← Eesti

2-22-122488/11

Obsah (7)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-122488 Tsiviilasi OÜ GS Core hag

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elektrilevi OÜ vahel 18.04.2018 sõlmitud võrguleping nr xxxxxxxx-18.04.2018, mille alusel esialgne võlausaldaja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxx. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates novembrist

  1. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, loovutas Elektrilevi OÜ lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 30.08.2021 GS Core OÜ-le. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid tulemuseta. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja pere endine tugiisik 03.08.2022, et võlgnik lahkus kaks aasta tagasi ootamatult Saksamaale, kontaktid puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 19.04.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 05.05.
  2. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (05.06.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) kokku 1 töötund; 2) maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 100 eurot.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (

§ 174lg 10).).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 100 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada

§ 177

lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.