Obsah (6)

§ 121§ 69§ 75§ 68§ 74§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5287 (22284000139) Kohtulahend Tartu Maakohtu 20-09.2022 otsus Tarmo Rapi süü

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 8 kuud ja 25 päeva, mis on asendatud üldkasuliku tööga 265 tundi, tähtajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Tarmo Rapp (isikukood: 38608036036; elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 25.07.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 428, 432 ja

§ 69lg 6, kohus määras: 1.

Jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus Tarmo Rapile Tartu Maakohtu

1. septembri 2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5287 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Pikendada Tarmo Rapile Tartu Maakohtu
3. septembri 2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5287 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 (kolme) kuu võrra s.o kuni
4. juulini 2024.a.
5. Määrata Tarmo Rapile

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.

1. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
2. Tarmo Rapp on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.09.2022 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 31.05.-01.06.2022, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning Tarmo Rapil loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.11.2021.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 25 päeva vangistust..

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati Tarmo Rapile mõistetud vangistus 8 kuud ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 265 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Tarmo Rapp kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Tarmo Rapile määrati käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

1. Kriminaalhooldaja on 11.07.2023 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Tarmo Rapi kohta, millest nähtuvad järgnevad asjaolud. Esmakohtumine Tarmo Rapiga toimus 11.10.2022, kui T. Rapp tutvus ja allkirjastas „Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö (ÜKT) tegemisel. Kokku on toimunud 10 registreerimist, 14.12.2022 isik registreerimisele ei ilmunud, esitas arstitõendi haigestumise kohta. Esmakohtumisel valiti üldkasuliku töö tegemise kohaks Varjupaikade MTÜ Viljandi loomade varjupaik. Töö tegemisekoha valikul lähtuti võimalusest tunde teha laupäeviti, mida Viljandi loomade varjupaik võimaldab. Kokku on koostatud 8 ÜKT ajakava. ÜKT ajakavade täitmine on olnud problemaatiline isiku väidetavate terviseprobleemide tõttu. ÜKT ajakava 19.
2. – 26.10.2022 isik ei täitnud, esitas perearsti väljastatud tõendi haigestumise kohta 15.
3. – 25.10.
4. ÜKT ajakava 16.
5. – 30.11.2022 täitis T. Rapp osaliselt, 23.11.2022 tundide tegemata jätmist põhjendas isik unustamisega. ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min sooritas isik 15 tundi. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. ÜKT ajakava 11.
6. – 25.01.2023 täitis isik osaliselt, 25.01.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas arstitõendi, mille järgi oli haigestunud 23.01.
7. ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min ÜKT- tunnist sooritas isik 15 tundi. Perioodil 15.
8. – 28.02.2023 sooritas T. Rapp ÜKT ajakavas ettenähtud 22 h 30 min asemel vaid 7 h 30 min. 15 ÜKT tundi jäi tegemata, isik esitas arstitõendi haige lapse hooldamise kohta. ÜKT ajakava 14.
9. – 22.03.2023 jäi täielikult täitmata, isik väitis, et oli haige. Perearsti tõendi järgi oli isikul.17.03.2023 xxxxxxxxx . Tõend puudub ajakavas ettenähtud päevade (14.03; 15.03; 16.03; 22.03) kohta. ÜKT ajakava 05.
10. – 26.04.2023 täitis isik osaliselt. Ettenähtud 4 päeva asemel tegi T. Rapp tunde 2 päeval, 30 ÜKT tunnist jäi tegemata 15 tundi. Perearsti poolt 29.05.2023 väljastatud tõendil on märgitud, et isikul oli 11.04.2023 xxxxxxxx . ÜKT ajakavas märgitud päevade kohta tõend puudub. 2 12.04.2023 helistas T. Rapp ametnikule, et ei saa tunde tegema minna, kuna tema 3-aastase lapse ema on kadunud ning ta ei saa last üksi jätta. ÜKT ajakava 10.05 – 31.05.2023 täitis isik osaliselt, 24.05.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas perearsti tõendi haigestumise kohta 22.05 – 28.05.
11. ÜKT ajakava 14.06 – 28.06.2023 täitis isik vaid ühel päeval. 21.06.2023 T. Rapp tunde tegema ei läinud, tõendit ei esitanud. 29.06.2023 helistas T. Rapp ning teavitas, et ei saanud 28.06.2023 ÜKT tunde tegema minna, sest kukkus
12. korruselt ribi katki ning viibis erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). SA Viljandi Haigla poolt väljastatud patsiendikaardilt nähtub, et isik kukkus 27.06.2023 õhtul, EMO-sse pöördus 28.06.2023 hilisõhtul. T. Rapp väitis telefonis, et oli kukkumise ajal kaine. Ametnikul on alust arvata, et see nii ei olnud. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 6 korral, millest 2 korral osutus tulemus positiivseks. Ühel korral ei õnnestunud isikut kontrollida, kuid T. Rapp tunnistas telefonikõnes, et on alkoholi tarbinud. 22.03.2023 teostasid Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Juhkam kohustuse täitmise kontrolli. T. Rapil tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,647 mg/l. Kirjalikus seletuses põhjendab T. Rapp alkoholi tarvitamist alkoholivaba õlle otsa saamisega. Isik kirjutab, et oli maal vanematel abis puid ladumas. Samal päeval pidi T. Rapp ÜKT ajakava järgi tunde tegema, kuid väitis, et kehva tervise tõttu seda teha ei saa. 21.06.2023 teavitati epolitsei@smit.ee kaudu, et T. Rapp oli Viljandis ühistranspordipeatuses raskes alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,34 mg/l väljahingatavas õhus. 27.06.2023 teostasid Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Aren kohustuse täitmise kontroll-reidi. T. Rapp kodus ei viibinud. Telefonivestluses umbes kella 19.45 paiku keeldus T. Rapp oma täpset asukohta edastamast, kuid tunnistas, et on alkoholijoobes. Sama päeva õhtul kukkus isik
13. korruselt, kuid ametnikule väitis, et oli kukkumise ajal kaine. Kirjalikus seletuses väitis T. Rapp, et tegelikult ei olnud alkoholi joonud, mitteametliku töötamise tõttu ei soovinud, et teda kontrollitakse. Tarmo Rapp planeeriti osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvusainete tarvitamisse. Programm koosneb 13 kohtumisest ning algas 04.05.
14. T. Rapp ei ilmunud kolmandasse grupitundi, enda sõnul perekondlikel põhjustel. 25.05.2023 toimuma pidanud grupitunni eel helistas isik ametnikule ning väitis, et ilmselt on lastelt saanud kõhuviiruse ning ei saa programmis osaleda. Esitatud arstitõendi järgi oli T. Rapp haige 22.05 – 28.05.
15. T. Rapil võimaldati Eluviisitreeningut jätkata individuaalselt, toimunud on üks tund. Ametniku haigestumise tõttu on programmi läbiviimine edasi lükatud. Ettekande koostamise ajaks on T. Rapp sooritanud 82h 30min üldkasulikku tööd. Sooritamata on 182h 30min. Tarmo Rapp on korduvalt tahtlikult rikkunud talle kohtulahendiga määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. T. Rapp tunnistab, et on alkoholist sõltuvuses ning põhjendabki kohustuse rikkumist sõltuvusega. Isik väidab, et on spetsialistide poole abi saamiseks pöördunud, kuid on veendunud, et tagasilangused ei ole välditavad. Ametniku hinnangul viitab see vähesele sisemisele soovile ja tahtele probleemiga tegeleda. Lähtuvalt eeltoodust, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku T. Rapile mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 2 päeva (sooritamata ÜKT tunnid 182 h 30min) täitmisele pöörata.
16. Kohtuistung 25.07.
17. 3 Kriminaalhooldusametnik asus kohtuistungil seisukohale, et Tarmo Rapi puhul tuleb kõne alla küll üldkasuliku töö tähtaja pikendamine, aga see peaks toimuma koos kohustusega pöörduda alkoholivastasele ravile. Isik peab selleks ise motivatsiooni ülesse näitama. Siiani ei ole ta seda ette võtnud, kuigi talle on sellest räägitud ja pakutud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada kolme kuu võrra. Süüdimõistetu Tarmo Rapp erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et tunnistab erakorralises ettekandes toodud asjaolusid. On sellega nõus, et probleem on olemas. On olnud päevi, kus ta on olnud joobes. Tal on huvi sooritada üldkasulikku tööd. Talle meeldib seal käia, aga tal on alkoholiga probleeme. Eelmisel aastal otsis abi ja see aitas ka mingil määral, aga paraku ta nii tugev ei olnud. Ta peaks minema alkoholi täisravile. On nõus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisega kolme kuu võrra. On nõus alluma alkoholismivastasele ravile. Teab, et see on vabatahtlik, aga ta võtab selle tõesti käsile. Ta käis eelmisel nädalal seal, aga talle anti ainult voldikud ja pidi sel nädalal uuesti minema. KOHTU PÕHJENDUSED
18. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
19. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu Tarmo Rapp on üldkasuliku töö tegemise tähtaja vältel ükskõikselt suhtunud talle määratud lisakohustusse mitte tarvitada alkoholi. Samuti on ametnikul alust arvata, et alkoholi kuritarvitamise tõttu ei täida Tarmo Rapp korrektselt talle määratud ÜKT ajakavasid. Alkoholi tarvitamise keeldu on süüdimõistetu rikkunud 22.03.2023 ja 21.06.
3. Kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, esitatud kirjalikest tõenditest ning kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tundide tegemiseks on Tarmo Rapile koostatud 8 ÜKT ajakava. Perioodiks 19.10.–26.10.2022 koostatud ÜKT ajakava isik ei täitnud. Perearsti väljastatud tõendi kohaselt oli 15.10.–25.10.2022 Tarmo Rapp 4 haigestunud. Perioodiks 16.11.–30.11.2022 koostatud ÜKT ajakava täitis T. Rapp osaliselt, 23.11.2022 tundide tegemata jätmist põhjendas isik unustamisega. ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min sooritas isik 15 tundi. Rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega. Perioodiks 11.01.–25.01.2023 koostatud ÜKT ajakava täitis isik osaliselt, 25.01.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas arstitõendi, mille järgi oli haigestunud 23.01.
4. ÜKT ajakavas ette nähtud 22 h 30 min ÜKT- tunnist sooritas isik 15 tundi. Perioodil 15.
5. 28.02.2023 sooritas T. Rapp ÜKT ajakavas ettenähtud 22 h 30 min asemel vaid 7 h 30 min. 15 ÜKT tundi jäi tegemata, isik esitas arstitõendi haige lapse hooldamise kohta. Perioodiks 14.03.–22.03.2023 koostatud ÜKT ajakava jäi täielikult täitmata, isik väitis, et oli haige. Perearsti tõendi järgi oli isikul.17.03.2023 xxxxxxx. Tõend puudub ajakavas ettenähtud päevade (14.03; 15.03; 16.03; 22.03) kohta. Perioodiks 05.04.– 26.04.2023 ÜKT ajakava täitis isik osaliselt. Ettenähtud 4 päeva asemel tegi T. Rapp tunde 2 päeval, 30 ÜKT tunnist jäi tegemata 15 tundi. Perearsti poolt 29.05.2023 väljastatud tõendil on märgitud, et isikul oli 11.04.2023 xxxxxxxx . ÜKT ajakavas märgitud päevade kohta tõend puudub. 12.04.2023 helistas T. Rapp ametnikule, et ei saa tunde tegema minna, kuna tema 3-aastase lapse ema on kadunud ning ta ei saa last üksi jätta. Perioodiks 10.05.–31.05.2023 koostatud ÜKT ajakava täitis isik osaliselt, 24.05.2023 isik tunde tegema ei läinud, esitas perearsti tõendi haigestumise kohta 22.05.–28.05.
6. Perioodiks 14.06.–28.06.2023 ÜKT ajakava täitis isik vaid ühel päeval. 21.06.2023 T. Rapp tunde tegema ei läinud, tõendit ei esitanud. 29.06.2023 helistas T. Rapp ning teavitas, et ei saanud 28.06.2023 ÜKT tunde tegema minna, sest kukkus
7. korruselt ribi katki ning viibis erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). SA Viljandi Haigla poolt väljastatud patsiendikaardilt nähtub, et isik kukkus 27.06.2023 õhtul, EMO-sse pöördus 28.06.2023 hilisõhtul. T. Rapp väitis telefonis, et oli kukkumise ajal kaine. Ametnikul on alust arvata, et see nii ei olnud. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 6 korral, millest 2 korral tuvastati rikkumine – isikul esinesid alkoholi tarvitamise tunnused. Ühel korral ei õnnestunud isikut kontrollida, kuid T. Rapp tunnistas telefonikõnes, et on alkoholi tarbinud. Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Juhkam teostasid 22.03.2023 kohustuse täitmise kontrolli. T. Rapil tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,647 mg/l. Kirjalikus seletuses põhjendab T. Rapp alkoholi tarvitamist alkoholivaba õlle otsa saamisega. Isik kirjutab, et oli maal vanematel abis puid ladumas. Samal päeval pidi T. Rapp ÜKT ajakava järgi tunde tegema, kuid väitis, et kehva tervise tõttu seda teha ei saa. 21.06.2023 teavitati epolitsei@smit.ee kaudu, et T. Rapp oli Viljandis ühistranspordipeatuses raskes alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,34 mg/l väljahingatavas õhus. Tartu kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud R. Lopp ja M. Aren teostasid 27.06.2023 kohustuse täitmise kontrollreidi. T. Rapp kodus ei viibinud. Telefonivestluses umbes kella 19.45 paiku keeldus T. Rapp oma täpset asukohta edastamast, kuid tunnistas, et on alkoholijoobes. Sama päeva õhtul kukkus isik
8. korruselt, kuid ametnikule väitis, et oli kukkumise ajal kaine. Kirjalikus seletuses väitis T. Rapp, et tegelikult ei olnud alkoholi joonud, mitteametliku töötamise tõttu ei soovinud, et teda kontrollitakse.
9. Kohus leiab, et oma käitumisega on Tarmo Rapp näidanud üles ükskõikset suhtumist talle antud võimalusse jätkata elu vabaduses ning vangistuse kandmise asemel teha üldkasulikku tööd ja täita käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Süüdimõistetul, keda on karistatud vangistusega, mis on tema enda soovi kohaselt asendatud üldkasuliku tööga, tuleb leida võimalus üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ning üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu kohusetundlikult järgima käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi. Kohus tuvastas, et mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ja käitumiskontrolli kohustuste mittetäitmiseks Tarmo Rapil puuduvad. 5
10. Seega on usaldusväärselt tõendatud, et Tarmo Rapp on kriminaalhoolduse ajal korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut teha üldkasulik töö lõpuni ning näidanud üles soovi oma kohustusi korrektselt täita. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu soovi talle mõistetud karistust täita ja leidis, et ta on suuteline sooritama üldkasuliku töö tunnid ja kriminaalhoolduse edukalt läbima. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine ennatlik ning kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus üldkasuliku töö korrektseks jätkamiseks ja kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul omab Tarmo Rapile käesolevalt motivatsiooni üldkasulikku töö tunde ettenähtud mahus lõpuni sooritama, mida kinnitab asjaolu, et 265-st üldkasuliku töö tunnist on käesolevaks ajaks veel sooritamata 182 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd ning seega pole tegemist isikuga, kes on loobunud üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ning käitumise kontrollnõuete ja lisakohustuse täitmiseks, leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning Tarmo Rapi õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on põhjendatud pikendada talle Tartu Maakohtu
11. septembri 2022.a.. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5287 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra ja lugeda uueks tähtajaks
12. juuli 2024.a. Kuna süüdimõistetu Tarmo Rapp on rikkunud kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole käitumiskontroll tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule Tarmo Rapile võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et täiendava kohustuse määramine on piisavalt mõjusaks abinõuks, mille kaudu süüdimõistetu Tarmo Rapp saab võimaluse näidata, et tal on piisavalt motivatsiooni ja tahet täita edaspidi käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega on põhjendatud määrata Tarmo Rapile

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6