Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 57§ 69§ 56

1-23-631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-23-631 Kohtukoosseis Elina Elkind, Pavel Gontšarov,

§ 424lg 2 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27.

märtsi

1. a otsus Apellant Igor Kuruli apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Igor Kurul (isikukood: 38306254212; elukoht: xxx; tel: xxx; e-post: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: kõrgharidus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kandmata vangistus asendati 538 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kantud); kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, Lääne Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Merje Turakas Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-631 muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid seoses vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt Igor Kurulile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 165 eurot 60 senti, sh käibemaks.
5. Välja mõista Igor Kurulilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 165 eurot 60 senti, sh käibemaks, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Igor Kurulile eraldi dokumendina. 1-23-631 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
6. Igor Kurulile esitati

§ 424lg 2 järgi süüdistus selles, et olles varem karistatud Harju Maakohtu 10.

veebruari 2021. a otsusega

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimise eest, juhtis ta 9.

juulil 2022 kella 21:38 ajal Pärnu linnas Akadeemia tn 1 juures mootorsõidukit Mercedes Benz C220CDI registreerimismärgiga xxx, olles narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Maakohtu otsus 2. Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-631 tunnistati I. Kurul süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistati teda kahe aasta pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1–3 alusel määrati, et mõistetud karistusest peab kohe ära kandma neli kuud vangistust ja ülejäänud osa, s.o üks aasta ja kaheksa kuud vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui I. Kurul ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 8 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Lisakaristusena kohaldati I. Kurulile mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Samuti mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud. Kokkuvõtvalt olid maakohtu põhjendused järgmised.

1. I. Kurulile süüks arvatud tegu, s.o
2. juulil 2022 mootorsõiduki juhtimine narkootilise aine (amfetamiini) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega, sh tunnistaja K.J ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, I. Kuruli enda ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, terviseseisundi kirjeldamise protokolliga ja hinnanguga isiku joobeseisundi esinemise või puudumise kohta. Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-9434 tõendab, et I. Kurulit on varem karistatud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, mis oli toime pandud 10.

septembril 2020. Arvestades terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt I. Kurulil esinenud joobele viitavaid tunnuseid, s.o horisontaalne nüstagm, häirunud tasakaal, ebakindel Rombergi asend, häirunud kand-varvas kõnd sirgjoonel ja silmade punetus, pidi süüdistatav aru saama, et ta on tarvitanud narkootilist ainet ja on joobes ning seetõttu on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Vaatamata sellele asus I. Kurul sõidukit juhtima. Puuduvad andmed, et narkootiline aine oleks süüdistatava organismi sattunud muul moel kui ise tarvitades. I. Kurul ei vaielnud vastu sellele, et ta oli tarvitanud narkootilist ainet. Samuti oli süüdistatav teadlik enda varasemast karistatusest. Seega pani süüdistatav teo toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt pani I. Kurul toime

§ 424

lg 2 tunnustele vastava teo ehk juhtis korduvalt mootorsõidukit, olles joobeseisundis. 4.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja sama lõike p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Süü suurust hinnates võtab kohus 1-23-631 arvesse, et joove oli põhjustatud amfetamiinist, samuti seda, et tegu pandi toime eelmise karistuse kandmise ajal. Süüdistataval olid välised joobetunnused ja ta pani teo kavatsetult. Sellest tulenevalt on I. Kuruli süü keskmine. Vastupidiselt kaitsja väidetule ei ole I. Kurul avaldanud puhtsüdamliku kahetsust ega ole aidanud menetlusele kaasa määral, mida saab käsitleda süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Seega ei esine I. Kuruli puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb silmas pidada, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on I. Kurulil üks kehtiv kriminaalkaristus. Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9434 karistati I. Kurulit mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus 538 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kuus kuud, allutades süüdistatav selleks ajaks ka käitumiskontrollile. Lisaks määrati I. Kurulile

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldaja

1. jaanuari
2. a kohtueelsest ettekandest nähtub, et I. Kurulil oli algselt probleeme üldkasuliku töö sooritamisega, kuid hiljem tema käitumine muutus ja praeguseks ajaks on töötunnid tehtud. Seega I. Kurulit on juba varem karistatud

§ 424lg 2 järgi vangistusega, mida asendati üldkasuliku tööga.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust olukorras, kus isik paneb toime uuesti sõiduki joobes juhtimise ja seda katseajal, sest see suurendaks veelgi süüdistatavas tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks karistada I. Kurulit samalaadse kuriteo toimepanemise eest sama karistusega, sest see ei täidaks karistuse eesmärki, mistõttu ei ole põhjendatud asendada

§ 69lg 1 alusel I.

Kurulile mõistetud vangistus üldkasuliku töö tegemisega nagu seda taotleb kaitsja. Uuesti

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seega peab mõistetav karistus olema eelmisest karmim. Kuivõrd üldkasuliku töö sooritamine ei ole I. Kurulit mõjutanud uue kuriteo toimepanemisel, tuleb I. Kurulile määrata karmim karistus ehk käesoleval juhul vangistus. 5. I. Kurulile süüks arvatava teo puhul ei saa tulenevalt

§ 424lg 4 p-st 1 jätta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Arvestada tuleb sedagi, et I. Kurul pani 9. juulil 2022 toime järjekordselt

§ 424lg 2 tunnustele vastava teo ja seda eelmise kohtuotsusega määratud katseajal.

Eeltoodu näitab, et I. Kurul ei ole oma teo ebaõigusest aru saanud ega mingeid järeldusi teinud. Kuigi süüdistatav on käesolevaks hetkeks üldkasuliku töö tunnid sooritanud, ei ole see kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks isikule uuesti sarnase karistuse määramiseks. Arvestada tuleb ka üldpreventsiooni mõttes ühiskonna ootusi ehk seda, et joobes juhtimine peab olema karmilt karistatud. Eeltoodut kokkuvõttes kohus leiab, et I. Kurulile mõistetud vangistus peaks olema keskmises määras. Saavutamaks karistuse eesmärke, ei pea kohus vajalikuks, et I. Kurul kannataks kogu talle mõistetava vangistuse ära reaalselt. Kohtu hinnangul annab Igor Kurulile piisava signaali teo tõsidusest osaliselt vangistuse ära kandmine. Karistuse ülejäänud osa jääb

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Süüdistatav peab alluma kriminaalhooldusele ja läbima sotsiaalprogrammi.

1. Maanteeameti registri väljatrükist nähtub, et süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus. Arvestades I. Kuruli süü suurust, tuleb talle mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ehk alla sanktsiooni keskmist määra. Selline karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. 1-23-631 Apellatsioon
2. Pärnu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsuse peale esitas apellatsiooni I. Kuruli kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 338 p-de 2 ja 4 alusel ja uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista isikule uus karistus sanktsiooni alammäära piires ja asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5. Maakohus kohaldas I. Kurulile karistuse mõistmisel vääralt materiaalõigust, mis on viinud liialt range karistuse mõistmiseni. Karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ega teeni seetõttu karistuse eesmärke. Samuti ei ole mõistetud karistus kooskõlas Eesti Vabariigis analoogsete süütegude eest kohaldatava kohtupraktikaga.
6. Karistuse mõistmisel ei ole maakohus piisavalt arvestanud seda, et I. Kurul andis toimepandud teo osas puhtsüdamlikke ja igakülgseid ütlusi, aidates sellega igati kaasa menetlusele. Samuti on I. Kurul märkinud, et ta kahetseb toimepandud tegu. Seega I. Kuruli puhul esineb puhtsüdamlik kahetsus vastutust kergendava asjaoluna ning seda tuleks arvestada karistuse mõistmisel. Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult, kuigi süüdistatav andis põhjalikke ütlusi selle kohta, et ta sai kaks päeva enne sündmust tuttavatega kokku ja neil oli autos jook, mida I. Kurul tarvitas. Ta ei teadnud, mis seal sees on. Ta ei tundnud, et oleks keelatud aineid või alkoholi tarvitanud. I. Kurul andis ütlusi, et ta pidas end kaineks. Seda asjaolu tuleks arvestada süü suuruse hindamisel.
7. I. Kurul täitis eelmise talle

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistuse, s.o üldkasulik töö, mistõttu saab järeldada, et karistus täitis oma eesmärke. Kui I. Kurulit karistatakse vangistusega olukorras, kus süüdistataval on töökoht xxx, kus teda ka hinnatakse ja usaldatakse ning kindel elukoht (I. Kurulil on väga hea ja toetav suhe ema Yiga, kes elab xxx), on tõenäoline, et süüdistatav kaotab töökoha ega pruugi nii lihtsalt oma elu korda saada, s.o tekivad raskused tema sotsialiseerumisel. Seega karistuse eesmärgid jääksid sellise liialt range karistuse kohaldamisel suuresti täitmata. On üldteada, et vangla ainuüksi ei pruugi karistuse eesmärke täita. Praeguses asjas tegi kriminaalhooldaja ettepaneku asendada I. Kurulile mõistetav karistus üldkasuliku tööga, milleks I. Kurul andis ka nõusoleku. Sellise ettepaneku tegemine on praktikas suhteliselt erandlik ning annab alust kaaluda tõsiselt ka üldkasuliku töö kohaldamist I. Kuruli suhtes. Maakohus ei ole oma otsuses kaalunud piisavalt ka võimalust asendada vangistus üldkasuliku tööga. Menetlus ringkonnakohtus 11. Tallinna Ringkonnakohus võttis 23. mai 2023. a määrusega kaitsja apellatsiooni kirjalikku menetlusse ning andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti 31. maini 2023. 12. Ringkonnakohtule esitas apellatsioonivastuse prokuratuur, kes palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. Maakohus on oma otsuses selgelt ja veenvalt põhistanud karistuse kujunemist ega ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. I. Kurulit on Harju Maakohtu 10. veebruari 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9434 karistatud

§ 424

lg 2 järgi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 538 tunni üldkasuliku tööga. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt täitis I. Kurul karistuse

1. septembril
2. Seega pani süüdistatav uue teo toime samalaadse teo eest mõistetud karistuse täitmise 1-23-631 ajal. Sellise käitumisega näitas I. Kurul, et ta ei ole suuteline karistust vabaduses kandma ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei avalda tema käitumisele mõju määral, et panna teda hoiduma uue samalaadse kuriteo toimepanemisest. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väitega, et varasem karistus täitis oma eesmärgid, sest isik pani selle täitmise ajal uue eelmisega analoogse liikluskuriteo. Kohtupraktikas omaksvõetud karistuse mõistmise üldiste põhimõtete kohaselt peab iga järgnev karistus eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel olema raskem kui eelmine, eriti olukorras, kus tegemist on samaliigilise kuriteoga. Eeltoodust tulenevalt on välistatud uue samalaadse kuriteo toime panemise korral taaskord vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.
3. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väitega, et asjaolu, et kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku asendada I. Kurulile mõistetav karistus üldkasuliku tööga, oleks erandlik. Kriminaalhooldaja ettepanek ei ole siduv. Arvesse tuleb võtta seda, et kriminaalhooldaja lähtub eeskätt sotsiaaltöötaja vaatest ega arvesta oma ettepanekute tegemisel karistuse mõistmise põhimõtteid, sh süü suurus ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid, mida kohus peab karistust mõistes arvesse võtma.
4. Prokuratuur vaidleb vastu ka kaitsja seisukohale, et kohus ei ole põhistanud I. Kuruli teo pidamist kavatsetuks. Maakohus käsitles otsuses isikul esinenud joobele viitavaid tunnuseid ja I. Kuruli enda ütlusi ning jõudis järeldusele, et süüdistatav pidi aru saama, et ta on narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobes, kuid siiski asus sõidukit juhtima. Isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et narkootilise aine manustamine toimus I. Kuruli teadmata, s.o narkootiline aine oli sõprade pakutud energiajoogis, siis tuvastatud väliste joobetunnuste põhjal pidi süüdistatav ilmselgelt aru saama, et tema seisund on selline, milles ta mootorsõidukit juhtida ei tohi ehk ta on joobes. Seejuures avaldas I. Kurul ristküsitluse käigus, et inimene, kes sirgjoonel kõndida ei suuda, ilmselt kaine ei ole. Seega oli I. Kurul omale kahtlusteta eesmärgiks seadnud mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise ning asudes mootorsõidukit juhtima teadis ta, et paneb toime kuriteo. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Apellatsioonist ilmneb, et kaitsja vaidlustab Pärnu Maakohtu
6. märtsi
7. a kohtuotsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud ka sellist süüdistatava olukorda raskendavat materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis tingiks KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest väljumist. Eeltoodust tulenevalt keskendub ka ringkonnakohus oma otsuses I. Kurulile mõistetud karistuse põhjendatusele ja olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja kaitsja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle tühistamiseks ei ole.
8. Riigikohtu praktikas leitakse, et kuna (esimese astme) kohus valib karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist ka siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt

§ 56lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea.

See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata 1-23-631 jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nt 1-19-4150/132, p-d 27-28).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul maakohus I. Kurulile otsust mõistes rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, sh ei ole karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel tehtud kaalutlusvigu.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse.

Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nt 1-19-4150/132, p 26).
3. Maakohus võttis kooskõlas Riigikohtu praktikaga karistuse mõistmise lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa sanktsiooni keskmist määra ja leidis, et I. Kuruli süü ongi keskmine. Süü suurust mõjutava asjaoludena tõi maakohus välja järgmised asjaolud: joove oli põhjustatud amfetamiinist, tegu pandi toime eelmise karistuse kandmise ajal, süüdistataval esinesid välised joobele viitavad tunnused ja isik pani teo toime kavatsetult ehk raskeimas tahtluse vormis. Maakohus ei tuvastanud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 57ja 58 tähenduses.

Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsusest on keeruline aru saada, millist kaalu omistab kohus ühele või teisele asjaolule sellest loetelust, kuid on võimalik järeldada, et nende koostoimes ei pidanud kohus isiku süüd ei keskmisest suuremaks ega väiksemaks. Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga selles, et amfetamiinist põhjustatud joove nagu nähtub ka terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt isikul tuvastatud joobetunnustest (kõrge pulss ja vererõhk, häirunud tasakaal, nüstagm ehk silmatõmblus) muutis juhi konkreetsel juhul liikluses ohtlikuks. Ka patrullpolitseinikust tunnistaja ütlustest nähtub, et tal tekkis kahtlus isikul joobe esinemise suhtes, kuna juht oli hästi uimane. Kohtukolleegium lisab, et tegu pandi toime suvel Pärnu kesklinnas õhtusel ajal ehk väikseks ei saa selles olukorras pidada ka isikust lähtuvat ohtu teistele liiklejatele. 19. Kaitsja leiab sellega seoses, et maakohus ei põhjendanud oma seisukohta, et I. Kurul pani teo toime kavatsetult, mistõttu arvestas seda põhjendamatult ka karistuse mõistmisel. Esmalt nendib ringkonnakohus, et karistusõiguse teoorias ei peeta tahtluse liiki üldjuhul süü suurust oluliselt mõjutavaks asjaoluks, kuigi kohtupraktikas leiab see sageli kasutust (vt nt R. Kiris. P. Pikamäe. J. Sootak. Sanktsiooniõigus. Juura 2017, IV ptk, äärenr 32, lk 118-119). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu otsuse pinnalt järeldada, et maakohus omistas tahtluse liigile ka ülemäärast tähtsust, kuna süü suurust ei peetud sellest tulenevalt näiteks keskmisest suuremaks. Samuti asub kolleegium seisukohale, et maakohus põhjendas koosseisu subjektiivse külje tuvastamisel, miks ta leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, viidates eeskätt sellele, et süüdistataval esinesid ilmsed joobetunnused, mistõttu sai ta aru, et ei ole sõiduki juhtimiseks sobivas seisundis. Puutuvalt I. Kuruli enda ütlustesse selle kohta, et ta ei tarvitanud ainet tahtlikult, vaid seostab enda joovet juhuslikult kahe päeva jooksul enne sündmust tuttavate pudelist joomisega, leiab ringkonnakohus järgmist. Narkootilise aine 1-23-631 tarvitamise asjaolud ei ole iseenesest

§ 424lg 2 rakendamise seisukohalt määravad.

Samas ei suutnud süüdistatav siiski täpsemalt selgitada, mida ja millal ta jõi (viitas ebamääraselt limonaadile, mida ta jõi kunagi kahe päeva jooksul) ning miks ta arvab, et joogis võiks olla narkootiline aine, kuigi talle sellest midagi ei räägitud. Sisuliselt on tegemist aktiivse kaitsega, mille puhul pidanuks I. Kurul esitama selle kohta menetlejale tõendeid või võimaldama nende kogumist (näiteks avaldades nende isikute andmeid, kelle pudelist ta väidetavasti jõi või kirjeldades konkreetsemalt joogi liiki ja selle tarvitamise aega). Seega peab ringkonnakohus I. Kuruli ütlusi selles osas ebausaldusväärseks ja jätab tõendikogumist kõrvale. Samas nendib kolleegium, et isegi kui pidada tõeseks süüdistatava selgitusi, siis võttes arvesse isikul esinenud joobetunnuseid, oli tal igati arusaadav, et tema seisund ei võimalda sõiduki juhtimist. 20. Kaitsja leiab sedagi, et esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses, s.o puhtsüdamlik kahetsus.

Kolleegiumi hinnangul ei nähtu kriminaalasjas isiku antud ütlustest ega viimasest sõnast, et I. Kurul oleks avaldanud puhtsüdamlikult kahetsust. Süüdistatav küll mainib viimases sõnas lühidalt, et tal on kahju, et nii juhtus, kuid tervikuna on tema ütlustest ja ka viimasest sõnast ilmne, et I. Kurul kahetsus seostub eeskätt kartusega karistuse ees. Olukorras, kus süüdistatav peeti sõiduki juhtimisel kinni ja tuvastati tal ka joove, ei saa kõneleda ka sellest, et isik aitas aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. Seega ei esine seaduses kirjeldatud süüd kergendavaid asjaolusid.

1. Riigikohtu praktika kohaselt pärast süü suuruse ja sellele vastava karistuse kindlaks määramist korrigeerib kohus seda eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Karistuse mõistmise selles staadiumis hinnatakse eripreventsiooni vaatepunktist, kas arvestades süüdistatava isikut (näiteks tema karistustundlikkust või tuvastatud asjaolude põhjal tehtud prognoosi tema edasise käitumise suhtes), on vajadus teosüü suurusele vastavat karistust karmistada või leevendada. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-227/66, p 12).
4. Maakohus arvestas praeguses asjas süüdistatavale karistust mõistes nõuetekohaselt üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Võttes arvesse, et isik on varem toime pannud analoogse teo (ehk on varem karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest), eeldavad nii üld- kui ka eripreventiivsed kaalutlused reeglina varasemast karmima karistuse mõistmist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-13, p 8). Samas praegusel juhul nentis maakohus juba süü suuruse hindamisel, et see on keskmine ja mõistis ka sellele vastava karistuse ehk kaks aastat vangistust, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et üldja eripreventiivsed kaalutlused avaldasid olulist mõju karistuse pikkusele.
7. Mõistetud karistuse individualiseerimisel võttis maakohus õigustatult arvesse, et I. Kurul pani teo toime ajal, mil ta kandis talle poolteist aastat varem analoogse teo eest mõistetud karistust, s.o pikaajalist vangistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Sellises olukorras ei ole võimalik nõustuda kaitsja väitega, et isikule varem mõistetud karistus saavutas oma eesmärgi, kuna I. Kurul tegi üldkasuliku töö tunnid selleks määratud ajal. Karistuse eesmärkidest räägitakse üld- ja eripreventiivsete kaalutluste kontekstis. Karistuse eripreventiivne eesmärk on eeskätt mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on kinnitada normi kehtivust ja karistuse sobivust ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Üldkasulik töö on vaid vahend selle saavutamiseks. Uue kuriteo toimepanemisel üldkasuliku töö tegemise ajal jäi seega mõistetud karistuse eesmärk ilmselgelt 1-23-631 saavutamata ja I. Kurulit peab mõjutama kuritegude toimepanemisest hoiduma muul viisil ehk eeskätt reaalse vangistuse kohaldamisega. 24.

§ 424lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Süüdistatavana ülekuulamisel avaldas isik, et ta on ka varem vanglas viibinud, kuid seda lühema aja jooksul. Tema suhtes 10. veebruaril 2021 tehtud kohtuotsusest nähtub, et süüdistatav viibis eelvangistuses 2 päeva jooksul. Praegusel juhul on ringkonnakohtu hinnangul seega maakohus igati seadusega kooskõlas ja põhjendatult kasutanud võimalust kohaldada isiku suhtes n-ö šokivangistust, mis võimaldab I. Kurulil tunnetada vangistusega kaasnevaid tagajärgi, et hoiduda tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Šokivangistuse pikkuse määramine – kohtupraktika kohaselt kuni 6 kuud, praegusel juhul 4 kuud – on kohtu diskretsioonis ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud ilmset kaalutlusviga. Kolleegiumi arvates ei väära seda ka kaitsja viited sellele, et vangistuse kandmine raskendab isiku väljavaateid tööturul ja sellega ka resotsialiseerumist, kuna praegusel ajal on tal olemas kindel töö- ja elukoht. On paratamatu, et karistuse kandmine takistab mõningal määral tavapärast elu, misjärel süüdistatav peakski tegema enda jaoks järeldusi, mis võimaldaks hoiduda edaspidi kuritegude toimepanemisest. I. Kuruli ütlustest saab järeldada, et tema jaoks ei oleks töö leidmine ülemäära keeruline ka juhul, kui ta kaotab praeguse töökoha – isiku selgituste kohaselt töötas ta ka Soomes elektrikuna ja praeguse töökoha sai, kui tuli Soomest Eestisse. 25.

§ 424lg 3 ja lg 4 p 2 kohaselt tuli praegusel juhul kohaldada I.

Kurulile ka lisakaristust, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Maakohus kohaldas süüdistatavale lisakaristust 6 kuuks. Kaitsja ei vaidlusta süüdistatavale mõistetud lisakaristuse pikkust ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud ka lisakaristuse kohaldamisel, võttes arvesse teo asjaolusid ning pidades silmas ka eripreventiivseid kaalutlusi.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
2. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 30 minutit kohtuotsusega tutvumisele ja 85 minutit apellatsiooni koostamisele, mille eest soovib ta riigi õigusabi tasu 165,60 eurot, sealhulgas käibemaks 27,60 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsja tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg 2 esimesest lausest tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu I. Kurulilt riigi kasuks välja mõista. Allkirjastatud digitaalselt