vähemalt 5 kg kinnitavad esmalt D. Prohhorovi enda ütlused, mille kohaselt Mitsubishi tagaistmel oli viis paksust mustast polüetüleenist kotti, kotid olid vakumeeritud. Nad panid J. N need kotid kaasas olevatesse kottidesse. D. Prohhorovile oli teada, et tavaliselt pakitakse kanepit 1-kilogrammilistesse brikettidesse. Ta oletas, et kuna võtsid viis pakendit, siis neil J oli kaasas viis kilo kanepit (KrTo III kd, lk 32). Eeltoodule viitavad ka B. Z ütlused. Nimelt nagu kohus eelnevalt välja tõi, nähtub J. N ütlustest, et nad võtsid nii palju nagu B neile ütles. B. Z selgitas kohtus, et Dmitri ja J võtsid tema mäletamist mööda 5 kilo piires. Üleandmine toimus seal samas parklas, kus B. Z sõiduauto Mitsubishi pargitud oli (KoTo lk 112 pö). B. Z on D. Prohhorovi ja J. N ka äratundmiseks esitamisel ära tundnud kui noormehed, kes tulid Tallinnast VW Passatiga marihuaana järele (KrTo I kd, lk 69-78). 10. B. Z peeti 30.07.2021 kahtlustatavana kinni (KrTo I kd, lk 8-14). Temal kaasas olnud seljakotist avastati kaks topelt vaakumpakendit taimset päritolu ainega (506 g ja 514
  1. g)ja musta värvi kilekott (prügikott), mille sees üks topelt vaakumpakend taimset päritolu ainega (666 g). Samuti avastati B. Z kaasas olnud spordikotist kuus vaakumpakendit taimset päritolu ainega (315 g, 324 g, 662 g, 654 g, 668 g, 537
  2. g)ja musta värvi kilekott, mille sees üks topelt vaakumpakend taimset päritolu ainega (669
  3. g)(30.07.2021. a isiku läbivaatuse protokoll - KrTo I kd, lk 15-30). Ekspertiisiakti nr 21EAN1104 kohaselt oli kõigi leitud ainete näol tegemist kanepiõisikutega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on vastavalt seljakotist ja kilekotist leitud kanepiõisikutel 16%, spordikotist leitud neljas pakendis olevatel kanepiõisikutel 16% ja spordikotis leitud kahes pakendis ning musta värvi kilekotis olnud kanepiõisikutel 17% (KrTo I kd, lk 34-37). Lisaks leiti B. Z sõiduauto Mitsubishi reg-nr XXX läbiotsimisel pagasiruumist kokku 62 pakendit taimse päritoluga ainega (KrTo I kd, 38-49). Ekspertiisiaktist nr 21E-AN1105 nähtub, et tegemist oli kanepiõisikutega, mille THC sisaldus jääb vahemikku 15-16% (KrTo I kd, lk 54-58). Ekspertiisiakti nr 21E-LÕX0182 kohaselt vajatakse kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks eeltoodud ekspertiisiaktides märgitud kanepiõisikuid 5-10 g (ühele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 0,5-1 g kanepiõisikutest) (KrTo I kd, lk 59-63). 11. Kuivõrd D. Prohhorovi poolt 28.07.2021 käideldud narkootiline aine oli võetud B. Z sõiduautost Mitsubishi reg-nr XXX, mis mõne päeva pärast koos seal olnud narkootilise ainega menetleja poolt kinni peeti, saab üheselt järeldada, et D. Prohhorovi ja J. N poolt kaasa võetud 5 kg kanepiõisikutest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks 5 000-10 000 inimesele. Seega on tõendamist leidnud, et D. Prohhorov käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses. 12. D. Prohhorovi süüdistatakse narkootilise aine käitlemises grupis. Seega tuleb ka tuvastada, kas isikud tegutsesid kooskõlastatult ehk kas neil oli ühine teoplaan ning iga isik soovis enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Esmalt viitavad isikuliste tõendiallikate ütlused 7
(17)1-22-3933 kui ka 04.04.
  1. a asitõendi vaatlusprotokoll sellele, et narkootiline aine organiseeriti XXX tehnoülevaatuse territooriumile E. E poolt, selle ümber paigutamine veokist sõidukisse Mitsubishi toimus koostöös E. E ja B. Z. Aine edasiandmine D. Prohhorovile ja J. N toimus samuti E. E juhendamisel, millele aitas kaasa B. Z. Nii D. Prohhorovi kui J. N ütlustest nähtub, et juhised tulla 28.07.2021 kella 06.00 paiku politseijaoskonna lähedal garaažide juures asuvale tehnoülevaatuse punkti saadi E. E. Kui territooriumi juurde jõuti, siis oodati kas kedagi või signaali. Ca 30-40 minuti pärast tuli D. Prohhorovi ja J. N juurde rattaga B. Z ja juhatas neile teed (D. Prohhorovi ütlused - KrTo III kd, lk 31; 04.04.
  2. a asitõendi vaatlusprotokoll KrTo I kd, lk 154-177). D. Prohhorovi ütluste kohaselt sõiduauto Mitsubishi juurde jõudes E. E ütles, et „autos tagaistmel“. Kuigi narkootilise aine edasimüügi osas mingeid konkreetseid juhiseid ja ajalisi piiranguid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt seatud ei olnud, nähtub ometi, et narkootilise aine müügist saadudu rahast osa pidid D. Prohhorov ja J. N andma hiljem E. E. Nimelt on D. Prohhorov andnud ütlusi, et
  3. a alguses (protokollis ilmselt ekslikult märgitud
  4. a, kuid ajalise kronoloogia järgi on ilmselgelt silmas peetud
  5. a algust) kohtusid nad Jegoriga samas VW-s, millega Narvas käidi, loeti sularaha kokku, oli ca 20 000 eurot. Samal päeval tuli E nende juurde, istus autosse ja nad andsid talle kilekotis sularaha (KrTo III kd, lk 32). Kuivõrd muus osas on D. Prohhorov andnud üksikasjalisi end süüstavaid ütluseid, mis riimuvad üldjoontes teiste asjas kogutud tõenditega, siis puudub kohtul alus kahelda ka raha üleandmist puudutavate ütluste usaldusväärsuses. See viitab aga üheselt sellele, et D. Prohhorov ja J. N ei tegelenud ka narkootilise aine edasimüügiga iseseisvalt teistest grupiliikmetest sõltumatuna. Seega on D. Prohhorovi tegu kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
  6. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D. Prohhorov pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult. D. Prohhorov seadis endale eesmärgiks soetada ühiselt J. N narkootiline aine selle edasimüügi eesmärgil. Arusaamatuks ei saanud jääda talle ka see, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega. Kohus leiab, et süüdistatava liikuma panevaks jõuks oli eesmärk saada ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega varalist kasu. Vaidlust pole selles, et D. Prohhorovil puudus seaduses ettenähtud korras väljastatud luba narkootilise aine käitlemiseks. Seega on D. Prohhorov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  7. Lisaks süüdistatakse D. Prohhorovi selles, et ta hoidis eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 19.01.2022 tahtlikult väiksese koguses narkootilist ainet enda elukohas XXX, kus narkootilist ainet kaalus, jagas doosideks, pakendas edasimüümise ja edasiandmise eesmärgil, pannes selliselt toime jätkuva kuriteo. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et D. Prohhorov valdas väikeses koguses kanepit ning väikeses koguses kokaiini 19.01.
  8. Eeltoodu on lisaks D. Prohhorovi enda ütlustele tõendatud 19.01.
  9. a läbiotsimisprotokolli (KrTo II kd, lk 57-66) ja ekspertiisiaktiga nr 22E-LÕX0053 (KrTo II kd, lk 111-114). Vaidlus käesolevas asjas seisneb selles, kas 28.07.2021 ja 19.01.2022 narkootilise aine käitlemisel on tegemist õiguslikult mitme erineva või ühe ehk jätkuva teoga.
  10. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga ehk kas kõik käideldud ainekogused tuleb omavahel liita, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. 8
(17)1-22-3933 16. Esmalt on etteheidetavad käitlemisteod ajaliselt küllaltki pika vahega (ca 6 kuud), mistõttu ajalisest kriteeriumist tulenevalt ei ole antud juhul jätkuvuse osas võimalik üheseid järeldusi teha. Ajalisest kriteeriumist sõltumata saaks kohtu hinnangul kuriteo jätkuvust jaatada juhul, kui D. Prohhorovi käitumine oleks suunatud narkootilise aine ebaseaduslikule omandamisele samast allikast ning selle eesmärgiks oleks narkootilise aine edasiandmine rahalise kasu saamise eesmärgil. 17. Kokaiiniga seoses on D. Prohhorov andnud ütlusi, et temal kodust leitud kokaiin oli temal enda tarbeks, soetas seda Telegramm grupi kaudu, ainet võttis peidikust Mustamäe polikliiniku lähedal oleva pingi alt (KrTo III kd, lk 32). Kokaiini puhul on seega tegemist teist liiki narkootilise ainega ja see pärines erinevast allikast. Kriminaalasjas puuduvad tõsikindlad tõendid, mis annaksid aluse järeldada, et D. Prohhorov tegeles kokaiini edasimüügiga. Ka D. Prohhorovi elukohast leitud kanepi osas esineb kohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlus, et see ei pärine samast allikast. Esmalt on D. Prohhorov ise andud ütlusi, et E. E saadud kanepi müüsid nad J. N nädala jooksul ära, müügist saadud raha ca 20 000 andsid E. E, ise teenis sellest 2500 eurot. Sellest samast esialgsest allikast pärit kanepist võeti B. Z kinnipidamisel ära tema seljakotist 5,515 kg taimse päritoluga ainet ja tema sõidukist Mercedes Benz leiti taimse päritoluga ainet kokku 21,963 kg. Ekspertiisiaktidest nähtuvalt jääb nende kõigi kanepiõisikute THC sisaldus 15-17% vahemikku. Ekspertiisiaktist nr 22E-AN0101 nähtub, et D. Prohhorovi kodust leiti väikeses koguses kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 15% (6,04
  1. g)ja 19% (0,42
  2. g)(KrTo II kd, lk 78-89). Seega vähemalt osaliselt ei kattu THC sisaldus D. Prohhorovi kodust leitud kanepiõisikutel B. Z sõiduautost pärinevate kanepiõisikute THC sisaldusega. Kanepiõisikuid erineva THC sisaldusega (14%, 17%, 18%, 19%, 20%) leiti ka 19.01.2022 J. N elukoha läbiotsimisel (vt ekspertiisiakt nr 22E-AN0101 – KrTo II kd, lk 78-89). Selle kanepi osas on J. Nefjodov selgitanud, et ta ei soovi avaldada, kuidas ja kellelt ta soetas korteris avastatud kanepi, kuna kardab oma elu pärast. Kuivõrd J. N ja D. Prohhorov on pikaaegsed sõbrad ning 28.07.2021 episood kinnitab, et narkootilist ainet soetati pigem ühiselt, siis on eluliselt usutav, et ka D. Prohhorovi kodust leitud kanepiõisikud pärinevad samast allikast, kust J. N kodust leitud kanepiõisikud. Puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, et tegemist oleks olnud E. E saadud kanepiga. Kuigi D. Prohhorovi enda ütlustesse, et E. E saadud kanepi sai ta müüdud ühe nädalaga, tuleb suhtuda mõninga kriitikaga, on siiski eluliselt usutav, et selle kanepi said D. Prohhorov ja J. N kahepeale müüdud kiiremini kui kuue kuuga. Kuivõrd D. Prohhorov on ülekuulamisel kinnitanud, et ta tarvitas ka ise aeg-ajalt kanepit (KrTo III kd, lk 32), siis on kõrvaldamata ka kahtlus, et tema kodust leitud väikses koguses kanep oli mõeldud tema enda tarbeks, mitte edasiandmiseks. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et tõendamist leidnud asjaolud ei anna alust lugeda 28.07.2021 ja 19.01.2022 tegusid kogumis jätkuvaks kuriteoks - tegemist ei ole samast allikast pärineva narkootilise ainega, osalt oli tegemist teiseliigilise ainega ning kõrvaldamata on kahtlus, et väikeses koguses kokaiin ja kanep oli mõeldud enda tarbeks. 18. Kuivõrd puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et D. Prohhorov oleks väikeses koguses kanepit ja kokaiini omandanud edasiandmise eesmärgil, ei saa rakendada ka KarS § 183 lg-t 1. KarS § 184 lg 1 ei kohaldu seepärast, et D. Prohhorov ei käidelnud muudetud süüdistuse kohaselt narkootilist ainet suures koguses. 19. Küll aga ei kuulu D. Prohhorov selles episoodis õigeksmõistmisele, vaid kõne alla tuleb väärteomenetluse alustamine. Võimalik väärtegu ei ole veel aegunud. Seetõttu tuleb kohtul juhinduvalt

§ 274lg 1 esimesest lausest ja § 199 lg 1 p-st 1 kriminaalmenetlus D.

Prohhorovi süüdistuses väikeses koguses kanepi ja kokaiini käitlemist puudutavas osas lõpetada, mitte teda selle etteheite osas õigeks mõista. Juhinduvalt

§ 206

lg-st 4 saadab kohus käesoleva otsuse selle jõustumise korral Politsei- ja Piirivalveametile D. Prohhorovile NPALS § 151 lg 1 järgi kirjeldatud teo osas väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Karistus 9

(17)1-22-3933
  1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, sanktsiooni keskmine on seega 9 aastat vangistust. Hinnates KarS § 56 lg 1 esimese lause alusel süü suurust, märgib kohus, et D. Prohhorov omandas suures koguses narkootilist ainet kanep. Seejuures ületas süüdistatava käideldud aine kogus suure koguse piirmäära 500 kordselt ja sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks arvestuslikult 5 000-10 000-le inimesele. Kuigi üldjuhul on narkootikumidega seotud kuriteokoosseisude objektiivsest küljest tulenevalt narkootiliste ainete käitlemisel süü suurust mõjutavatest asjaoludest enim kaalu just käideldud aine kogusel, ei ole tegemist ainsa ega alati ka mitte olulisima süü suuruse hindamiskriteeriumiga. Kuivõrd KarS § 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust kõigepealt rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub eelkõige ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Üldteadaolevalt on kanep üks vähemohtlikumaid narkootilisi aineid. Seega, kuigi narkootilise aine kogus oli küllatki suur, vähendab süü suurust asjaolu, et käideldi n-ö vähem ohtlikku uimastit.
  3. D. Prohhorovi süüd vähendab kohtu hinnangul mõnevõrra ka asjaolu, et D. Prohhorov ei omanud grupis juhtivat rolli. J. N kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et initsiatiiv Narva narkootilise aine järele minna tuli J. N, kellega võttis eelnevalt ühendust E. E (KrTo I kd, lk 1-7). D. Prohhorov on kohtueelses menetluses antud ütlustes selgitanud, et E. E sai tema tuttavaks läbi J. N, tunneb teda ca
  4. a juuli algusest, teadis teda kuni läbiotsimismäärusega tutvumiseni ainult kui E, läbiotsimismäärusest sai teada ka tema perekonnanime. B. Z ei tunne ta üldse. Nägi teda ning suhtles
  5. ja
  6. juulil 2021 (KrTo III kd, lk 28-34). J. N on andnud ütlusi, et just tema andis E pakkumisest teada D. Prohhorovile, Dmitri nõustus käia koos temaga Narvas, ta oli teadlik, et minnakse kanepi järele. Neid J. N ütlusi kinnitavad ka D. Prohhorovi enda ütlused, millest nähtuvalt
  7. a juuli lõpus, 20ndatel kuupäevadel, J teatas talle, et ta suhtles E, kes pakkus teenida raha narkootilise aine ehk kanepi ostmise ja edasise müügi abil. J rääkis talle, et neil tuleb selleks sõita Narva linna koos E, keda nad pidid võtma kaasa Tallinnast. D. Prohhorov nõustus, kuna ta vajas raha, sest tema materiaalne seisund oli raske. Tema ema oli tol hetkel raskelt haige ja vajas kalleid ravimeid (KrTo III kd, lk 31). Samuti on D. Prohhorov selgitanud, et 28.07.2021 hommikul tehnoülevaatuse territooriumi juurde jõudes, nagu tema aru sai, J teadis, kuhu neil on vaja minna (KrTo III kd, lk 31). Samuti on D. Prohhorov ülekuulamisel andnud ütlusi, et mäletab, et J oli kaasas mingi rahasumma. Ta oletas, et J. N oli E kokkulepe rahast just öösel Narva hotellis, kui nad kahekesi korraks lahkusid. D. Prohhorovil ei olnud raha kaasas (KrTo III kd, lk 32). Seega D. Prohhorov küll teadis, et minnakse kanepi järele, kuid tema roll grupiviisilises kanepi käitlemises ei olnud juhtiv ning initsiatiiv narkootilise aine järele minna tuli tema sõbralt J. N, kes leppis selle eelnevalt kokku E. E, J. N poolt oli ka raha, mille abil narkootiline aine soetati.
  8. Arvestades kõike eeltoodut, saab D. Prohhorovi süüd pidada keskmisest väiksemaks. Süüd raskendava asjaoluna on tuvastatav tõepoolest omakasu motiiv KarS § 58 p 1 tähenduses, kuivõrd arvestades narkootilise aine kogust, s.o 5 kg kanepit, on alust arvata, et narkootiline aine ei olnud mõeldud enda tarbeks, vaid D. Prohhorov soovis sellise koguse puhul teenida kriminaaltulu. Seda tunnistas ta ka ise, andes ütlusi, et ta vajas raha, sest tema materiaalne seisund oli raske. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, mida D. Prohhorov väljendas viimases sõnas ning mida kohus peab siiraks, arvestades eelkõige ka sellega, et pärast kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanemist on ta oma elukorraldust muutnud ning uusi õigusrikkumisi enam kui pooleteise aasta jooksul toime pannud ei ole. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaoluga, et D. Prohhorovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning ta pani narkootikumidega seotud kuriteo toime esmakordselt. Varem karistamata isikute karistustundlikkust peetakse retsidivistide omast suuremaks. D. Prohhorov 10
(17)1-22-3933 tunnistas kuriteo toimepanemist ning andis selle kohta ka ennast süüstavaid ütlusi. D. Prohhorov on vahepeal abiellunud (KrTo III kd, lk 27), tal on olemas töökoht (KrTo III kd, 19-26) erialal, millel tal on 10-aastane kogemus ja võimalus karjääri teha, ta on oma elu rööpasse saanud. Need asjaolud räägivad temale kergema karistuse mõistmise kasuks.
  1. Kõike eeltoodut arvestades mõistab kohus D. Prohhorovile karistuseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Selle vangistuse hulka tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o alates 19.01.2022 kuni 21.01.2022 (KrTo II kd, lk 51-56) ja ärakandmata karistuseks lugeda 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
  2. D. Pohhorovi tegu on toime pandud enam kui 1 aasta ja 8 kuud tagasi. Siiamaani ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu on kohus seisukohal, et D. Prohhorovi suhtes võib temale mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise üle otsustades tuleb KarS § 73 ja 74 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kuriteo toimepanemise asjaolud tähendavad eeskätt seda, et suure süü korral isiku vabadusse jätmine võimalik ei ole. Tulenevalt ülal öeldust ei ole D. Prohhorovi süü suur, mistõttu kuriteo asjaolud vangistusest tingimisi vabastamist ei väära. Süüdlase isikut silmas pidades eeldab vangistuse täitmisele pööramata jätmine eeskätt piisavalt suurt tõenäosust selle osas, et süüdistatav ei pane edaspidi kuritegusid toime (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
  3. trükk, § 74/5.3 ja § 73/3.3.1). D. Prohhorovi käitumine kriminaalmenetluse kestel on olnud õiguskuulekas, tal puuduvad kehtivad karistused. Enam kui poolteist aastat on D. Prohhorov kuritegude toimepanemisest hoidunud. Kohtu hinnangul on lisaks eeltoodule märkimisväärne võimalus, et D. Prohhorovi hoiab uusi kuritegusid toime panemast ka hirm: süüdistatav on ilmselt mõistnud, et uue kuriteo korral ei ole tal vanglasse minemisest pääsu. Seetõttu esineb reaalne alus lootmaks, et D. Prohhorov enam kuritegusid toime ei pane, mistõttu jätab kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata.
  4. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et kuriteo toimepanemise üheks soodusteguriks on olnud D. Prohhorovi endapoolne narkootiliste ainete tarvitamine. KarS § 74 võimaldab kohtul vabastada süüdlane karistusest täielikult või osaliselt ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrollile allutamise eesmärgiks on eelkõige aidata kaasa sellistest harjumustest või käitumismallidest vabanemisele, mis võivad tingida uute kuritegude toimepanemise. D. Prohhorovi puhul oli selliseks asjaoluks narkootiliste ainete tarvitamine. Kohtuistungitel on D. Prohhorov küll kinnitanud, et on oma käitumises teinud korrektuurid ja narkootiliste ainetega enam kokku puutuda ei soovi. Siiski on üldteada, et narkootiliste ainete tarvitajal on tagasilangus kerge tekkima. Selleks, et seda vältida ning tagada karistuse täitmisele pööramise võimalusega D. Prohhorovi motivatsioon tagasilangust ning sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu vältida, peab kohus vajalikuks vabastada D. Prohhorov tingimisi vangistusest üksnes koos käitumiskontrolliga.
  5. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral tuleb isikule määrata katseaeg. Katseaeg peab olema vangistusest pikem. Nimelt puuduks loogika väites, et isik lunastab oma süü ühtmoodi nii vanglas olles väga rangeid piiranguid taludes kui ka tohutult leebemas vormis katseajal käitumiskontrollile alludes – viimasel juhul peab katseaeg kestma kauem kui esimesel juhul. Seetõttu määrab kohus D. Prohhorovile maksimaalse katseaja pikkusega 5 aastat. Samas peab kohus D. Prohhorovi isikut ja temas toimunud muutusi silmas pidades oluliseks välja tuua, et kui D. Prohhorov on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud temale määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest (KarS § 75 lg 6). Menetluskulud 28.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud 11

(17)1-22-3933 süüdimõistetu, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud

§-s 175. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest (

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1), ekspertiisikulu (

§ 175

lg 1 p 3), vara hoiuga seotud kulu (

§ 175

lg 1 p 7) ja määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175lg 1 p 4).

Sundraha 29. Kuna D. Prohhorov tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos, tuleb süüdimõistetult Eesti Vabariigi kasuks välja mõista

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot (2,5 kuupalga alammäära ehk 2,5x725 eurot). Sundraha näol on tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena, seega tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti (vt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 28). Ekspertiiside kulud 30. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kuus ekspertiisi kogusummas 12566 eurot: 1) DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0081 kulud kogusummas 7011 eurot; 2) narkootilise aine ekspertiisi nr 22E-AN0101 kulud kogusummas 5460 eurot; 3) narkootilise aine ekspertiisi nr 22E-LÕX0053 kulud summas 95 eurot.

  1. Menetluskulude osas selgitab kohus, et kuigi kahes ekspertiisis kajastatud objektid olid leitud 19.01.2022, siis on objektid seotud siiski ainete osadeks jagamise, kaalumise ja pakendamisega, millist tegevust heideti D. Prohhorovile ette just suure koguse narkootilise ainega seoses. Seega leiab kohus, et tegemist on kuriteo avastamisega seotud kuluga ning see kulu tuleb osaliselt D. Prohhorovilt välja mõista. Üksnes 19.01.2022 D. Prohhorovi kodust leitud narkootilise aine koguse tuvastamisega seotud ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0053) kandmine tuleb otsustada väärteomenetluse lahendis.
  2. KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.
  3. DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0081 kulust kogusummas 7011 eurot on pool välja mõistetud J. N teise kohtuotsuse alusel. Välja mõistmata DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0081 kulu on 3505,50 eurot. DNA ekspertiisiaktile nr 22E-GE0081 lisatud õiendi kohaselt on ekspertiisimaksumus 7011 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvust 123 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA-ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna. Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv
  4. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe 12

(17)1-22-3933 analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.
  1. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punktis 6.2 väljendanud järgmist seisukohta: kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule. Seega DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0081 kulust kuulub D. Prohhorovilt proportsionaalselt välja mõistmisele 1311 eurot. Välja mõistmata DNA-ekspertiisi kulust jääb riigi kanda 2194,50 eurot.
  2. Narkootilise aine ekspertiisi nr 22E-AN0101 kulust kogusummas 5460 eurot on pool välja mõistetud J. N teise kohtuotsuse alusel. Välja mõistmata narkootilise aine ekspertiisi nr 22E-AN0101 kulu on 2730 eurot. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka narkootilise aine ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule 55 ja ühiku hinnaga 84 eurot. Seega narkootilise aine ekspertiisi nr 22E-GE0081 kulust kuulub D. Prohhorovilt proportsionaalselt välja mõistmisele 2310 eurot. Välja mõistmata narkootilise aine ekspertiisi kulust jääb riigi kanda 420 eurot.
  3. Menetluskulude osas, mida kohus ei jäta riigi kanda, kuuluvad need menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.
  4. a määruse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.1 selgitanud, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105

lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. 36. Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Läbiviidud ekspertiisid oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Muud kulud 37. Kriminaalasjas on konfiskeeritud vara hoiuga seotud kulud, s.o sularaha tagatiskontole kandmise kulu 39 eurot. Kuivõrd KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel kohus konfiskeerib D. Prohhorovile kuuluva sularaha 5 800 eurot (vt p 41), kuulub

§ 175lg 1 p 7 kohaselt konfiskeeritud vara hoiuga seotud kulu 39 eurot väljamõistmisele D. Prohhorovilt. 13

(17)1-22-3933
  1. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsja taotlustest, millistes on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest. Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Kohus lahendas kohtumenetluse kestel kaitsjatasu taotlused tervikuna või osaliselt põhjendatuna pealdisega, ning esitas seejuures kohtu põhjendused tasutaotlustele. Kohus ei hakka neid esitatud põhjendusi täiendavalt otsuses üle kordama. Üldpõhimõttena kriminaalmenetlusest kui tervikust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kaitsja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. D. Prohhorovile osutati riigi õigusabi nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses kokku summas 967,20 eurot. Arvestades aga seda, et süüdistuse ühe osa suhtes kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele, leiab kohus, et riigi kanda tuleb jätta ka osa kaitsjakuludest. Kohus peab süüdistuse kogumahtu ning lõpetamisele kuuluva osa mahtu arvestades proportsionaalseks mõista D. Prohhorovilt välja riigi õigusabi osutanud kaitsja kuld 570 eurot ning jätta riigi kanda 397,20 eurot. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg
  2. Ei kaitsja ega süüdistatav D. Prohhorov ole välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore isikuga. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Süüdistatava D. Prohhorov ankeetandmete ja tema enda selgituste kohaselt ning maksukohuslaste registri andmetest nähtub, et D. Prohhorov töötab. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude suuremas ulatuses riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. 40.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

-s sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav D. Prohhorovi kaitsja taotles kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui 1 kuu jooksul (

417 lg 2). Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud anda süüdistatavatele võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib kohus lisaks, et Riigikohtu 14

(17)1-22-3933 kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.

  1. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.
  2. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades D. Prohhorovilt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 6042,54 eurot, oleks eelnimetatud menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et D. Prohhorovile tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk 1 aasta pikkune periood. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-109-13 selgitanud, et süüdistatava huvidest lähtuv pikem tähtaeg võib kahjustada teiste isikute huvisid. Saavutamaks selles küsimuses lahenduse proportsionaalsust, oleks põhjendatud, kui ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tähendaks üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Seetõttu määrab kohus, et D. Prohhorovil tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 6042,54 eurot

§ 180

lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks ka igakuise osamakse suuruse. Esimesel üheteistkümnel kuul kuulub tasumisele vähemalt 503,54 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul kuulub tasumisele 503,56 eurot. Konfiskeerimine

  1. KarS § 184 lg 5 p 2 alusel võib kohus kohaldada KarS §-s 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. Kohus tuvastas, et D. Prohhorov on ühiselt ja kooskõlastatult J. N edasimüügi eesmärgil omandanud E. E ning B. Z juhendamisel vähemalt 5 kg kanepit. KarS § 832 lg 1 kohaselt, mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub (KrTo III kd, lk 7), et D. Prohhorovil oli kriminaalmenetluse alustamisele eelneval aastal, s.o
  2. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3139 eurot. Tunnistaja T M ütlused kinnitavad seda, et kui tema üüris D. Prohhorovile korterit XXX, siis 4 aasta jooksul tasus D. Prohhorov alati üüri ja kommunaalmakseid (alates
  3. a 200 eurot + kommunaalmaksed) sularahas (KoTo lk 129130). Kohtule on esitatud ka eeltoodud korteri kommunaalkulude arved
  4. aasta kohta (KrTo II kd, lk 176-188), millest nähtuvalt on korteri üürikuludeks koos kommunaalkuludega tasutud
  5. aasta jooksul igakuiselt 240,24-360,31 eurot. Seega arvestades igakuiseid väljaminekuid nii eluaseme kulude katmiseks kui ka igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (toit, sõidukulud, meelelahutus jm), on kohtu hinnangul ilmne, et D. Prohhorovi legaalne sissetulek oli ilmselt marginaalne ja ebapiisav igapäevaste elatuskulude rahuldamiseks. Ka D. Prohhorov on ise oma ütlustes selgitanud, et nõustus Narva kanepi järele minema, kuna ta vajas raha, sest tema materiaalne seisund oli raske (KrTo III kd, lk 31). D. Prohhorovi poolt toimepandud kuriteo olemuse, legaalse sissetuleku puudumise ja tema varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et D. Prohhorov on saanud tema elukoha läbiotsimisel 19.01.2022 leitud (vt KrTo II kd, lk 57-66) ja Viru Maakohtu 05.04.
  6. a määrusega (KrTo II kd, lk 189-195; Tartu Ringkonnakohtu 17.05.
  7. a määrus arestitud sularaha osaliseks tagastamiseks KrTo III kd, lk 1-4) arestitud 5800 eurot kuriteo toimepanemise tulemusena. Arestitud sularaha on ära võetud D. Prohhorovi elukoha läbiotsimisel. Puudub vaidlus selles, et D. Prohhorovi elukohast leitud ja ära võetud 5800 eurot kuulusid temale. Eeltoodust tulenevalt kuulub laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 5800 eurot KarS § 184 lg 5 p 15

(17)1-22-3933 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Asitõendid 42. Tulenevalt

§ 306

lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse asitõenditega toimimise kohta.

§ 124

lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. 43. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. Kuivõrd pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole neid esemeid enam vajalik kasutada tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ning need kuuluvad tagastamisele, siis tuleb need

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist nende omanikule või seaduslikule valdajale. Selliselt kuulub D. Prohhorovile tagastamisele mobiiltelefon CAT, pakend nr 11 (XXX); mobiiltelefon iPhone SE, pakend nr 20 (XXX); mobiiltelefon Samsung Galaxy A12, pakend nr 7 (XXX); mobiiltelefon iPhone XS, pakend nr 2 (XXX). 44.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

§ 126

lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme omaniku omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele (

§ 126

lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib (RKKKm nr 3-1-1-51-13 p-des 9 ja 20). Süüteo toimepanemise vahend, mida kasutati või kavatseti kasutada kuriteo toimepanemiseks, minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse ja kuna on tegemist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

Sellisteks esemeteks on ühte suurde pappkarpi pakitud: oranž plastist purustaja ja punane metallist purustaja, pakend nr 1 (XXX); kilekott New Yorker erinevate kilepakenditega, 2 tšekki, pakend nr 5 (XXX); kilepakend, kokkukägardatud fooliumpakend, pakend nr 8 (XXX); vaakumpakendaja, pakend nr 9 (XXX); rull kasutamata kilepakenditega, 5 pakend nr 12 (XXX); digitaalne kaal, pakend nr 13 (XXX); sõel, minigrip kilekott, pakend nr 14 (XXX); plastkauss, pakend nr 15 (XXX); kilepakend Bilbo, pakend nr 16 (XXX); paberkotti pakitud: kilepakendid, tühjad blisterpakendid, tühi pappkarp, kokku kägardatud fooliumpakend, kummikindad, pakendid nr 21.1-21.6 (XXX 45. KarS § 184 järgi sätestatud süüteo vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimine on 16

(17)1-22-3933 kohustuslik. NPALS § 7 lg 3 järgi antakse kuriteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Kuna kohus otsustas lõpetada

§ 274

lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse 19.01.2022 kanepi ja kokaiini hoidmise süüdistuses, sest D. Prohhorovi tegevuses esinevad väärteo tunnused, siis 19.01.2022 kanepi ja kokaiini hoidmise süüdistusega seotud ekspertiisist (ekspertiisiakt nr 22E-LÕX0053) järele jäänud narkootiliste/psühhotroopsete ainete osas, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, tuleb võtta seisukoht väärteomenetluses. 46. Kriminaalasja materjale talletavad 13 erinevat andmekandjat (DVD-R plaati) on

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva eesistuja Andres Kustola rahvakohtunik Eigor Timoska Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2023 kohtuotsusega. 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.