Tsiviilasi nr 2-22-5645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Axxx Axx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Axxx Axx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxx@me.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Axxx Axxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. juulil).
4. Axxx Axxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 24.05.
2. a määrusega välja Axxx Axx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti.
3. Pankrotihaldur esitas 10.10.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 11.10.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 30.05.
8. a esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning otsustada Axxx Axx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
9. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 30.05.
10. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Axxx Axx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
11. 25.07.
12. a korraldas kohus uue võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid selle menetluse jooksul. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 3 7. Axxxx

Axx nimel pankroti väljakuulutamise hetkel (24.05.2022.) olnud vara Axxx Axxx oli seisuga 24.05.

1. teadaolevalt järgmine vara: 1) sularaha - 0,00 €; 2) raha arvelduskontol EE621010010651569019 SEB Pank AS-s summas 0,01 €; 3) raha arvelduskontol EE852200221017723913 Swedbank AS-s summas 9,10 €; (tegemist on mitmesuguste sotsiaaltoetuste jäägiga. Sotsiaaltoetustele ei ole TMS sätestatud piiranguid arvestades võimalik sissenõuet pöörata ja seda ei saa pankrotivarasse arvata) 4) raha arvelduskontol EE357700771003390363 LHV Pank AS’s summas 0,00 €; 5) Baltimaade Väärtpaberite Keskdepositooriumis registreeritud aktsiad, osad – puudusid; 6) pensionikontol nr 99800948292 registreeritud 0,424 tk Luminor A Pensionifondi (nn 2.samba) osakud, mille väärtus moodustas NAV a´ 1,32242 €, kokku summas 0,56 € ja 946,121 tk SEB Progressiivse Pensionifondi (nn 2.samba) osakud, mille väärtus moodustas NAV a´ 1,24274 €, kokku summas 1 175,78 €. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi võtta. Isik ei ole esitanud avaldust pensioniosakute tagasivõtmiseks. Vabatahtliku pensionikindlustusega ei ole isik liitunud. 7) maksude ettemaks 0,00 €; 8) nõuded teiste isikute vastu – isiku selgituste kohaselt puudusid; 9) liiklusregistrisse kantud vara – puudus; 10) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 11) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 12) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 13) muu materiaalne vara (sh. koduse majapidamise esemed) – Axxx Axx selgituste kohaselt kuulusid talle vanad/kasutatud/remonditud naiste jalgratas 26 tolli (ca 10 a võlgniku kasutuses) ja laste jalgratas 24 tolli (ca 6 a võlgniku kasutuses), pesumasin Beko (ca 3 a vana), televiisor Hitachi (ostetud kasutatult
2. aastal), sülearvuti (ca 10 a vana), mobiiltelefon Redmi (
3. aastal kingituseks saadud), lapse mobiiltelefon Nokia; mänguasjad, paar kasutatult ostetud mööblieset. Arvestades loetletud vara vanust, üldist amortiseerumist, järelturu üleküllastatust ja vähest ostuhuvi, samuti täitemenetluse seadustikust tulenevaid piiranguid võlgniku ja tema ülalpeetava elutegevuseks vajaliku vara arestimisel, asus haldur seisukohale, et suure tõenäosusega osutub valdav osa sellest varast realiseerimiskõlbmatuks. 14) kinnisasjad – puudusid;
4. Andmed Axxx Axx pankrotivara müügist saadud raha kohta - võlgnik on tasunud temale kuuluva muu materiaalse vara (sh. koduse majapidamise esemete) väärtuse hüvitamiseks pankrotivarasse 152,30 €.
5. Andmed muude laekumiste kohta Axxx Axx pankrotivarasse 9.
6. Axxx Axxxpankrotivarasse laekumised töötasust jms. võrdsustatud sissetulekust AxxxxAxx on pankrotimenetluse ajal töötanud järgmiselt: 1) perioodil 30.08.2022.-04.10.
7. ja 07.12.2022.-08.12.
8. xxxxxxxxx Halduses (rk 77000803); 2) perioodil 03.10.2022.-04.11.
9. Sihtasutuses xxxxxxxxx Tervis (rk 90007738); 3) perioodil 15.11.2022.-14.12.
10. xxxxxxxxxxx Hooldekeskus AS-s (rk 11230884); 4) alates 23.01.
11. Sihtasutuses xxxxx Vaimse Tervise Hooldekeskus (rk 90007431). Võlgniku arveldusarvele on nimetatud töösuhetest laekunud pankrotimenetluse ajal töötasu jms. võrdsustatud makseid kogusummas 5 819,47 €, millest haldur on TMS § 130 ja § 132 alusel (võttes arvesse ka isikul ühe alaealise ülalpeetava olemasolu) teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 810,34 €. 4 9.
12. Muud laekumised Axxx Axx pankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal (s.o. perioodil 24.05.
13. – 30.05.2023.) on Axxx Axxxx laekunud veel: 1) Tervisekassa (varem Eesti Haigekassa) poolt makstud ajutise töövõimetuse hüvitisi kogusummas 177,53 €, millest haldur on TMS § 130 ja 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 111,06 €. 2) Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetusi kogusummas 3 436,26 €, millest haldur on TMS § 130, § 131 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 682,80 €. 3) Eesti Töötukassa poolt makstud töötuskindlustushüvitisi kogusummas 283,47 €, millest haldur on TMS § 130, § 131 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 40,23 €. 4) Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitisi kogusummas 27,40 €, millest haldur on TMS § 130, § 131 ja § 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 18,27 €. 5) Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetusi kogusummas 322,18 €. TMS § 131 lg 1 alusel ei ole nimetatud sissetulekule võimalik sundtäitmise korras sissenõuet pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. 6) Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud peretoetusi kogusummas 894,26 €. TMS § 131 lg 1 alusel ei ole nimetatud sissetulekule võimalik sundtäitmise korras sissenõuet pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. 7) xxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt makstud toimetulekutoetusi kogusummas 1 049,41 €. TMS § 131 lg 1 alusel ei ole nimetatud sissetulekule võimalik sundtäitmise korras sissenõuet pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. 8) Rahandusministeeriumi poolt aprillis
14. makstud tulumaksu tagastus summas 153,57 €, millest haldur on TMS § 130 ja 132 alusel teinud pankrotivarasse kinnipidamisi kogusummas 102,38 €. 9) SEB Pank AS-i poolt makstud pangaintressi kogusummas 0,01 €. Haldur on kogu nimetatud laekumise pankrotivarasse arvanud. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 10.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) - Axxx Axx pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 11. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded - Axxx Axx pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 12. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2 ja § 147 alusel - Axxx Axx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 13. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel -

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) Axxx Axx pankrotimenetluses ei ole. 14. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) - Seisuga 30.05.2023.

(s.o. perioodil 24.05.2022.-30.05.2023.) ei ole Axxx Axx pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 15. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) - Seisuga 30.05.2023.

(s.o. perioodil 24.05.2022.-30.05.2023.) on tekkinud Axxx Axx pankrotivara arvel kantavaid pankrotimenetluse läbiviimise kulusid kogusummas 0,76 €. Tegemist on pankrotihalduri toimingute tegemisel tasutud panga teenustasudega. Muud pankrotimenetluse läbiviimisel tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. 16. Prognoositavad lisanduvad pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4; § 150) -

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

5 lg 113 kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr – ehk siis 1 962,00 €. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 17. Haldur on teatanud kohtule ja võlausaldajatele 07.06.2022. esitatud menetlusdokumendis Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsioon, et taotleb tsiviilasjas 2-22-5645 tasu

§ 65lg 11³ sätestatud toimingutasuna.

Haldur jääb ka pankrotimenetluse lõpetamisel selle taotluse juurde. Haldur taotleb talle tasu määramist toimingutasuna summas 700,00 €. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§’le 65 1¹ sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Seega tuleb halduritasule lisada käibemaks summas 140,00 €. Eeltoodut arvestades saab prognoosida halduritasuga seotud täiendava pankrotimenetluse kulu suuruseks kokku 840,00 €. Halduritasu ülekandel tekib täiendav pangateenustasu kulu summas 0,38 €. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 18.

Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on Axxx Axx pankrotimenetluses tehtud väljamakseid Tartu Maakohtu määrusega 11.10.

1. tsiviilasjas 2-22-5645 kinnitatud
2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 48,06 % ulatuses kogusummas 1 076,26 €. Andmed jaotiste alusel võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk nr Võlausaldaja Võlausaldaja registri- või isikukood Tunnustatud nõude summa Rahuldatud nõude summa (EUR) Protsent tunnustatud nõudest (%) 1 Multitude Bank p.l.c (varasem ärinimi Ferratum Bank p.l.c) GS Core OÜ C56251 1 743,34 € 837,83 € 48,06 16183586 496,11 € 2 239,45 € 238,43 € 1 076,26 € 48,06 2 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Jrk nr Võlausaldaja 1 2 Aktiva Finance Group OÜ Aktiva Finance Group OÜ Võlausaldaja registri- või isikukood 10746479 10746479 Tunnustatud nõude summa 1 583,24 € 1 371,76 € 2 955,00 € Rahuldatud nõude summa (EUR) 0,00 € 0,00 € 0,00 € Protsent tunnustatud nõudest (%) 0,00 0,00 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 19.

Axxx Axx pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Pandieseme müüki ei ole toimunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 20.

Pankrotivaras ei ole müümata realiseerimiskõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) 21.

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilimiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest oleks saanud teenida märkimisväärselt raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega tuli halduril teha iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid 6 toiminguid: 1) valmistada ette, viia läbi ja protokollida võlausaldajate üldkoosolekuid (21.06.2022. ja 30.05.2023.); 2) koostada ja esitada dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhelda võlausaldajatega, kontrollida esitatud nõudeid ning tuvastada kogutud tõendite alusel võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõuete summa; 4) suhelda võlgnikuga ja tema tööandjatega; 5) pidada arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldada selle jagamine pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 6) selgitada vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet on kajastatud osaliselt ka käesolevas aruandes. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 22.

Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ta ei ole raha pankrotimenetluses saanud, on järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk nr Võlausaldaja Võlausaldaja registri- või isikukood Tunnustatud nõude summa EUR Rahuldamata nõude summa (EUR) 1 Multitude Bank p.l.c (varasem ärinimi Ferratum Bank p.l.c) GS Core OÜ C56251 1 743,34 € 905,51 € 16183586 496,11 € 2 239,45 € 257,68 € 1 163,19 € 2 Protsent tunnustatud nõudest (%) 51,94 51,94 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Jrk nr Võlausaldaja Võlausaldaja registri- või isikukood 1 2 Aktiva Finance Group OÜ Aktiva Finance Group OÜ 10746479 10746479 Tunnustatud nõude summa EUR 1 583,24 € 1 371,76 € 2 955,00 € Rahuldamata nõude summa (EUR) 1 583,24 € 1 371,76 € 2 955,00 € Protsent tunnustatud nõudest (%) 100,00 100,00 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

Axxx Axx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 24.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud aruande punktis 4. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) 25.

Axxx Axx selgituste kohaselt on tema püsiva maksejõuetuse kujunemine olnud seotud tema raske isikliku olukorraga.

1. aastal töötas ta osalise tööajaga ja langes investeerimispettuse ohvriks – teda ahvatleti Eesti krediidiasutustest võtma kiirlaene, et siis laenuks võetud vahendeid kõrge kasumiga edasi investeerida. Kahjuks osutus see pettuseks. Ta jäi investeeringuteks üle kantud rahast ilma, samas kui tuli hakata ka Eesti krediidiasutustele laene tagasi maksma. Pank ega politsei ei aidanud tal raha tagasi saada. See oli periood kus tal oli seljataga raske lahkuminek lapse isast ja välismaalt Eestisse kolimine; lapse raske haigus, mistõttu tuli sobiva lasteaia ja elukoha leidmiseks korduvalt kolida; isa haigestumine ja surm. Lõpuks kolis ta
2. aastal koos lapsega xxxxxxxxxxx. Paraku ei ole xxxxxxxxxx tema haridustaseme, tööoskuste ja kogemuse juures miinimumpalgast oluliselt kõrgema palgaga tööd leida.
3. aastal halvenes tema enda tervis oluliselt ja ta oli pikalt haige; detsembris kaotas ta töö. 2021/2022.a talvekuudel tõusid järsult üüri ja kommunaalkulude arved. Eeltoodu tekitas tõsiseid raskusi võetud laenukohustuste täitmisel, laenuandjad ütlesid lepinguid järjest üles ning hakkasid võlgnevusi kohtu kaudu sisse nõudma. See tõi omakorda kaasa Axxx Axx kohustuste kasvu leppetrahvide, viivitusintresside ja kohtumenetluse kulude näol. 7
4. Halduri poolt senises pankrotimenetluses kogutud informatsioon toetab Axxx Axx poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Arvestades AxxxxAxx rahaliste kohustuste sisu (laenukohustused 2018.-
5. sõlmitud laenulepingute alusel), järelmaksete võlgnevuse tekkimise aega (valdavalt
6. aasta algusest) ja maksejõuetuse ulatust, võib teha järelduse, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on isiku poolt endale ebamõistlikult suurel hulgal laenukohustuste võtmine. Isik ei ole krediidiasutustega laenulepingute sõlmimisel ilmselgelt hinnanud piisavalt põhjalikult laenude võtmisega seotud riske. Võlgniku finantsalane käitumine ei ole olnud piisavalt konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Halduril ei ole andmeid, et Axxx Axx oleks võtnud rahalisi kohustusi kohe algusest peale sooviga neid mitte täita. Seetõttu haldur ei väida, et võlgniku käitumist krediidiasutustest laenude võtmisel võiks käsitada erakordsena või et võlgniku sellekohast tegevust saaks käsitada raske juhtimisveana või kuriteona. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks, ehk

mõttes muud asjaolu. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 27.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 28. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

29.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest Axxx Axx pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu 30.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

07.06.

1. a koostatud menetlusdokumendis taotles haldur tasu toimingutasuna. Haldur palub määrata tasu toimingutasuna summas 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 840 eurot, sh käibemaks 140 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 0,76 eurot (panga teenustasud) ja edaspidi tasutav kulu summas 0,38 eurot. Kohus kinnitab 8 pankrotihalduri kulud summas 0,76 eurot ja pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva kulu summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
10. aasta
11. juunini. 35.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 36.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 15.04.
2. a esitas võlgnik Axxx Axx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, milles sisaldusid võlgniku kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.02.2022. a. 38.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 39. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 40.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Axxx Axx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Axxx Axx kohustustest vabastamise menetluse. 41.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

42.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 9

1. Võlgnik esitas 20.06.2023.a kohtule kirjaliku nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 25.07.
2. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Axxx Axx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustab Axxx Axxxesitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt AxxxxAxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Axx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Axxx Axx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Axxx Axxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. juulil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
4. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 10 50.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 51.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 52.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 53.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

54.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 55.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11