KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RE

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Arsen Esayan isikukood 38210192211, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, viibib vahi all Viru Vanglas, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – vahistamine alates 12.01.

1. Kaido Kooga 1.,6.,7.,15.12.2022 Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS:
2. Süüdi tunnistada Arsen Esayan kuriteo toimepanemises

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Arsen Esayan kuriteo toimepanemises

§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristus 8 (kaheksa) aastat vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 12.01.2022 ning lugeda vangistuse kandmise alguseks 12.01.

2. Arsen Esayan’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni ja selle alusel vangistuse kandmisele asumiseni. 6.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Arsen Esayan suhtes lisakaristus ning saata teda Eesti Vabariigist välja, keelates tal sisenemist Eesti Vabariiki 10 (kümneks) aastaks.

1. Vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 rahuldada kannatanu tsiviilhagi ning mõista Arsen Esayanilt kannatanu O Ž kasuks välja 4000 (neli tuhat) eurot, mis tuleb kanda kannatanu pangakontole nr xxx. Hagisumma vabatahtlikult tasumata jätmise korral kannatanul on õigus pöörduda kohtutäituri poole. 1
2. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga tasutaotlus summas 972 eurot, sh tasu 810 eurot ja käibemaks 162 eurot.
3. Mõista Arsen Esayan’ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 1635 eurot, ekspertiisikulud 84+1482 eurot, määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses 129,60+64,80+162 eurot, määratud kaitsja tasud kohtumenetluses 211,20+97,2+972 eurot. Kokku 4837,80 eurot.
4. Arsen Esayan’il tasuda menetluskulud 4837,80 eurot ühe kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK nr E522200221013264447; Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300; LHV Pank nr EE957700771001523585; märkides viitenumber 99923700000825 ning selgitus „Arsen Esayan 1-22-2696 menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 CD-plaati häirekeskuse kõnesalvestistega, 1 CD-plaat fotodega kannatanu vigastustest ja 1 DVD-plaat turvakaamera salvestisega, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde. Kahtlustatava plätud, käterätik, DNA-proovid (asuvad hoiul Ida prefektuuris) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 25.01.
5. Kohtuotsus jõustub 15 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 26.01.2023 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Arsen Esayani süüdistatakse selles, et tema 16.08.2021 tuvastamata kellaajal aadressil xxx korteris armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi mitmel korral lahtise käega ja rusikaga elukaaslast O Žt vastu pead näo piirkonda ning seejärel haaras parema käega kannatanu kaelast kinni ja kägistas, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: katkine alahuul vasakult poolt ja hematoom paremal näopoolel silma piirkonnas. Peale selle, Arsen Esayan 19.12.2021 hommikul ajavahemikus 07.00-08.00 aadressil xxx armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi rusikatega O Žt näo piirkonda. Seejärel vannitoas, kus kannatanu üritas ennast süüdistatava eest peita, jätkas süüdistatav kannatanu löömist keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas rindkere ja näopiirkonda, tekitades füüsilist valu ja hematoome näo piirkonnas ning valu roiete piirkonnas ja parema IX roide tagumise kaare murru. Oma teoga pani Arsen Esayan toime

§ 121

lg p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning see on toime pandud korduvalt. Peale selle, Arsen Esayan 09.01.2022 tuvastamata kellaajal aadressil xxx, lõi diivanil magama 2 jäänud O Žt rusikatega vastu nägu, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse. Arsen Esayan peksis käte ja jalgadega üle keha, sealhulgas näo-, pea-, kõhu- ja rinnapiirkonda, teadvuseta olekus elukaaslast O Žt, millega tekitas talle valu, hematoome keha erinevatesse piirkondadesse (nägu, vasakul reiel, parem käsi) ning järgmised tervisekahjustused: ninaluude nihkega murd, mõlema ülalõualuu-urke eesseina killustunud murd, parema silmakoopa alumise serva murd, parema ülalõualuu sarnajätke nihkega murd, vasaku 9-nda ja 10-nda roide eesmise-külgmise kaare murd, niudesoole rebend ja kõhukelme põletik, mis ohustasid elu vigastuse tekitamise momendil ja põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Oma teoga pani Arsen Esayan toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule. Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ja palus karistada süüdistatavat kehalise väärkohtlemise eest 3-aastase vangistusega ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest 9-aastase vangistusega, osalise suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10-aastane vangistus. Lisakaristuseks mõista riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 6-ks aastaks. Süüdistatav eitas oma süüd ja vaidles tsiviilhagile vastu. 16.08 solvas kannatanut ja süüdi on vaid selles, et solvas teda. Detsembris lõi kannatanut ja haaras teda kaelast kinni, aga see kõik toimus õhtul, mitte hommikul. Hommikul tegi kannatanu hommikusööki ja kell 8 läks tööle. Jaanuaris tarvitasid alkoholi, kell 23-23.30 läks ise magama, võttis unerohud, võttis 4 tbl, kuigi tavaliselt võtab 1, magas mitu tundi järjest, ei saanud seda teha. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud ja palus mõista A.Esayan õigeks. Ainsateks otsesteks tõenditeks on kannatanu ütlused. Kannatanu ütlused aga ei ole usaldusväärsed. Augusti episoodis süüdistatav süüd ei tunnistanud, oli tüli ja siis kannatanu oli nädal aega kadunud. Süüdistatava sõnu kinnitab tunnistaja S, et konflikt oli vaid sõnaline. Kahetsusväärne on, et uurimisasutus ei üritanud leida kahte olulist tunnistajat, kelle juures kannatanu elas kaks nädalat. Ka kohus on keeldunud selle tõendi kohtulikus menetluses kogumast. Süüdi tunnistamine ainult kannatanu ebausaldusväärsete ütluste alusel ei ole võimalik. Detsembri episoodis süüdistatav tunnistas, et õhtul 18.12 on tarvitanud vägivalda kannatanu suhtes, kuid kuna süüdistus on esitatud 19.12 kohta, siis ei saa süüdi tunnistada. Mõlemad pooled kinnitasid, et 19.12 hommikul vägivalla tarvitamist ei toimunud. Jaanuari episoodis ei ole kahtlust kehavigastuste olemasolus, kuid ei ole tõendatud, et vigastused tekitas süüdistatav. Kannatanu ise sündmust ei mäleta. Süüdistatava ütluste järgi tema magas. Kannatanu võis öösel korterist lahkuda ja saada kehavigastused teise isiku poolt. Tõendina esitatud valvekaamera pilt (tl 78-80) ei hõlma kogu xxx maja ümbrust, mistõttu ei saa väita, et see tõendab, et kannatanu ei käinud väljas. Süüdistatava sõnad kirjavahetuses kannatanuga, et nagu ta tunnistaks oma süüd – need väited on nii üldised, et mingeid järeldusi sellest teha ei saa. Viimases episoodis süüdistatav ei teadnud, mis oli juhtunud, seetõttu ei saanudki pöörduda politseisse, lähtus sellest, et kannatanu kukkus kodus, ei teadnud, et tal on nii ohtlikud kehavigastused, kui oli näha, et olukord on kehva, siis kutsuski kiirabi. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud sündmuste ajal süüdistatav A.Esayan ja kannatanu O.Ž elasid koos kannatanule kuuluvas korteris aadressil xxx. Kannatanu ütluste järgi nad on pikemat aega elanud samas majas ja tundsid üksteist naabritena, kuid alates 2021.a suvest hakkasid elama koos temale (kannatanule) kuuluvas korteris. Süüdistatav ei eitanud, et kooselu ajal tema ja kannatanu vahel on tekkinud tülisid selle tõttu, et kannatanu on suhelnud teiste meestega, kuid tunnistas ainult ühte juhtumit kui ta oli tõstnud kätt 3 kannatanule (detsembris 2021). Süüdistuse järgi aga selliseid juhtumeid oli vähemalt kolm, kusjuures kahes neist piirdus asi kannatanu kehalise väärkohtlemisega (augustis ja detsembris 2021.a), viimasel korral aga (jaanuaris 2022.a), prokuratuuri versiooni järgi, olid kannatanule tekitatud kehavigastused nii tõsised, et kujutasid endast ohtu kannatanu elule. Alljärgnevalt kontrollib kohus episoodide lõikes, kas kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni või mitte. 16.08.2021 episood Süüdistus: 16.08.2021 tuvastamata kellaajal aadressil xxx korteris armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi süüdistatav Arsen Esayan mitmel korral lahtise käega ja rusikaga elukaaslast O Žt vastu pead näo piirkonda ning seejärel haaras parema käega kannatanu kaelast kinni ja kägistas, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: katkine alahuul vasakult poolt ja hematoom paremal näopoolel silma piirkonnas. Kuriteokooseis:

§ 121

lg 2 p 2, 3 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on teise inimese tervise kahjustamine samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt. Rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kaitseb koosseis kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Kuna aga kehaliste tervisehäiretega kaasnevad tihti ka negatiivsed emotsioonid (meeleolu langus, kurnatus, hirm jne), on kaitseobjekt paratamatult ka vaimne tervis. Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena ette tervisekahjustuse, teine aga valu. Üks rünne võib põhjustada tagajärjena nii tervisekahjustuse kui valu. Tegu on alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga. Tegu, millega tervisekahjustus tekitatakse ei ole tähtis, tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, s.o kalduvust panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust. (

-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 484-487). Uuritud tõendid: Süüdistatav eitas selles episoodis oma süüd. Ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. Tol päeval oli kodus. Kannatanu oli ka kodus, kuni läksid temaga tülli. Tüli põhjuseks oli kirjavahetus endise elukaaslasega Miga, kellega ta (kannatanu) lubas mitte pidada kirjavahetust… Ta pettis mind… Lahkus korterist ja pani ukse lukku, et ta (kannatanu) ei jookseks kuhugi ära. Seda on varemgi juhtunud (et jooksis kodunt ära). Täiskasvanud inimene peab ikkagi elama perekonnaga koos, mitte hulkuma ringi. Leidis ta üles nädala pärast võõras korteris, ta oli purjus ja ebaadekvaatne. 4 Tõi teda koju koos tuttavaga Sga. Palus, et J K viiks nad (oma autoga) koju. Mingeid nähtavaid vigastusi tal (kannatanul) ei olnud. Mida ta on seitse päeva seal teinud (kannatanu) ei rääkinud. Ehk siis süüdistatava versiooni järgi piirdus see juhtum sõnavahetusega ning füüsilist vägivalda ta kannatanu suhtes ei tarvitanud. See versioon aga erineb oluliselt kannatanu ütlustest, millest nähtub nii konflikti põhjus, millest räägib ka süüdistatav oma ütlustes (s.o armukadedus), aga ka sellele järgnenud vägivallateod süüdistatava poolt. Kannatanu ütluste järgi tol päeval nägi (süüdistatav) tema (kannatanu) telefonis kirjavahetust (mees)tuttavaga, muutus armukadedaks, hakkasid riidlema. Siis tõstis temale kätt. Pärast seda läks (süüdistatav) õue, teda (kannatanut) aga lukustas korterisse, nii, et pidi läbi akna põgenema oma korterist. Lukustas ust, et ta (kannatanu) ei läheks ära. Ei tahtnud, et läheks ema juurde. Kasutatud vägivalda kirjeldab kannatanu nii: lõi rusikaga vastu põske vasakult poolt, siis peopesaga vastu põske, siis surus vastu seina, võttis kõrist kinni, oli raske hingata, kui hakkas juba lämbuma, siis lasi lahti… Rusikaga lõi mitu korda… Mitu korda lõi lahtise käega ei ole lugenud... Lõi igale poole… Ei mäleta, kas enne lõi paremalt või vasakult poolt… Ei mäleta, kuhu rusikaga löök oli… Kui juhtub selline asi, siis ei loe, mitu korda lõi… Tundis hirmu. Kartis midagi öelda talle (süüdistatavale). Löökidest olid sinikad näol. Need ei olnud kuskil fikseeritud. See juhtus korteris, suures toas… Enne seda on mõlemad ühiselt tarvitanud alkoholi, õlut… Enesetunne oli adekvaatne, joobe ei olnud tugev… Peksmine ja kägistamine ei kestnud kaua aega. See (vihahoog) tekib tal (süüdistataval) äkitselt ja siis ta rahuneb maha ja läheb ära… On rääkinud temale, et „Arsen, on valus, ära tee“, ta ei ole kuidagi reageerinud… Tahtis minna ema juurde, aga trepikojauks oli kinni… Lihtsalt hüppas aknast välja, telefoni ei olnud kaasas. Kohtas tuttavaid, kaks, mehed. Nad küsisid „mis juhtus“. Ütles, et elukaaslane peksis läbi. Nad ütlesid, et tule meie juurde, istud natuke meie juures. Nad nägid temal (kannatanul) kehavigastusi, sellepärast küsisidki. Nende juures oli umbes nädal aega… Politseisse ei pöördunud, sest tema (süüdistatav) oskas ilusti vabandust paluda. Lubas, et rohkem nii ei tee. Andiski talle andeks… Ei ole kehavigastusi kuidagi fikseerinud. Oma telefoni kaasas ei olnud ja võõra telefoniga (kui elas juhututtavate juures) ei tahtnud pildistada. Juhtunust teadis vaid ema ja poeg. Emale ütles ca 3 päeva pärast. Ütles, et kõik on korras ja ütles pojale, et kardab koju tagasi minna. Pojale helistas ca 4 päeva pärast. (Ema ja poja) telefoninumbrid mäletab peast. Helistas selle sõbra telefonilt kelle juures oli. Rohkem pole kellelegi rääkinud. Nädala pärast tuli koju tagasi ja kõik oli hästi. Süüdistatav ütles (pärast), et 5 päeva ei olnud kodus ja seetõttu kuulutas teda tagaotsitavaks. Kaitsja on seadnud kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kohtus rääkis ta, et pärast põgenemist kohtas tuttavaid mehi, kohtueelses menetluses aga on rääkinud, et „…märkasin, et pingi peal istuvad kaks meest, nägin neid esimest korda“ (1.12.2022 istungiprotokolli lk 12). Kannatanu selgitas vastuolu enda ütlustes nii, et alguses need ei olnud tuttavad mehed, aga siis sai suhtlemise käigus nendega tuttavaks. Kohtu arvates tegemist ei ole niivõrd olulise asjaoluga, kas ta oli varem tuttav meestega, kellega ta kohtus pärast kodunt põgenemist, või mitte. Kohtu arvates sellise vastuolu pinnalt ei saa teha järeldust, et „oma tegevuse õigustamiseks kannatanu on võimeline valetama“ (kaitsja lõpukõnest). Samuti jääb ebaselgeks, mis oma tegusid pidi kannatanu õigustama, sest teda pole keegi milleski süüdistanud, välja arvatud süüdistatav, kes heitis temale ette suhtlemist teiste meestega ning tegemist ongi motiiviks, millest tüli alguse sai. Seega, ei näe kohus alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Seejuures tuleb märkida, et süüdistus ei rajane ainult kannatanu ütlustele ning kannatanu ütlused riimuvad ka teiste tõenditega. Nii riimuvad kannatanu ütlused (et ta põgenes korterist läbi akna) sündmuskoha olustikuga. Nii 12.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist on kahekordses majas esimesel korrusel asuva korteriga ja korteri aknad ei asu väga kõrgel, nii, et läbi akna on füüsiliselt võimalik pääseda korterist õue (tl 1). 5 Samuti leiab kinnitust süüdistatava ja kannatanu poolt mainitud asjaolu, et mõne päeva möödudes (pärast kannatanu poolt korterist põgenemist) pöördus süüdistatav politseisse, kes alustas kannatanu tagaotsimist. Uurija koostatud õiendist nähtuvalt MIS süsteemi kaudu oli leitud 21.08.2021 registreeritud juhtum, mille sisuks oli, et teataja naine on viis päeva kadunud, oli tüli olnud, telefoni kaasas ei ole. Viimati nägi naist laupäeval, läks minema kella 12-13 paiku. Pereliikmete juures ei ole… Teatajaks on Arsen Esayan. Info põhjal oli täpsustatud, et sündmuse kuupäevaks on 16.08.2021 (tl 85). Tunnistajana üle kuulatud patrullipolitseinik S S kinnitas, et augustis 2021 oli juhtum, kui mees teatas, et naine on kadunud 5 päeva, siis osales otsingutes… Suhtlesid süüdistatavaga, esmainfo oli, et naine läks järsku ära, isegi jättis telefoni kodus, siis (mees) tunnistas, et väike konflikt oli, armukadeduse pärast. Kas konflikti käigus kasutati vägivalda, ütles, et natuke tõukasin teda. Ta kogu aeg rõhutas, et konflikt oli pigem sõnaline, eriti teda ei puudutanud. Suhtlesid mehega, elukaaslasega, emaga, O sõbrad, sõbranna. O ema ütles kohe, et O mees talle ei meeldi, ta kogu aeg peksab teda, vist ta põgeneski sest peksis Ot. O on mitmel korral pöördunud ema juurde, et ei taha politseisse minna, ei tea, mis teha. Ema ütles, et ei tea, kus O võiks olla… Pärast jälitajad helistasid, et kannatanu on leitud, oli kuskil korteris xx tänaval, xxx. Kannatanu korterist põgenemist ja pärast tagaotsitavaks kuulutamist kinnitavad oma ütlustes ka tunnistajad L Ž (kannatanu ema), A Ž (kannatanu poeg), I M (kannatanu endine elukaaslane), aga ka kannatanu ja süüdistatava lähedal elav tuttav J K. Tunnistaja L Ž (kannatanu ema) ütluste järgi esimene kord sai ta teada, et süüdistatav kasutab vägivalda tema tütre suhtes suvel 2021… Nende vahel oli konflikte armukadeduse pärast… 2021 augusti 20-ndates kuupäevades oli tööl ja süüdistatav ütles, et tütar on kadunud, ütles, et ei tea, miks ta läks ära. Püüdis tütart kätte saada, aga telefon oli tema (süüdistatava) käes… Ta (süüdistatav) pani teda (kannatanut) lukku ja ta (kannatanu) põgenes akna kaudu, sest teadis, et teda hakatakse nüüd peksma… Samuti kannatanu poeg A Ž kinnitas, et … vanaema käest sai teada, et ema põgenes akna kaudu…. Tunnistaja I M (kannatanu endine elukaaslane) kinnitas, et eelmisel suvel kuulutati O Žt tagaotsitavaks. Tunnistaja J K ütluste järgi et kannatanu oli augustis kadunud, sai sellest teada süüdistatavalt, kes ütles, et teda (kannatanut) pole mitu päeva kodus. Kannatanu tuli koju tagasi nii, et süüdistatav helistas ja ütles kust teda ära tuua, panid teda (kannatanut) autosse istuma. Selle juures olid Arsen ja enda noorem poeg. Korteris kus oli O keegi ei käinud, O ootas juba väljas koos Arseniga. Mis korteris ja kelle juures O oli ei tea. Kus ta enne seda viibis ei tea. Kogu info oli Arsenil. Arsen oli juba tema kõrval, ütles aadressi, kuhu vaja sõita, palus viia nad koju. O oli ebaadekvaatne, oli joobes… Miks O oli kadunud – ta seletas, et ei tahtnud olla kodus, ütles seda hiljuti… Miks ta ei tahtnud kodus olla, ta (O) vastas, et ei tahtnud tunda agressiooni, et Arsen ei tuleks kätega kallale. Seega, tüli tekkimise põhjusena antud juhul on üheselt tuvastatav süüdistatava armukadedus, mida tunnistab ka süüdistatav ise ja millest räägib ka kannatanu oma ütlustes, mis riimuvad ka tunnistaja S ütlustega, kellele süüdistatav ütles sama (et oli konflikt armukadeduse pärast), aga ka tunnistaja L Ž ütlused (kes oli teadlik konfliktidest tütre ja süüdistatava vahel armukadeduse pinnalt). Kannatanu, tunnistaja S ütlustega ja õiendiga on tõendatud ka see, et kodust lahkudes (läbi akna põgenedes) jättis kannatanu oma mobiiltelefoni koju. Vestluses tunnistajaga S’iga ei eitanud A.Esayan ka vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, kuid on tunnistanud seda minimaalselt (et vaid natuke tõukas teda). On loogiline, et suheldes politseiga (tunnistajaga Siga) ei tahtnud süüdistatav osutada endale, kui vägivallatsejale, kelle agressiooni tõttu kannatanu oli sunnitud oma kodunt põgenema, mistõttu püüdis esitada politseile juhtunu valguses, et ei tea põhjust, miks kannatanu oli kodunt põgenenud. Samas kannatanu ütlused (et kartis süüdistatavat ja vägivalla jätkamist) ning juhtunu asjaolud (et süüdistatav lukustas kannatanut korterisse ehk üritas piirata tema liikumist et kannatanu ei saaks varjata end tema armukadedusest tekkinud agressiooni eest 6 nt ema juures) osutavad selgelt, et kannatanu põgenemise põhjuseks oli just hirm süüdistatava ja temast tuleneva agressiooni ees. Kannatanu ütlused ja süüdistuse versioon, et alkoholi ja armukadeduse mõjul muutub süüdistatav agressiivseks, haakuvad ka tunnistaja J K ütlustega, kes on nii süüdistatava kui kannatanu naabriks ja tunneb nad mõlemad. K ütluste järgi kui Arsenil (süüdistataval) on kõik hästi, siis ka tema käitumine on hea, ta on abivalmis, lahke jne. Samuti tunnistaja M iseloomustab süüdistatavat positiivselt, et ta (süüdistatav) on rahulik inimene, ei ole teda agressiivsena näinud, on alati sõbralik, abivalmis. Samas nt tunnistaja K lisab, et alkohol mõjutab süüdistatava käitumist selliselt, et kui alguses käitub ta normaalselt ja on adekvaatne, siis pärast (alkoholi tarvitamist) „…juhtus kõike… mõnikord muutus agressiivseks, siis saatis ta koju“. K mainib ka seda, et süüdistatav kiiresti kaotab enesekontrolli ja …kui ta endast välja läheb, siis parem temaga mitte kokku puutuda. Siis muutub ta ebaadekvaatseks ja tema kõrval on hirmus olla, isegi tema välimus (äratab hirmu), ta karjub, silmad on punnis jne. Samuti tunnistajana üle kuulatud I M (kannatanu O Ž endine elukaaslane) on kinnitanud, et vestluses temaga kannatanu on maininud, et ei taha koju minna. See oli umbes 2-3 kuud enne seda kui ta (kannatanu) sattus haiglasse. Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja ütlused, mis ta on andnud kohtueelses menetluses, et kannatanu on rääkinud temale, et kardab Arsenit, sest too peksab teda. …See vestlus oli Oga isiklikult. Mäletab, et tal (Ol) oli mingi sinikas, oli mingis nähtavas kohas, vist oli näol… Küsis tema käest, kuist sai sinika, ta vastas, et kodus, et on ise süüdi, jalutas ringi (venek zaguljala). Need tunnistaja Mi ütlused kinnitavad, et ka enne 2022.a jaanuaris haiglasse sattumist kannatanu on rääkinud tuttavatele süüdistatava poolt tema suhtes kasutatud füüsilisest vägivallast ning kuna nad süüdistatavaga elasid korteris kahekesi, siis keegi teine ei saanud kannatanut tema kodus lüüa ehk siis hematoom/sinikas võis tal tekkida süüdistatava poolt füüsilise vägivalla kasutamise tulemusena. Tunnistaja M on kinnitanud ka seda, et teab kannatanu sõnult, et süüdistatav on üritanud kontrollida tema (kannatanu) elu, on jälginud teda sotsiaalvõrgustikes, on vaadanud tema sotsiaalmeedia kontosid. Pärast seda, kui on kannatanu sotsiaalmeediat või telefoni kontrollinud riidlesid omavahel, sest tema (kannatanu) suhtleb meestega. Ehk siis jällegi leiab kinnitust süüdistuse versioon ja kannatanu ütlused, et süüdistatav on püüdnud kontrollida kannatanu suhtlusringi ning tema suhtlemine teiste meestega tekitas süüdistatavas armukadedust. Prokuröri taotlusel avaldati tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta on rääkinud, et O rääkis mulle, et armukadeduse tõttu Arsen peksab teda. Tunnistaja kinnitas, et kannatanu on rääkinud, et olid konfliktid ja süüdistatav on armukade. Samuti tunnistaja K ütlustest nähtub, et taoline käitumismuster (elukaaslase peksmine) on süüdistatavale omane, sest tunnistaja nägi, kuidas A.Esayan on kasutanud füüsilist vägivalda ka varasema elukaaslase suhtes (kellega koos ta elas enne O Žga kooselu alustamist), sh nägi tunnistaja sinikaid A.Esayan’i endise elukaaslase näol. K nägi „sinikaid“ – hematoome ka O.Žl. Need tunnistaja K ütlused ja süüdistaja versioon, et A.Esayan on kasutanud füüsilist vägivalda oma elukaaslaste suhtes, s.t nii O.Ž kui varasema elukaaslase suhtes, riimuvad ka tunnistaja T R ütlustega. Nii, kuigi süüdistatava endine elukaaslane T R keeldus kohtus ütlusi andmast (tuginedes seaduslikule alusele mitte anda ütlused A.Esayan’i kui endise elukaaslase suhtes), prokuratuur on tõendina esitanud tema politseis antud ütlused (tl 92-94), millest nähtuvalt A.Esayan’iga kooselu ajal on ta korduvalt kasutanud tema suhtes nii psüühilist kui füüsilist vägivalda. Peksmised toimusid peale alkoholi tarbimist… siis Arsen muutub agressiivseks ja armukadedaks… Ta oli väga armukade. Tunnistaja R ütlustest nähtub ka asjaolu, et ka teda süüdistatav on üritanud hoida oma kontrolli all, kontrollis kirjavahetust tema telefonis, võis kodus lukku panna ja ei lasknud 7 kuhugi minna. Analoogsel viisil on süüdistatav tegutsenud ka kannatanu Ž suhtes, kui 2021.a augustis lukustas teda korterisse, mistõttu ta pidi põgenema korterist läbi akna. Asjaolusid, kelle juures kannatanu on nädal aega elanud pärast korterist põgenemist, millega on tegelenud (kas on tarvitanud alkoholi vms) jne, ei puutu, kohtu arvates, asjasse. Isegi kui koju tagasi viimisel oli kannatanu olnud alkoholijoobes, siis kannatanu selline käitumine pärast süüdistatava poolt tema suhtes vägivallateo toimepanemist ei mõjuta kuidagi süüdistatava teo iseloomu ja hinnata tuleb ikkagi seda, mida tegi süüdistatav (sest just see moodustab süüdistuse sisu), mitte seda, kuidas kannatanu on sellele reageerinud ja millega tema (kannatanu) on tegelenud pärast süüdistatava poolt tema suhtes vägivalla tarvitamist. Kannatanu elustiili, moraalireeglitest kinnipidamise, truuduse rikkumise, teiste meestega suhtlemise sisu vms asjaolude väljaselgitamine jääb, kohtu arvates, selgelt väljapoole süüdistuse ja kohtuliku arutamise piire. Kohtu järeldus: Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 16.08.2021 (ehk siis viis päeva enne süüdistatava poolt 21.08.2021 pöördumist politseisse kannatanu tagaotsimiseks), õhtusel ajal, viibides korteris aadressil xxx, armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi süüdistatav Arsen Esayan mitmel korral lahtise käega ja rusikaga oma elukaaslast kannatanut O Žt vastu nägu ning seejärel haaras kannatanut kaelast kinni ja kägistas teda, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused, nimelt hematoomid näol. Süüdistatava tegu vastab lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p 2 kuriteokoosseisu tunnustele.

Elukaaslase näol on tegemist lähisuhetes oleva isikuga ning lüües teda mitmel korral vastu nägu lahtise käega ja rusikaga, samuti haarates teda käega kaelast kinni ja kägistades, sai süüdistatav aru, et tekitab kannatanule füüsilist valu ning tema löökidest jäävad kannatanu näole ka hematoomid ehk siis teadis, et paneb toime kuriteokoosseisule vastava teo ja tahtis seda, s.t pani selle kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõistes.

Armukadeduse motiiv ei välista teo õigusvastasust. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. 19.12.2021 episood Süüdistus: 19.12.2021 hommikul ajavahemikus 07.00-08.00 aadressil xxxx armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi süüdistatav rusikatega O Žt näo piirkonda. Seejärel vannitoas, kus kannatanu üritas ennast süüdistatava eest peita, jätkas süüdistatav kannatanu löömist keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas rindkere ja näopiirkonda, tekitades füüsilist valu ja hematoome näo piirkonnas ning valu roiete piirkonnas ja parema IX roide tagumise kaare murru. Uuritud tõendid: Süüdistatav tunnistas selles episoodis oma süüd osaliselt, et armukadeduse tõttu tekkinud tüli käigus lõi kannatanut lahtise käega ja rusikaga vastu nägu, samuti haaras teda kõrist kinni. See oli õhtul… Lõi vastu silma lahtise käega ja kord rusikaga ja siis haaras teda kaelast kinni. Tegi seda, sest sai teada, et ta (kannatanu) pettis mind… Tema (kannatanu) käitumise järgi sai aru, et pettis mind, kuigi ta (kannatanu) hakkas seda eitama… Kahetseb seda tegu. See oli õhtul kell 2224… Löökidest jäi kannatanu jalule. Vastu keha ei ole teda löönud. Et haiglas jaanuaris avastati kannatanul varasemad roidemurrud – ta (kannatanu) on kodus purjus peaga korduvalt kukkunud, vannitoas, WC-s… Mingeid vigastusi sellest ta pole saanud… 19.12.2021 läks kannatanu kodunt ära, 27.-28.12 ehk paar päeva enne uutaastat tuli tagasi. Käis ämma juures, vabandas tema (kannatanu) ees, tõi ta ise koju… Vestluses läbi telefoni suhtlustarkvara (tl 19) on tunnistanud, et on süüdi. 8 Kuigi süüdistatav tunnistab selles episoodis kannatanu löömist, muud tõendid osutavad, et ta tunnistab vaid osa oma tegudest, mida ta on reaalselt kannatanu suhtes toime pannud. Kannatanu ütlused näitavad, et süüdistatava poolt tema suhtes kasutatud füüsiline vägivald oli tunduvalt intensiivsem ja laiaulatuslikum, kui süüdistatav sellest räägib. Kannatanu ütluste järgi öösel jäi magama, süüdistatav hakkas otsima midagi tema (kannatanu) telefonist. Rääkis, et ta (kannatanu) peab kirjavahetust teiste meestega, et ei peaks seda tegema, kuigi kirjavahetuses ei olnud midagi erilist. Siis on kasutanud vägivalda… On mitmel korral löönud vastu nägu. Mitu korda lõi ei ole lugenud. Kätega lõi. Nii rusikaga kui lahtise käega. See oli samuti suures toas korteris… Lõi ka vastu roided, kõhtu, rusikaga. See kestis umbes pooltundi. Ka seekord on kägistanud. Haaras kõrist kinni, hakkas kägistama. Kui hakkas lämbuma, siis lasi lahti… (Seekord) pildistas vigastused oma telefoniga. Silmal oli verevalum, nägu oli paistes, huul oli katki. Ta (süüdistatav) pidi tööle minema, läks tööle, ise läks ema juurde… Ütles talle (emale) nagu tavaliselt, et kukkus maha… Kukkumise lugu ema ei uskunud, ütles, et „ära valeta, nii ei ole võimalik kukkuda, kui hakkasid Arseniga elama, siis hakkasid kukkuma“… Kui vigastused sai juba paremini näha, siis ütles, mis tegelikult juhtus, sama päeval õhtul. Hommikul kella 9 ajal sõitis ema juurde. Valutasid roided, lõualuu. Arsti poole ei pöördunud. Nägi nii välja, et oli häbi end väljas näidata, kaks nädalat oli ema juures kodus, ei käinud väljas. Siis tuli Arseni lilledega, lubas ema juuresolekul, et teda (kannatanut) enam ei puutu ja jälle uskus teda. Vigastused nägi poeg, ütles temale, et Arsen tegi seda... Enda tehtud fotod saatis hiljem politseile. Roided valutasid, ka praegu muutub see koht tundlikuks, kui ilm muutub. Kannatanu kinnitas oma ütlustes, et saatis politseile tema tehtud fotosid enda kehavigastustega ning 13.01.2022 õiend kinnitab, et ülekuulamise ajal 12.01.2022 saatis O.Ž oma meili aadressilt uurija e-postile viis fotot, mida kannatanu tegi oma telefoniga ajavahemikul 19.-21.12.2021 (tl 11) ning fotodelt on näha kannatanu nägu, millel on kehavigastused – lõhutud huuled, suurem hematoom vasaku silma all ja väiksem hematoom parema silma juures (tl 12-16), hematoom vasaku põse ja huulte vahel (tl 13), alumise lõualuu vasakult poolt (tl 15). Kannatanu nutitelefoni ekraanitõmmistelt on näha tema kirjavahetus süüdistatavaga, kus 19.12.2021 kannatanu nõuab, et süüdistatav jätaks korteri võtmed ja lahkuks tema korterist, seejuures vestluse vastaspool nimega Arsen ehk süüdistatav ei eita, et on süüdi (venek „atritsat chto vinovat ne budu vinovat“ ehk siis „ei eita, et olen süüdi“). Järgmisel päeval ehk 20.12.2021 kirjutab süüdistatav, et „tean, et selle eest mulle ei ole õigustust“ – venek „znaju shto opravdanija mne netu“, et teeb objekti – magamistoa lõpuni ja kolib välja, üürib endale elamispinda ja kolib välja, ei hakka segama, loodab, et kannatanu saab edasi õnnelikult elada ilma temata – tl

1. Tunnistaja L Ž ütluste järgi detsembris nägi ta vigastusi tütrel, nägi teda (kannatanut) tugevasti läbi pekstuna, nägu oli üleni sinine, roided valutasid, ta rääkis, et (süüdistatav) peksis ta läbi ja kui läks tööle, siis ta (kannatanu) läks kodunt ära, tuli tema (tunnistaja – ema) juurde, pakkus kutsuda politseid, aga (tütar) ütles et pole vaja…. Küljel oli sinikas, ei saanud suu lahti teha, käed sinised jne. Tütar elas tema juures kaks nädalat. Süüdistatav käis kaks korda, lubas, et seda enam ei juhtu, ta (kannatanu) uskus ja läks tagasi. Samuti kannatanu poeg A Ž kinnitas kohtus tunnistajana ülekuulamisel, et detsembris oli mingi tüli ema korteris, tuli ja nägi ise, käis ema korteris. Ei mäleta kuupäeva. Tülitsesid Arsen ja ema. Olid ebakained ja vist oli mingi põhjus, ei küsinud. Kas konflikt läks füüsiliseks – ei, tema juures mitte. Oli korteris mitte rohkem kui pooltundi. See oli õhtune aeg. Edasi läks tagasi oma korterisse… Pärast ei kuulnud mingit tülitsemist, mängis arvutimängu… kõrvaklapid olid peas… (Emal) oli sinikas… vasaku silma all. Kuidas selle sai ta ei öelnud, Arsen ütles, et ta (ema) kukkus. 9 Ehk siis kannatanu näole süüdistatava löökidest tekkinud ja uurijale saadetud fotodelt nähtavate hematoomide päritolu on üheselt tuvastatav ja selles osas (et need hematoomid on tema löökidest) ei vaielnud vastu ka süüdistatav ise. Samas ei tunnistanud A.Esayan kannatanu löömist vastu keha. Kohtu arvates890´1 kannatanu, tunnistaja L Ž ja eksperdiarvamusega on aga tõendatud, et jaanuaris 2022.a avastatud parema IX roide tagumise kaare vähese kallusega murd oli samuti tekkinud süüdistatava löögist/löökidest vastu kannatanu keha. 4.02.2022 ekspertiisiakti nr 22E-IDI0006 järgi parema IX roide tagumise kaare vähese kallusega murd on saadud orienteeruvalt 2-3 nädalat enne 9.01.
2. Ehk siis ajaliselt jääb see süüdistusega piiritletud aja – 19.12.2022 sisse. Samuti tunnistaja L.Ž kinnitas, et juba tema juurde tulles oli kannatanu küljel sinikas ja tal valutasid roided. Pärast läbipeksmist ema (L Ž) juures elamist kinnitavad ka tunnistaja K ütlused, et kui ta tõi jaanuaris (2022.a) kannatanut koju, siis tema (kannatanu) on rääkinud, et „…just enne uut aastat peksis ta (süüdistatav) läbi, mingi aeg elas ema juures… peksmised olid korduvad, aga lihtsalt on vaikinud sellest…“. Kaitsja on viidanud vastuolule kannatanu ütlustes, nimelt, kas sündmus selles episoodis leidis aset 19.12.2021 hommikul või 18.12.2021 õhtul, sest kohtueelses menetluses kannatanu on rääkinud 19.12.2021 hommikusest ajast (tl 135), kohtus aga, et teod leidsid aset ööajal. Seda vastuolu ei õnnestunud kõrvaldada ka täiendavate küsimuste abil, mistõttu kohus ei saa üheselt tuvastada, et uuritavad sündmused leidsid aset 19.12.2021 hommikul ajavahemikus kell 7-8, nagu see on märgitud süüdistuses. Uuritud tõendite alusel aga on võimalik tuvastada, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamine leidis aset ajavahemikus 18.12.2021 õhtust (kuna kannatanu ei osanud nimetada kellaaega, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas oli just õhtune, hilisõhtune või öine aeg) kuni 19.12.2021 hommikuse ajani, mil süüdistatav oli suundunud tööle. Kohtu arvates tegemist ei ole olulise kõrvalekaldumisega süüdistuses märgitud asjaoludest, sest ka süüdistatav on tunnistanud oma ütlustes, et selle päeva (19.12.2021) hommikul, pärast seda kui tema läks tööle, kolis kannatanu oma ema juurde, kus on elanud detsembri lõpuni (mõned päevad enne uut aastat tuli tagasi) ning ema juures elamise ajal on süüdistatav käinud kannatanu ema elukohas, palumas kannatanult vabandust. Ehk siis ka süüdistatav sai selle episoodi kohtuliku uurimise käigus selgelt aru, mis juhtumist jutt on ja pooltel ei võinud jääda muljet, et arutamisel oli mingi muu juhtum, mida süüdistuses ei ole märgitud. Kohtu järeldus: Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et ajavahemikus 18.12.2021 õhtust kuni 19.12.2021 hommikuni, mil süüdistatav läks tööle, täpselt tuvastamata kellaajal, viibides korteris aadressil xxx, armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi süüdistatav Arsen Esayan oma elukaaslast kannatanut O Žt mitmel korral rusikaga vastu nägu ja keha rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, mitmed hematoomid näol, lõhkus kannatanul huuled (mida on selgelt näha ka kannatanu poolt endast tehtud fotodelt – tl 12-16) ja tekitas parema IX roide tagumise kaare murru, samuti haaras kannatanut kõrist kinni ja kägistas teda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Ka need süüdistatava teod vastavad lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu tunnustele ning arvestades, et varasemalt (16.08.2021) on ta analoogset kuritegu juba toime pannud, tegemist on faktilise retsidiiviga ja see tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ehk korduva lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemisena. Ka selle episoodi puhul puuduvad õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolud. Armukadeduse motiiv ei mõjuta teo kvalifikatsiooni. 9.01.2022 episood 10 Süüdistus: 09.01.2022 tuvastamata kellaajal Arsen Esayan, viibides korteris aadressil xxx, lõi diivanil magama jäänud O Žt rusikatega vastu nägu, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse. Arsen Esayan peksis käte ja jalgadega üle keha, sealhulgas näo-, pea-, kõhu- ja rinnapiirkonda, teadvuseta olekus elukaaslast O Žt, millega tekitas talle valu, hematoome keha erinevatesse piirkondadesse (nägu, vasakul reiel, parem käsi) ning järgmised tervisekahjustused: ninaluude nihkega murd, mõlema ülalõualuu-urke eesseina killustunud murd, parema silmakoopa alumise serva murd, parema ülalõualuu sarnajätke nihkega murd, vasaku 9-nda ja 10-nda roide eesmise-külgmise kaare murd, niudesoole rebend ja kõhukelme põletik, mis ohustasid elu vigastuse tekitamise momendil ja põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Kuriteokoosseis: Raske tervisekahjustuse tekitamine on alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe lg 1 p-des nimetatud tagajärje põhjustamises. Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis. On oluline, et tegu oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. On oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust (

-i

1. kommenteeritud väljaanne, lk 373, 374). Uuritud tõendid: Selles episoodis A.Esayan oma süüd ei tunnistanud. Eelmisel õhtul tarvitasid alkoholi koos kannatanuga. Kahe peale jõid ära 18 pudelit õlut, 4,5 liitrit kumb. Pärast seda ei olnud purjus. Ei ütleks, et O oleks tugevas joobes, aga oli purjus. Ei jõudnud kõike ära juua, võttis 4 unerohu tabletti ja epilepsia vastu tabletid. Kella 23.30-24 ajal heitsid voodi. Ärkas kell 5.45 tema (kannatanu) hääle peale üles. Mis hääl see oli – tal oli valus, oigas, kui ärkas üles ta juba oli sellises seisundis... Vasak kulm oli katki, huul oli verine, küsis, kus olid ja kust selle said, ta ütles et ei mäleta… Muid kehavigastusi temal – kätel, jalal ei näinud, vist tol ajal ei olnud veel nähtavaks ilmunud. Küsis, kas kutsuda kiirabi, kannatanu vastas, et annaks valuvaigistid ja unerohtu, andiski. Läks magama, siis veel kaks korda andis talle valuvaigistid ja unerohtusid, kuni kutsus kiirabi. Tol päeval oli terve päev kodus. Mis riietes oli kannatanu – mustad püksid, kõik riided, milles väljas käib, välja arvatud saapad ja jope. Ta ütles et ei mäleta, mis temaga öösel juhtus. Kiirabi kutsus kella kahe paiku. Kui see oleks kodus juhtunud, siis oleks verd, aga veri oli vaid padjapüüril ja käterätikul, millega pühkis tema nägu… Et WC-toa uksel ja ukselengil avastati vaatluse käigus veremäärdumised (tl 8, fotod nr 9-10), need ei olnud veremäärdumised, see on okse, sapp. Kui ärkas siis kannatanu oli välistes riietes, oli märg, võttis riided seljast ära, kui kiirabi tuli siis pani talle selga kodupüksid, hommikumantli. Võib olla kui selga pani, sellest jäid verejäljed riietele. Püüdis pesta ta nägu, aga ei õnnestunud, siis pühkis märja käterätikuga. Kui ärkas üles tekk oli oksene, tõi talle kaussi. Ei tea, kuidas veri võis sattuda tema plätule (tl 26-27). Kõnes häirekeskusele on rääkinud veel, et kannatanul oli nina viltu, ilmselt lõhkus nina ära. Miks sellistel asjaoludel (avastab hommikul elukaaslast märgades väliriietes, läbipekstuna) ei pöördunud politseisse ei oska selgitada. Kirjavahetuses läbi telefoni on palunud kannatanult andestust, aga mitte selle juhtumi, vaid detsembri juhtumi eest ja selle eest, et on toonud (8.01.2022) liiga palju alkoholi, sest kui ei tooks veel rohkem alkoholi juurde, siis seda (mis juhtus) poleks juhtunud. Palus andestust ja rääkis 11 temale, et on süüdi (kuigi 8.01.2022 pole temale midagi teinud), sest tahtis jätkata kooselu, tahtis abielluda kannatanuga. Kannatanu ütluste järgi jaanuaris oli sama põhjus, armukadedus, on selgitanud (süüdistatavale), et lihtsalt suhtleb (telefonis), siis oli löök ja edasi midagi ei mäleta, oli suures toas, toibus juba reanimatsioonis… See oli õhtusel ajal… Olid kahekesi… 8.01 õhtul tähistasid jõulud. Ei mäleta palju on ära tarvitanud (alkoholi). Keskmises joobes oli. Oli adekvaatne, mäletab mis oli… (Süüdistatav) lõi rusikaga vastu kulmu, (järeldas seda sellest, et) reanimatsioonis nägi, et kulm on kinni õmmeldud… Mäletab, et (süüdistatav) võttis käega hoogu, käsi oli tõstetud löögiks. Nägi seda. Ja mis edasi toimus ei mäleta… Ei mäleta isegi kuidas viidi kiirabiga minema… Seljas olid koduriided, aluspesu, T-särk ja hommikumantel. Arst küsis kuidas juhtus, vastas, et kukkus, arst vastas, et nii inimesed ei kukku, et räägi, siis rääkis temale ära, arst ütles, et peab teatama politseile. Arst ütles, et roided on katki, soolestik on katki, lõualuu on katki. Näol olid hematoomid, kui politsei tegi fotosid, siis nägi, et reiel on saapa jälg, ise ei näinud seda, sest oli operatsioon ja ei saanud ennast keerata.... oli soole rebend. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, sest kohtueelses menetluses ei mäletanud ta löögist midagi (tl 138), kohtus aga rääkis, et nägi, kuidas süüdistatav võttis hoogu löögiks. Kohus ei näe olulist vastuolu kannatanu ütlustes. Eeluurimisel antud ütlustes ta tõepoolest räägib, et „Ma ei mäleta, mis ma vastasin ja ei mäleta mis edasi oli“ (tl 138). Samas ei kohtus ega politseis ei suutnud ta kirjeldada läbipeksmist kui sellist, ei mäletanud seda. Seega kaitsja kahtlused taanduvad vaid ühele momendile, millal oli tehtud esimene löök, kas kannatanu mäletab seda. Kohtu arvates kannatanu kohtus antud ütlused „alguses kaua tülitsesime, siis toimus löök ja enam midagi ei mäleta“ ei erine oluliselt politseile antud ütlustest „…ja ei mäleta mis edasi oli“ (tl 138). Mõlema ütluse sisuks on, et läbipeksmist kui sellist kannatanu ei mäleta. Kohtus kõlanud sõnadest „…siis toimus löök…“ võib aru saada ka nii, et tegemist ei olnud pildiga kannatanu mälust, vaid see oli tema tehtud järeldus, et mis oli vahepeal toimunud, sest kui enne ei olnud ta läbipekstud, siis on mälulünk ja järsku ta toibub juba haiglas hematoomidega, läbipeksmise jälgedega jne, siis tegu ongi kannatanu järeldusega, et enne teadvuse kaotamist oli toimunud (esimene) löök. Ka kohtus kinnitas kannatanu, et lööki kui sellist ta ei mäleta. Tuleb arvestada ka seda, et kohtus antud ütlused ei kõlanud kategoorilises vormis, nagu nt „siis ta lõi mind“, vaid et löök kui selline on toimunud. Et tegu on kannatanu järeldusega kinnitab ka tema vastus prokuröri küsimusele „kuhu lõi“, et „rusikaga vastu kulmu, kui ärkasin reeanimatsioonis siis oli kulm õmmeldud“. Et siis kui kannatanu ärkas reanimatsioonis ja nägi, et tema kulm on õmmeldud, siis tema poolt oligi loogiline järeldada, et süüdistatav lõi teda vastu kulmu. Varasemalt on ta juba kogenud vägivalda süüdistatava poolt ja motiiv oli sama – armukadedus teiste meestega suhtlemise tõttu. Et ka antud juhul pärast tülitsemist armukadeduse tõttu kaob kannatanul silme eest pilt ja pärast ta ärkab üles reanimatsioonis, siis on loogiline, et kannatanu on seostanud need kaks fakti omavahel just sel moel, et ühel hetkel süüdistatav lõi teda. Kui kannatanul oleks soovi ja kavatsust rõõnata süüdistatavat, siis tema poolt loogiline oleks hoopis kirjeldada toimunu endale sobivast positsioonist, võimalikult värvikalt ja detailselt. Aga kannatanu ei teinud midagi sellist ei kohtueelses menetluses ega kohtus, rääkimata peksmisest kui sellisest sisult midagi. Kohus ei näe alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ning ei nõustu kaitsja arvamusega, et „Kannatanu on suuteline lihtsalt valetama, mis mõjutab tema ütluste usaldusväärsust“ (kaitsja lõpukõnest). 9.01.2022 viidi kannatanut haiglasse süüdistatava poolt häirekeskusele tehtud kõne peale. 21.01.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt esimene kõne tuli kell 13.57 ning süüdistatav soovis kutsuda kiirabi, sest naisel on kulm lõhki, ilmselt, ma ei tea, et ta öösel ilmselt kukkus… lisaks tal valutavad roided mõlemalt poolt ja valu kandub alakõhtu… praegu lamab… ei saa ennast keerata… ei saa midagi teha… öösel iiveldas… Siis süüdistatav nimetab kannatanu nime 12 ja isikukoodi. Küsimusele, kas nägi kukkumist, vastab süüdistatav eitavalt. … Tal on isegi silm paistes ja nägu… vist on veel nina viltu. Ilmselt lõhkus ka nina ära. Teine kõne tuli samal päeval ehk 9.01.2022 kell 17.21 ja selles süüdistatav küsis, kuidas saaks naisega ühendust võtta, et teda viidi täna haiglasse (tl 45-52). Kiirabikaardi järgi teade laekus kell 13.59, kohal oli brigaad kell 14.
2. Rindkeretrauma, naine ei mäleta kuidas kukkus öösel, alakõhus ja roietes valu, kulm katki, oksendas. Diagnoos: koljusisene vigastus, konkussioon, täpsustamata hulgivigastused, lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Kolju- ja näoluude murd. Ninaluude haaravad luumurrud, kõhuõõneelundite vigastus, kõhuõõnesiseste elundite hulgivigastus. Vasak silm – turse, verevalum, haav, verejooks. Rindkere parem pool, vasak pool – krepitatsioon, murd. Kõht – põrutus. Pea – nina, patoloogiline liikuvus. Patsiendi sõnul öösel umbes kl 2 kukkus vannitoas vastu põrandat, ei mäleta, kuidas see juhtus. Oli teadvuse kadu. Tugev valu rindekeres mõlemalt poolt, kõhus, peas. Eile tarvitas alkoholi. Objektiivselt roiete hulgimurd, ei saa liigutada. Vasaku silma ümbruses on turse, hematoom, haav ja verejooks. Kõht on pinge ja valulik kogu kõhus. Visiidi tulemus – hospitaliseeriti Ida-Viru Keskhaiglasse (tl 62). Patsiendikaardist nr 22-003551 nähtub, et O Žt toimetati SA Ida-Viru Keskhaiglasse 9.01.2022 kell 15.14 kiirabi poolt. Anamneesi järgi patsienti sõnul öösel kella 2 paiku kukkus kodus vannitoas näoga vastu põrandat, ei mäleta, mis juhtus, oli teadvusekaotus. Saabumisel valu rindkeres, kõhus, peas, oli okse... Korduvalt küsitud ja patsient korduvalt väidab, et ei ole löödud mehe või kellegi teise poolt (kuid väliselt jääb tugev kahtlus vägivaldsele traumale). Diagnoosid: kõhuõõneelundite vigastus, lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, kolju- ja näoluude murd, ninaluude murd, roiete hulgimurd, täpsustamata hulgivigastused, peensoolevigastus. Patsient viidud üle intensiivravile (tl 53). Vastuseks uurija nõudekirjale (tl 58) teatas haigla, et O Žl avastati operatsiooni käigus niudesoole rebend pikkusega 3,5 cm ja kõhukelme põletik (tl 60). Analoogsed asjaolud nähtuvad ka statsionaarsest epikriisist (tl 104-109), et kannatanu saabus kirurgiaosakonda intensiivravile 9.01.2022 kell 16.42 ja põhihaiguseks oli kõhuõõneelundite vigastus, äge peritoniit, roiete hulgimurd, silmakoopapõhja murd, ülalõuamurd, ninaluude murd. Samal päeval tehti operatsioon, mille käigus avastati jejunumi rebend, mis õmmeldi kinni. 13.01.2022 lubatud koju rahuldavas üldseisundis, edasist ravi on saanud perearstilt. Raskused mitte tõsta kuu aega, pidada dieeti, vältida raskesti seeditavaid ja kaase tekitavaid sööke-jooke. Raviasutuses tehtud fotodest on näha kannatanu üldine seisund, sh et tal on silmade all hematoomid, laubal vasakul kinni kleebitud vigastus (tl 87), vasakul jalal reie välisküljel on näha hematoom, visuaalselt umbes 10 cm pikk ja kuni 5 cm lai (foto nr 2), nägu on paistes, vasaku silma piirkonnas on suur hematoom, vasaku silma kulm on lõhutud, verevalumid on ka näo teistes piirkondades – suu, huulte juures, parema silma all (foto nr 3, 5), mitmed hematoomid on parema käe siseküljel (tl 89-91). 4.02.2022 ekspertiisiakti nr 22E-IDI0006 järgi O Žl esinesid 9.01.2022 kell 15.14 haiglasse saabumisel ninaluude paremale nihkega murd, mõlema ülalõualuu-urke eesseina killustunud murd, parema silmakoopa alumise serva murd, parema ülalõualuu sarnajätke nihkega murd, vasaku IX-X roide eesmise-külgmise kaare murd, niudesoole rebend ja kõhukelmepõletik ehk peritoniit. Vigastused on tekitatud mitte rohkem kui 1 päev enne haiglasse saabumist, võimalik, et 9.01.2022 kella 7-8 paiku. Kõik vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et rusikate ja jalgadega). Saab välistada, et vigastused mitmesse üksteisest kaugel paiknevatesse kehaosadesse (nägu, rindkere, soolestik) võisid tekkida kukkumisest oma kasvu kõrguselt. Näoluude murrud ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajlise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud 13 (ninaluude nihkega murd keskmiselt 25-40 päeva, ülalõualuu nihkega murd keskmiselt 20-30 päeva, ülejäänud murrud alla 3 nädala). Kahe-kolme roide nihketa murd reeglina ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud (keskmiselt 30-45 päeva). Niudesoole rebend koos kõhukelme põletikuga põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse (tl 64-65). Raviloo väljavõttest nähtub, et pärast operatsiooni oli kannatanu kodusel ravil, sai abi perearstilt, vajas sidemeid, niitide eemaldamist, 1.02.2022 eemaldati õmblused haavadelt, 15.02.2022 patsient kaebas kõhuvaludele, peavaludele. 4.03 enesetunne on palju parem. Diagnoosid: peensoole vigastus, äge peritoniit, roiete hulgimurd, silmakoopapõhja murd, ülalõualuumurd. Arsti soovitused: dieet, vältida praetud toitu, loomarasva (tl 81). 2.02.2022 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus elutoas olnud diivani pinnalt avastati verekahtlased määrdumiskohad

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 kaitsevad sama õigushüve – inimese tervist, siis kergem tegu – kehaline väärkohtlemine neeldub raskema kuriteokoosseisu – raske tervisekahjustuse tekitamise alla ning selles episoodis tuleb süüdistatava tegu lõplikult kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Ka selle episoodi puhul ei tuvasta kohus õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 16 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuriteod, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 4 kuni 12-aastane vangistus. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü 2021.a augusti ja detsembri episoodis vastab keskmisele määrale. Mõlemas episoodis lõi süüdistatav kannatanut mitmel korral käega vastu nägu, millega tekitas füüsilist valu ja hematoomid, haaras käega kõrist kinni ja kägistas teda, millega samuti tekitas füüsilist valu, detsembri episoodis lisaks lõi vastu keha, mille tulemusena tekitas füüsilist valu ja parema IX roide tagumise kaare murru. 2022.a jaanuari episoodis süüdistatava süü raskus on, kohtu arvates, üle keskmist määra ning jääb keskmise määra ja ülemmäära vahele. Süüdistatav on kannatanut nii tugevasti ja ulatuslikult läbi peksnud, et hematoomid olid kannatanul üle keha – näol, kehal, jäsemetel, kusjuures löögid olid nii tugevad, et mitmed näoluud, aga ka roided olid murtud ning mis oli kõige ohtlikum kannatanu elule – löökide tulemusena rebenes niudesool ja tekkis kõhukelme põletik. Pärast seda pidi O.Ž kannatama mitme tunni kestel, kuni süüdistatav lõpuks kutsus temale kiirabi. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid asjaolusid. Augusti ja jaanuari episoodi süüdistatav ei tunnista. Detsembri episoodis tunnistab kannatanu löömist näkku, kuid ei tunnistaja löömist vastu keha ega roiete murru tekitamist. Samuti ei ole näha, et süüdistatav kahetseks kasvõi seda osa tegudest, mida ta tunnistab. Pigem ta õigustab ennast ja süüdistab juhtunus kannatanut, kes ei pidanud, tema arvates, kodunt ära tulema ega teiste meestega suhtlema. Sellisel viisil oma teo tunnistamist ei saa pidada puhtsüdamliku kahetsusena

§ 57lg 3 mõists.

Raske tervisekahjustuse tekitamise episoodis tuleb raskendava asjaoluna

§ 58

lg 4 mõistes arvesse võtta kuriteo toimepanemist süüdlasega koos elava isiku suhtes. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt A.Esayan’il on kaks kehtivat väärteokaristust vägivallaga mitteseotud rikkumiste eest, karistati rahatrahviga (tl 124). Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et kehtivaid kriminaalkaristusi süüdistataval ei ole, kohtu arvates tuleb mõista temale karistuseks 2021.a augusti ja detsembri episoodis karistus alla sanktsiooni keskmist määra (mis on 2,5 aastat), mõistes temale

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi 1-aasta ja 6-kuine vangistus.

2022.a jaanuari episoodis mõista karistus, mis vastab sanktsiooni keskmisele määrale, s.o 8 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikuks karistuseks 8-aastane vangistus.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. A.Esayan peeti kahtlustatavana kinni 12.01.2022 (tl 109) ning 14.01.2022 kohtumäärusega teda võeti vahi alla (tl 113), 9.03.2022 määrusega pikendati vahi all viibimise aega (tl 118). Seega, vahi all viibitud aega tuleb arvata karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust alates 12.01.2022. 17 Väljavõte haigusjuhtudest kinnitab, et A.Esayan põeb mitut haigust, sh xxx (tl 141-144). Kohus ei näe selle pinnalt alust süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks või karistuse korrigeerimiseks. Need haigused ei takista ega välista vangistuse kandmist. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et kuritegude toimepanemise ajal süüdistatav on kuritarvitanud alkoholi ega hoolinud sellest, kuidas see tema tervist mõjutab. Praegu viidata oma haigustele kui süüd või karistust kergendavatele asjaoludele oleks, kohtu arvates, alusetu ja süüdistatava terviseseisund ei mõjuta temale mõistetavat karistust ega takista selle kandmist. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni ja karistuse kandmisele asumiseni. Lisakaristus Prokurör on taotlenud mõista A.Esayan’ile lisakaristuseks riigist välja saatmist koos sissesõidukeeluga kuueks aastaks.

§ 54

lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. A.Esayan on xxx kodanik, mida kinnitab ka väljatrükk PPA andmekogust (tl 127). Oma arvamuse toetamiseks prokurör on esitanud Viru vangla direktori asetäitja A.M 27.01.2022 ettepaneku lisakaristuse kohaldamiseks. Sellest nähtub vangla arvamus alates 12.01.2022 Viru vanglas viibiva vahistatu A.Esayan suhtes lisakaristuse – väljasaatmise, kohaldamise suhtes. Ettepanekus viidatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu lahenditele, mis, koostaja arvamusel, toetavad süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamist ja riigist välja saatmist. Ettepanekus viidatakse, et A.Esayan’il on Eestis lapsed A P, A P ja K P, samuti isa R J ja ema V E… A.Esayan on vallaline... Lastele peab olema tagatud rahumeelne kasvukeskkond… A.Esayan tegudest joonistub välja käitumismuster, kuhu kuulub intensiivne vägivalla kasutamine, s.t tegemist pole isikuga, kellele on põhjendatud usaldada laste kasvatamist… Arvestades õigusrikkumiste raskust ja laadi, kaalub avalik huvi A.Esayan’i perekondlikud sidemed üle. Isik on ise oma õigusvastase tegevusega piiranud perekonnaelu puudutavate õiguste kasutamist... Kuigi isik on sündinud ja elanud Eestis, omab ta XXX kodakondsust, mis tekitab isiku ja riigi vahel õigusliku sideme koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Isik ei ole teinud püüdlusi Eesti ühiskonda integreerumisel, ta ei valda eesti keelt. Samuti ei ole isik avaldanud soovi taotleda Eesti kodakondsust. Asjaolu, et isik on astunud XXX kodakondsusesse, ei ole taotlenud Eesti Vabariigi kodakondsust ning ei ole selgeks õppinud eesti keelt, näitab vangla hinnangul isiku soovi hoida alles sidet XXX. Kuigi teise riiki, millega sidemed on kahtlemata nõrgemad kui Eestiga, elama asumine võib olla emotsionaalselt raske, siis on A.Esauan’il olemas head eeldused XXX hakkama saamiseks, sest tema emakeel on XXX keel ja tal on XXX kodakondsus... Preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja ühiskonna turvalisust, on vajalik isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine. Eesti õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitsmise vajadus kaalub ülesse välisriigi kodaniku isiklikud huvid ning tema õiguse vabalt Eestis liikuda (tl 145). Kohtu arvates kõik

§ 54

lg-st 1 tulenevad eeldused A.Esayan suhtes lisakaristuse kohaldamiseks on täidetud. Ta on XXX kodanik ja antud otsusega mõistetakse teda süüdi tahtlikult toimepandud esimese ja teise astme kuritegudes. Uuritud tõendite järgi enne vahistamist on A.Esayan elanud kannatanuga O Žga koos, kuid nende kooselu ei olnud registreeritud ehk nad ei olnud abielus. Ühiseid lapsi nendel ka ei ole. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest nähtuvalt 18 suhtlus nende vahel katkes pärast toime pandud kuritegusid ja praegu nende vahel mingeid sidemeid enam ei ole. A.Esayan’i endise abikaasa T R ütlustest ei nähtu, et pärast abielu lahutamist nende vahel oleksid säilinud kasvõi mingisugused suhted. Samuti ei nähtu R ütlustest A.Esayan’i suhtlemist või sidemeid nende ühiste lastega. Ütluste järgi läksid süüdistatav ja R lahku 2013.a, lahutamise põhjuseks oli füüsiline vägivald A.Esayan’i poolt. Peksis mind ka laste juuresolekul… Tõstis kätt ka meie poja peale… Lastega ta ei tegelenud, ta ainult veetis aega sõpradega ja arvutis. Tööl ta eriti ei käinud. Ta oli konfliktne inimene ja ta tihti riidles oma ülemusega, selle pärast ta kaua tööl ei püsinud… Viimane intsedent oli selline, et ma olin tööl… Arsen tuli mu järgi, et mind koju viia… Arsen oli joobeseisundis… hakkas skandaalitsema… hakkas mind käest tirima kohvikust välja… Peale seda ma otsustasin Arseniga minna lahku. Hakkasin elama lastega eraldi (tl 94). Seega, süüdistataval ei ole Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elavat abikaasat või alaealist last. Tegemist on täisealisega, 40-aastasega inimesega, kellel jäävad Eestisse elama vanemad, kuid nendega saab ta suhelda ka välisriigist, sidepidamisvahendeid kasutades. Uuritud tõenditest ei nähtu mingeid eriti tugevaid emotsionaalseid sidemeid emaga või isaga. Ei olnud näha ka, et prokuratuuri 11.02.2022 määrusega (tl 122) süüdistatava suhtes kohaldatud lisapiirangud suhtlemiskeeld, sh võimatus suhelda oma vanematega, oleks süüdistatavat kasvõi kuidagi negatiivselt mõjutanud. Kohus järeldab sellest, et selliseid eriti tihedaid emotsionaalseid sidemeid oma vanematega süüdistataval ei olegi. Seega, ka riigist välja saatmine ei avalda temale sellega seonduvalt negatiivset mõju. Samuti tuleb arvestada, et kui pärast süüdistatava poolt vangistuse ärakandmist ja tema Venemaale välja saatmist A.Esayan’i vanematel tekib huvi oma pojaga kokku saamiseks, siis saavad nad seda teha XXX territooriumil. Siinkohal tuleb veelkord märkida, et ei ole teada kas ja mil määral süüdistataval ja/või tema vanematel sellist huvi üldse on. Vähemalt kohtuliku menetluse kestel seda ei olnud näha kummaltki poolt. Kohus nõustub ka sellega, et A.Esayan puhul tegemist ei ole Eesti ühiskonda sügavalt integreeritud isikuga. Ta ei valda eesti keelt. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta on kasvõi kunagi tundnud huvi eesti keele õppimise ja Eesti kodakondsuse omandamise vastu. Tema endise elukaaslase R ütluste järgi, aga ka kannatanu ja süüdistatava enda ütluste järgi sisustas A.Esayan oma vaba aega peamiselt alkoholi kuritarvitamisega (ka antud asjas enamus episoode on seotud alkoholi tarvitamisega). Sama eluviisi võib ta jätkata ka asudes elama XXX. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuigi A.Esayan oli sündinud Eestis ja siin elavad tema vanemad, ei oma ta niivõrd tugevaid sidemeid Eesti ühiskonnaga, et tema väljasaatmine oleks ebaproportsionaalne tema poolt toime pandud kuritegude raskusele või tema põhiõiguste riivele. Arvestades, et süüdistatav pani toime nii teise kui esimese astme vägivallakuritegusid ning tõendid osutavad, et varasemalt võis ta kasutada füüsilist vägivalda teistegi isikute suhtes (endine abikaasa R, nende ühine laps), siis pärast karistuse ärakandmist Eestisse jäämise korral võib ta jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis on vastuolus Eesti Vabariigis valitseva õiguskorra kaitsmise huvidega. Seetõttu õigustatud on süüdistatava Eestist välja saatmine tema kodakondsusriiki ehk XXX koos sissesõiduikeelu kehtestamisega. Kohtu arvates põhikaristuse kõrval lisakaristuse kohaldamise on antud juhul õigustatud just pidades silmas tema süü suurust ja tema toime pandud kuritegude raskust. Ta on korduvalt läbi peksnud kannatanut, kusjuures kahes viimases episoodis löögid olid nii tugevad ja kannatanule tekitatud kehavigastused nii rasked, et ekspertiisiga tuvastati kannatanul roiete hulgalised murrud, näoluude murrud, rääkimata lõhutud kulmust ja rohketest hematoomidest näol ja jäsemetel ning mis oli kannatanu elule kõige ohtlikum – löökidest vastu keha tekkinud soolerebend võis viia kannatanu surmani. Endise elukaaslase R ütlused viitavad, et ka tema on korduvalt kogenud 19 füüsilist ja psüühilist vägivalda A.Esayan poolt. Sedalaadi suhetele ei ole kohta Eesti ühiskonnas ning, kuna karistuse ärakandmisel vabadusse naastes võib süüdistatav jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud lisaks põhikaristusele kohaldada A.Esayan suhtes ka lisakaristus ning saata ta Eestist tema kodakondsuse riiki ehk XXX välja, mis võimaldab suurendada Eesti ühiskonna turvalisust ja on proportsionaalne süüdistatava põhiõiguste riivele. Kuna prokuratuur ei taotlenud KrMS § 416 korras vangistuse täitmisele pööramisest loobumist, siis A.Esayan tuleb välja saata pärast põhikaristuse ärakandmist. Väljasaatmisega kaasneb ühtlasi Eestisse sissesõidukeeld, mis tähendab, et väljasaadetud süüdimõistetule piiripunktis ei anta luba Eestisse sisenemiseks. Kohtu arvates, arvestades süüdistatava toime pandud tegude vägivaldsusaste kõrget intensiivsust ja tema süü raskust, on otstarbekas kohaldada sissesõidukeeldu maksimaalselt lubatud tähtajaks ehk 10-ks aastaks, mis hakkab kulgema isiku Eestist väljasaatmisest (

§ 55lg 2). Tsiviilhagi Kr

MS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu O Ž on esitanud tsiviilhagi, milles palub hüvitada temale õigusvastaselt tekitatud mittevaraline hagi kohtu äranägemisel õiglases summas. Hagi põhjenduste järgi pärast kuritegude toimepanemist kannatanu terviseseisund on muutunud halvemaks, ta ei saanud minna tööle, hetkel tegeleb oma töövõime määramisega, ei tohi tõsta raskuseid üle 3 kg, mille tõttu on piiratud ka teatud töökohtadel töötamine (kaupluses, vanade- või hooldekodus hooldajana, lasteaias jne), kus on vaja tõsta raskusi üle 3 kg. Hageja tunneb seni ajani valusid roiete ja kõhu piirkonnas ja soolestiku vigastuse tõttu peab jälgima oma toitumist, ei saa enam süüa marineeritud või praetud toitu. Samuti põhjustasid süüdistatava kuriteod hirmu, kuna vägivald muutus järjest rakemaks on oli hirm oma elu pärast. Tekkisid probleemid uinumisega. On tekkinud hirm inimestega suhtlemisel, tunneb ennast ohustatuna, kardab, et tema suhets võidakse kasutada füüsilist vägivalda (KoTo lk 9-10). Asjassepuutuvad õigusnormid: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg-te 1 ja 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg-te 2 ja 5 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg-te 1 ja 2 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste 20 maksetena. Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Kannatanu ütluste järgi läbielatu on teda psüühiliselt mõjutanud, oli psüühiline trauma, kui on mingi müra, nt auto annab signaali, siis kohe reageerib sellele, kogu aeg tundub hirmu, on hirm uue suhte loomise ees, sest tundis 10 aastat inimest (süüdistatavat) ja juhtus nii. Kardab, et uus inimene võib samuti osutuda vägivaldseks, et vägivald võib korduda. Magab halvasti, ärkab iga heli peale. On pigem psüühilised läbielamised, paanikahood. Pärast seda on käinud psühholoogi juures 7 korda. Arst on tahtnud välja kirjutada unerohtu aga keeldus sellest. Kannatanu ja tema ema (tunnistaja L Ž) ütlustest nähtub ka, et füüsilise tervise taastamine võttis kannatanul pika aega. Nad mõlemad kinnitasid, et pärast operatsiooni ei tohtinud süüa soolast, praetud jms toitu, ema tegi temale lahja suppi, sõi kohupiima, oli mitu nädalat dieedil. Sama nähtub ka statsionaarsest epikriisist (tl 107p), kus antakse vastavad soovitused dieedi kohta. Enne seda on kannatanu töötanud kaupluses. Pärast seda ei saanud minna samasse töökohta, ei tohtinud tõsta rohkem kui 3 kg. Vastupidi võis juhtuda rebend. Kohtu arvates kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Juba läbielatud füüsiline vägivald, korduvad läbi peksmised, mille käigus süüdistatav on löönud teda nii vastu nägu kui keha (mis on kahtlemata valus, millele viitavad ka kannatanul tekkinud hematoomid), veel valusamad pidid olema löögid vastu keha, mille tulemusena kannatanul tekkis roiete murd (detsembri ja jaanuari episoodis), jaanuari episoodis löögid vastu nägu olid nii tugevad, et lisaks hematoomidele olid murtud ka mitmed kannatanu näo luud (ninaluude, silmakoopa, ülalõualuu murd) ning vaieldamatult oli kannatanule valulik eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine – soole rebend ja kõhukelme põletik, kusjuures enne haiglasse toimetamist ja meditsiinilise abi saamist pidi kannatanu ootama valude käes mitmed tunnid, enne kui kiirabi sai kutsutud kohale. Ei teki kahtlust, et negatiivsed läbielamised on saatnud kannatanut ka ravi kestel, kus ta pidi taluma operatsioonijärgseid piiranguid nii toitumise kui eluviisi suhtes (ei tohi olla suurt füüsilist koormust, tõsta raskusi), mis on negatiivselt mõjutanud ka tema tööelu, sest ta ei saanud naasta oma senisesse töökohta. Kuigi praeguseks võib lugeda, et kannatanu füüsiline seisund on enamjaolt taastunud (piirangud toitumises ja füüsilises koormuses jäävad ilmselt temaga elu lõpuni), siis tema psüühikasse on jäänud ka tänaseni sügav jälg – ta kardab uute suhete loomist, vägivalla kogemist uue elupartneri poolt, reageerib valjudele häältele, on uneprobleemid. Kohtu arvates, eeltoodu näitab ilmekalt, et süüdistatava kuritegudega nii kannatanu füüsiline kui vaimne tervis on saanud kannatada, mistõttu süüdlase käest kannatanu kasuks tuleb välja mõista kahjuhüvitis. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKKo 3-1-1-67-16 p 8). TsMS § 366 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kannatanu ei nõuagi kindlat hüvitise summat, vaid jätab selle otsustada kohtu õiglase äranägemise järgi. Hüvitise suuruse kindlaks määramisel juhindub kohus välja kujunenud kohtupraktikast. Senises kohtupraktikas jäid kehalise väärkohtlemise asjades hüvitiseks välja mõistetud summad vahemikku 50 eurot kuni 2000 eurot (mediaan 500 eurot). Raske tervisekahjustuse puhul 300 eurot kuni 15000 eurot (mediaan 3000 eurot) (vt Riigikohtu analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise 21 nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf , lk 8, 10) Lähtudes kohtupraktikast peab kohus õiglaseks hüvitiseks augusti ja detsembri kehalise väärkohtlemise episoodide eest kokku 1000 eurot ning jaanuari episoodi eest 3000 eurot, kokku 4000 eurot, mille kohus mõistab Arsen Esayanilt kannatanu O Ž kasuks välja. Hüvitis tuleb tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist. Vastupidisel korral kannatanul on õigus pöörduda jõustunud kohtulahendi alusel täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile, millega kohustatud poole ehk süüdistatava jaoks võivad kaasneda lisakulud. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p , 4 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: kaitsjatasud kohtueelses menetluses 129,60 eurot (tl 129), 162 eurot (tl 131), 64,80 eurot (tl 132) ja kohtulikus menetluses 211,20 eurot (tl 22, 29), 97,20 eurot (tl 85, 93), 972 eurot. Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 84 eurot (tl 66), 1482 eurot (tl 74). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2022.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 654 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1635 eurot (654*2,5=1635). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-3811, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt A.Esayan’ilt ja ei tuvasta alust A.Esayan menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies ulatuses kohene välja mõistmine võib käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude tasumise ajatamist. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille 22 kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas olemasolevad asitõendid – DNA-proovid, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris akti nr 22ATH16058 alusel (tl 134), tuleb hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Et kannatanu ei näidanud üles soovi käterätiku ja süüdistatav plätude tagastamiseks, siis ka need asitõendid tuleb hävitada otsuse jõustumisel. CD ja DVD plaadid salvestistega, mis asuvad toimiku juures (tl 3a, 52, 80), tuleb jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Jääger Rahvakohtunik Tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu otsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Renna Tammik Rahvakohtunik 23