lg 5 alusel määrata Vitali Junkinile katseaeg 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Vitali Junkinit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1
lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata Vitali Junkinile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 3) alluda alkoholisõltuvuse ravile 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Määrus Vitali Junkini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Vitali Junkin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vitali Junkin on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.01.2023.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-261
lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati 7 kuud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.03.2022 otsusega nr 1-22-920 mõistetud karistuse 6 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja algust alates Vitali Junkini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.11.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vitali Junkin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui neli kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vitali Junkin on kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest kaks karistust on kustunud, esimene reaalne vangistus. Kolm esimest karistust on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Kahel viimasel korral on karistatud isikuvastaste kuritegude eest, mis on toime pandud lähisuhtes. Kehalise väärkohtlemiste puhul on soodusteguriteks sõltuvusprobleem, impulsiivsus, puudulik probleemide ja konfliktide lahendamise oskus, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, vägivaldsus ja kuritegelikud hoiakud. Kuritegude muster on samaks jäänud, kuriteod on ette planeerimata. Vitali Junkini käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud hea. Individuaalset täitmiskava ei ole alla ühe aasta pikkuse vangistusaja tõttu koostatud. Positiivsed on ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed tingimused. Tal on olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja töökoht torustikupaigaldajana xxxxxxxxxxxx, kus töötas enne vangistust. Rahalised nõuded on V.Junkin samuti enne vangistust ära tasunud. Kuigi kindel elukoht ja pere toetus oli Vitali Junkinil olemas ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähelepanuta jätta. Kindel elukoht, toetavad lähedased ja kindla töökoha olemasolu soodustavad kindlasti Vitali Junkini hakkamasaamist vabaduses. Vitali Junkini kuriteoriskid on eelkõige seoses alkoholi tarvitamisega. Enda sõnul alustas alkoholi tarvitamist umbes 14-aastaselt, viimastel aastatel jõi nädalate kaupa, mis tõi kaasa probleeme politseiga, suhetes ja tööl. V.Junkini sõnul on ta varasemalt seoses alkoholi kuritarvitamisega abi otsinud. Alkoholi tarvitamine vallandus pingeolukordades, sellele lisaks tarvitas aeg-ajalt ka Xanaxit. Enda sõnul on joobeseisundis terava keelega ja satub kaklustesse. Viimased kaks isikuvastast kuritegu on pandud toime joobeseisundis, kui kasutas korduvalt vägivalda elukaaslase suhtes. Vangla iseloomustuse kohaselt on V.Junkin siiski viimasel ajal tundnud huvi asuda lahendama alkoholiprobleemi. Kohus möönab, et risk alkoholi tarvitamisest tingitud kuritegude toimepanemiseks on olemas, kuid hetkel ei ole need riskid niivõrd suured, et kinnipeetavat mitte vabastada. Vitali Junkini käitumine karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema suhtumine annavad piisavalt alust arvata, et ta suudab kujundada oma edasise elukäigu seaduskuulekaks. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vitali Junkini tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Temast tulenevaid kuriteoriske saab kohtu hinnangul piisavalt maandada kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kohustustega ning reaalse vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vajalik. 3
Samaks tähtajaks tuleb süüdimõistetu allutada ka
Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb Vitali Junkinile määrata käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 4 alusel kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Vähendamaks alkoholi tarvitamisega seotud mõtlematu käitumise ja kuritegude toimepanemise riski, määrab kohus Vitali Junkinile käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2, 5 alusel täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja alluda alkoholisõltuvuse ravile 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.