← Eesti

3-23-1563/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 13.07.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1563 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmis

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3-23-1563 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

  1. Maksuhaldur kontrollib X kui residendist füüsilise isiku maksustamisperioodide
  2. a tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust. Selle kinnituseks on kohtule esitatud MTA 11.07.2023 korraldus nr 12.2-3/061733-
  3. Maksuhalduri kogutud andmete põhjal on Xle laekunud maksustamisperioodidel 2020-
  4. a (täiendavat) tulu, mida on kasutatud isiklikku laadi kulutuste eest tasumiseks, ent mida ei ole X kajastanud maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioonides. Kohtu hinnangul saab seega pidada võimalikuks, et kontrolli tulemuseks on tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuse suurendamine summas 15 828,26 eurot (

§ 1361lg 1).

6.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtu hinnangul on nimetatud eeldus täidetud. Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolud viitavad sellele, et X jättis teadlikult temaga seotud äriühingute kaudu saadud täiendava sissetuleku / tulu oma

  1. a ja
  2. a tuludeklaratsioonides kajastamata ning selle tulemusena on jäänud riigieelarvesse laekumata 15 828,26 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et X ei soovi vastavaid summasid tasuda ka maksumenetluse lõppemise järgselt. Ühtlasi on maksuhaldur veenvalt põhjendanud seisukohta, et Xl ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks (vt taotluse p 3 ap 4). 2

(3)3-23-1563 7. Maksuhalduri taotletud täitetoimingut, s.o hüpoteegi seadmist Xle kuuluvale 3/5 suurusele kaasomandi osale kinnisasjast aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) saab pidada kohaseks. Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteegi seadmine X õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hüpoteegi seadmine kogusummas 20 964,26 eurot. Maksuhalduri välja toodud täitmiskulusid (kogusummas 5136 eurot) ei saa pidada ülemäärasteks. Xl on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (

§ 1361lg 3).

Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 15 828,26 euro suuruse tagatise esitamisel.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ja annab MTA-le loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 20 964,26 eurot Xle kuuluvale 3/5 suurusele kaasomandi osale kinnisasjast aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).
  2. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud MTA taotlus mitte avaldada Xle MTA taotluse lisasid nr 5 ja 9, mis sisaldavad MTA hinnangul kolmandate isikute maksusaladust. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 lubab kohtul piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. HKMS § 79 lg 1 p 5 sätestab, et menetlusosalise võib menetlustoimingult eemaldada mh äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Juurdepääsu piiramise otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt huvi asjassepuutuva saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tema õiguste tõhus kaitse oleks tagatud (vt nt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23–24). Kolmandad isikud, kelle maksusaladust soovib MTA X eest kaitsta, saavad MTA taotluse lisadest nr 5 ja 9 nähtuvalt olla X OÜ (endise nimega Osaühing X) ja X OÜ (endise nimega X OÜ). Kõnealune teave puudutab perioodi 2020-
  3. a. Nimetatud peridoodil oli X X OÜ ja X OÜ seaduslik esindaja. Seega on tegemist teabega, millele on Xl olnud juurdepääs ja millest on ta eelduslikult teadlik. Sellest tulenevalt ei saa pidada eesmärgipäraseks toimikuga tutvumise õiguse (HKMS § 88 lg 1) osalist piiramist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.