Obsah (7)

§ 5§ 230§ 407§ 173§ 162§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-22-137045 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 01.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult I. V. (kostja) 2 410,87 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 05.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas Tartu Maakohtule 21.04.2023 hagiavalduse. Tartu Maakohus andis 26.04.2023 määrusega asja alluvuselt Harju Maakohtule.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 07.03.2022 krediidilepingu nr. xxxxxxxxxxxxxx, krediidilimiidiga 2 000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 36% aastas (päevamääraga 0,0986%), viivisemääras 24% aastas, krediidikulukuse esialgses määras 41,27%, eurot, krediidi kogukuluga 3 818,81 eurot, mis lepingu põhitingimustest tulenevalt on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 36% aastas ja kogu krediidilimiit võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena.
4. Krediidiandja sise-eeskirju järgides teostati kostja ja tema poolt esitatud laenutaotluse suhtes taustakontroll, tehes päringud maksehäireregistrisse (puudusid kehtivad maksehäired) ning hinnati kostja maksevõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kolme kuu pangakonto väljavõtte hindamise tulemusel saadi kostja täiskuude keskmiseks neto püsisissetulekuks 2 536,72 eurot ja laiendatud püsisissetulek 1 373,23 eurot ning kohustustuste suuruseks kokku 657,31 eurot. Analüüsi hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et krediidilimiidi 2000 euro tagastamine 60 kuu jooksul, oli Krediidiandaja hinnangul kostjale jõukohane (st. minimaalne osamakse oli 63,45 eurot).
5. Kostja on saanud lepingu alusel perioodil 07.03.2022-12.03.2022 kokku krediiti summas 2 000 eurot. Kostja poolt pole lepingu katteks tagasimakseid tehtud. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, edastas BB Finance OÜ kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta 24.04.2022, 23.05.2022, 22.06.
6. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata kohustuslikud minimaalsed osamaksed alates 15.04.2022, edastas krediidiandja kostjale lepingu üldtingimuste punkti 3.1 alusel iseteeninduse vahendusel 15.06.2022 lepingu ülesütlemise teatise. Leping loeti kooskõlas VÕS § 416 lg 1 krediidiandja poolt ülesöelduks 30.06.
8. Hagejale on nõude omandiõigus läinud üle lepingu ülesütlemise ehk 30.06.2022 seisuga. 2 2-22-137045
9. Kostjale olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 07.06.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o sissenõutavaks muutunud põhivõla osas summas 2 000 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
12. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
13. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 10.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse lisana 2 on esitatud kostja krediidivõimelisuse analüüs (dtl 141-142). Kohus, tutvudes tõendiga, asub seisukohale, et krediidiandjale kättesaadavate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
3. Analüüsist nähtub, et kostja palk perioodil 07.11.2021 kuni 07.03.2022, st 07.03.2022 lepingu sõlmimisele vahetult eelnenud ajal oli kokku 5 215 eurot, mis teeb nelja kuu keskmiseks palgaks 1 303,75 eurot (5 215/4), mitte 1 738,33 eurot, nagu on märgitud krediidiandja analüüsis.
4. Krediidiandja analüüsist nähtub, et laenu andmisele eelnenud 4 kuu jooksul oli kostja saanud kokku laene summas 8 047,50 eurot ning lisaks krediidilimiidi väljamaksena 484,50 eurot. Samuti nähtub krediidianalüüsist, et samal perioodil on kostja teinud kokku laenu tagasimakseid summas 2 319,38 eurot ja kulutanud 1 388,00 eurot kasiinodes, samuti teinud 3 447,52 euro ulatuses makseid eraisikutele ja 5 350,98 euro ulatuses kulutusi „kategooriata“.
5. Kostja kulutused kokku moodustavad neljal laenu andmisele eelneval kuul 23 561,63 eurot, mis on vähem kostja sissetulekust 22 573,09 eurot. Sealjuures on krediidiandja arvestanud kostja sissetulekuks ka kõik eelnevalt saadud laenud.
6. Krediidiandjal ei saanud eeltoodud andmetele ja kostja rahaliste kohustuste hulka arvestades tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline
7. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. 3 2-22-137045
8. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid.
11. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja ei ole teinud vaidlusaluse lepingu alusel ühtegi tagasimakset ning krediidiandja on lepingu üles öelnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldusi järgides, st pärast seda, kui kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja 14-päevase täiendava tähtaja andmisega (dtl 175).
12. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla tagastamist ning kohus rahuldab hagi põhivõla nõudes summas 2 000 eurot. 23.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 24. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole intressi, viivise ja sissenõudmiskulude osas õiguslikult põhjendatud ega kuulu vastavas osas rahuldamisele, mistõttu jätab kohus

§ 407lg-le 6 tuginedes hagi kõrvalnõuetes rahuldamata.

1. VÕS § 4034 lg 7 alusel loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0%, mistõttu puudub hagejal kostja vastu intressinõue ja kohus jätab intressinõude rahuldamata.
2. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist alates 01.07.2022 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist lepingujärgses ehk intressimääraga võrdses määras 24%. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingule kohaldub VÕS § 4034 lg 7 alusel VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis oli lepingu sõlmimisel 0%, on ka lepingujärgne viivisemäär 0%.
3. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on 0%, ei ole hagejal kostja vastu viivise tasumise nõuet ja kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
4. VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu, mistõttu jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 30. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab

§ 163lg 1 alusel menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on käesolevas vaidluses õiglane, kuivõrd käesolev vaidlus oleks olnud olemata ja hagejal ei oleks tekkinud menetluskulusid, kui algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 4 2-22-137045

1. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5