) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.03.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt oli V. G. (kostja) sõidukite numbrimärgiga XXXXXX, XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete väljastamise ajal. Sõidukid pargiti 17.03.2022 ja 28.10.2022 Maxima, Smuuli tn 9, Tallinn parkimisalale ning 05.12.2022 Kristiine keskuse, Tallinn parkimisalale, s.o Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavatele parkimisaladele. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded kokku summas 45 eurot, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja tavakirjade teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja kinnitas 28.01.2023, et sai hageja poolt 06.01.2023 lihtkirja teel saadetud meeldetuletuskirja kätte. Kostja oma kohustusi ei täitnud. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi 2 järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsilised nõudekirjad Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 45 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata, kuna puudub hagi alus - sõlmitud ning allkirjastatud leping hageja ja kostja vahel. Leppetrahvi võib määrata ainult juhul kui leping eksisteerib, lepingu põhimõtted on selgeks tehtud mõlema osapoolele ja arusaadavalt sõlmitud mõlema osapooltega. Hageja esitas oma avalduse manusena tundmatu tänava posti pildi ning tundmatu asukohaga auto pildi ning sellest teeb vale järelduse, et hageja ning kostja vahel on olemas sõlmitud leping, millest tulenevad kostja rahalised kohustused hageja kasuks. Lepingus peavad olema kajastatud seadusega ettenähtud kohustuslikud parameetrid. Kuna hageja on ettevõte, siis lepingus peab olema määratud ettevõte esindaja nimi. Hageja oma avalduses ei toonud välja hageja esindaja nime, kes oli sõlminud lepingut kostjaga. Vale on hageja seisukoht, et auto pildid tundmatus asukohas annavad alust hagejale arvata, et autojuht, kes oleks võimeline lepingut sõlmida oli V. G. Autot võib juhtida üks kõik kes isik, omaniku teadmata. Kostja soovib esitada vastuhagi kuna leiab, et hageja on rikkunud „Isikuandmete kaitse seadus“– kuna hageja ebaseaduslikult korjas, hoidis, töödeldes ning kuritarvitas kostja isiklikke andmeid. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 13.04.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes
Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab 3 ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 13.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 tunni ja 45 minuti eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 2 tunni ja 45 minuti eest ehk 2,75 tundi on põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumine ning sellele seisukoha koostamine 45 minuti ulatuses. Kohus arvestab ka esitatud materjalide sisu ja mahuga. 6 Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 110 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,75 tundi, s.o 302,50 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 422,50 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 422,50 eurot. 14.
lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (422,50 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.