KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 28.07.2023.a, Tallinn K

§ 203

lgle 1, mille kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, talle eestkostja.

§ 202

kohaselt kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. 12. Kohtu hinnangul on eksperdiarvamusega, samuti asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega leidnud kinnitust, et antud juhul esinevad

§ 203lg-s 1 sätestatud asjaolud.

XXal esineb xxxxxxxxxxxx. Ajukahjustuse tõttu on puuded kehalisel tasandil, samuti on diagnoositud muud xxxxxxxxxxxx tasandil, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. TsÜS § 8 lg 2 järgi tuleb tal tuvastada piiratud teovõime olemasolu. 13.

§ 203

lg 2 esimese ja teise lause järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul olukorda, kus XXa õiguseid oleks võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XX on andnud volituse oma vennale enda esindamiseks, kuid selle läbi ei ole võimalik takistada XXil teda kahjustavate tehingute tegemist. Kohus rahuldas avalduse eestkoste määramise nõudes ja määras XXile eestkostja.

1. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. TsMS § 525 lg 3 järgi kuulab kohus enne eestkostja määramist ära isiku, kellele eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja palus XXa eestkostjaks määrata YYi. Ka esindaja 5 2-22-12661 toetas tütre määramist XXa eestkostjaks. Kohus on YYi ära kuulanud ja veendumusel, et ta on sobiv isik XXa eestkostja kohustusi täitma. Ka XX ise kinnitas, et tütar on parim eestkostja kandidaat. Tulenevalt eeltoodust määras kohus eestkostjaks YYi, kes on oma ema eest siiani hästi hoolitsenud.
2. TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Ekspertiisiakti nr 7.1-3/541 järgi ei ole XXa suuteline oma seisundist tulenevalt tegema mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Määratud korras esindaja on leidnud arvamuses, et puudutatud isikule võiks jääda pisitehingute tegemise õigus ja valimisõigus. YY on seisukohal, et XXale võiks jääda pisitehingute tegemise võimalus 100 eurot kuus. Kohus oli asja materjalide põhjal seisukohal, et XXale tuleb jätta pisitehingute tegemise võimalus 100 euro ulatuses. Kohus leidis, et eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks pisitehinguid ületavas ulatuses. 16.

§ 203

lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). Isiku eestkoste piiramine on põhjendatud vaid vajalikus ulatuses. Kohus ei olnud eeltoodu põhjal veendunud, et isik ei saa aru

§ 203lg-s 2 nimetatud toimingute olemusest ja nendega kaasnevast vastutusest.

Kohus leidis, et isiku teovõimet ei tuleks piirata perekonnaõiguslike tehingute osas. Kuivõrd XXa üle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei ole põhjendatud ka tema teovõime piiramine valimisõiguse osas. Kohus määras, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.11.

1. a. YYil tuleb esitada hiljemalt 15.02.2023 .a Harju Maakohtule kirjalik nimekiri eestkostetava vara kohta. Määruskaebus
2. Puudutatud isik I esitas maakohtu määrusele isiklikult määruskaebuse, millest nähtuvalt ei soovi enda tütart oma eestkostjaks, kuna saab oma eluga hakkama (teeb süüa, kütab ahju) ja aitab ka oma ema. Briketti aitab tuua valla poolt määratud hooldustöötaja. Mõistusega on kõik korras, vaimupuuet ja nõrgamõistuslikkust ei ole. Õppinud on tavalises koolis. Tütar ei ole ravi korraldanud, kuid tema abikaasa on viinud arstide juurde. Pangakaardi piirangutega on kaebaja nõus. Rahasumma suurus võiks olla 200 eurot. Pangakaarti ei ole kaupluses kasutanud juba 2,5 aastat. Poes ja apteegis käib kaebaja ise koos hooldajaga.
3. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt täpsustatud määruskaebuses palub määruskaebuse esitaja maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt suudab määruskaebuse esitaja hinnangul ta ise oma asju ajada ja eestkostet ei vaja. Kohus on ebaõigesti hinnanud määruskaebuse esitaja suutlikust. Määruskaebuse esitaja kinnitas, et tal on füüsiline puue, kuid tal ei ole vaimse tervise probleeme, mis tingiksid eestkoste seadmise. Kui kohus peab siiski vajalikuks eestkoste seada, siis soovib määruskaebuse esitaja eestkostjana näha ikkagi oma tütart YY, keda tegelikult usaldab. Eestkoste seadmisel peab XX vajalikuks, et kohus suurendaks pisitehingute summat, kuna see on liialt väike. Määruskaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, et ta ei tule iseseisvalt oma eluga toime ning vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, ennast esindama ega kaitsma oma isiklikke ning varalisi õigusi ja huve. XXa hinnangul ei ole ta piiratud teovõimega isik, kelle õigused ja huvid vajavad kaitset ja seda eelkõige tema igapäevaelu korraldamisel. XXa 6 2-22-12661 hinnangul suudab ta ise end esindada kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning oma elu korraldamisel. Määruskaebuse esitaja väidetel sai ta varasemalt hästi hakkama. Eestkoste määrati talle seetõttu, et ühel korral kasutas tema pangakaarti tema mehe sugulane. Tegemist oli üksikjuhtumiga. Määruskaebuse esitaja on veendunud, et saab iseseisvalt hakkama, sh suudab ta rulaatoriga poes käia, v.a talvel, kui teda abistab tütar, sotsiaaltöötaja või vend. Määruskaebuse esitaja on teadlik oma pensioni summast. Menetlusosaliste seisukohad
4. Avaldaja leidis, et taotlus puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks oli asjakohane ja põhjendatud ning et XX vajab oma isiklike õiguste ning huvide kaitseks eeskostjat. Eestkostevajadust on toetanud nii ekspert kui ka eestkostetavale määratud esindaja.
5. Puudutatud isik II leidis, et kohtulahend on seaduslik. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei saa aru oma eestkoste vajadusest, hindab end psüühiliselt terveks ning enda toimetulekut igapäeva elus heaks, näitab ilmekalt määruskaebuse esitaja haiguskriitika puudumist. Pisitehingute summa arvestati määruskaebuse esitaja viimase kalendriaasta sissetulekute ja väljaminekute põhjal. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei mõista, et päeval, mil ta jääb leibkonna ainukeseks liikmeks, peab ta ise oma kulud katma, ilmestab samuti vajadust eestkoste määramiseks. Määruskaebuse esitaja ema CC, vend HH ja tütar YY on aastakümneid korraldanud määruskaebuse esitaja elu. Aastatega on abivajadus ainult suurenenud. Määruskaebuse esitaja vajab igapäevaelus pidevat abi, suunamist ja tuge (alates postmarkide ostmisest, lõpetades taastusravi korraldamise jm asjaajamisega, nt dokumentide uuendamine jms). Esitatud on valeinfo, pangaväljavõtetega saab vajadusel tõendada, et pangakaarti kasutasid korduvalt inimesed, kes ei olnud kaardiomanikud.
6. Puudutatud isik III leidis, XX vajab eestkostet, kuna ta ei saa juba ammu oma elu ise korraldatud ja pole seda tegelikult ülemäära hästi kunagi saanud. Xil on alati olnud kalduvus oma tegusid ja hakkamasaamist suurendada. Kui YY või HH ei suhtleks Jõelähtme valla sotsiaaltöötajatega, perearstiga ja Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni keskusega, ei oleks Xile keegi mingit ravi määranud. Kord ühe külavahel xxxxx murdis X jalaluu ja vajas kohest ravi, mille korraldasid HH ja YY. On fakt, et X pole ise aastaid isegi mitte kohalikus poes käinud, kuna ta ei saa liigutud rohkem, kui hädavaevu rulaatoriga maja ees või kui on paar õlut või siidrit sees, siis vahel kaugemale, näiteks kohalikule Jaanitulele, Kaluritepäevale. Varem käis poes ema, aga umbes kaks aastat tagasi selgus, et ema ei käi juba ammu poes. Küll aga käis poes edasi XXa kaart. Ja seda massiliselt, oli päevi kui 2-4 korda. X aga on alati olnud n-ö „lihtsameelne“, st teda on lihtne ära kasutada. Mida on ilmekalt näidanud tema pangakaardi korduv poes käimine ja ta enda tunnistamine, et eks osteti õlut, viina, siidrit. Kui panime kaardile piirangud, et seda olukorda piirata, siis olla ta seltskonnast välja tõugatud, mida ta rääkis ise. Menetluse edasine käik
7. Xxxxxxxxx Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 7 2-22-12661 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus materiaalõigust vääralt kohaldanud ning on asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et seaduses sätestatud eestkoste seadmise eeldused on määruskaebuse esitaja suhtes käesoleval juhul täidetud, mida ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt.
10. Eestkoste seadmist reguleerib

§ 203

lg 1, mille kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtupraktikas on viidatud õigusnormi kohaldamisega seoses asutud seisukohale, et kui täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle perekonnaseaduse (

) § 203 lg 1 järgi eestkostja (vt nt RKTKm 23.10.

1. a, 3-2-1-73-15, p 13). Nii isiku psüühilise häire või haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse tuvastab ekspert (vt nt RKTKm 09.11.2011.a, 3-2-1-87-11, p 20).
2. Tsiviilasjas esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspert asunud seisukohale, et puudutatud isik I vajab oma tervislike, majanduslike ja õiguslike huvide kaitseks eestkoste seadmist viieks aastaks. Psühhiaatri järeldus tugineb tema poolt tuvastatud asjaolule, et puudutatud isikul I on xxxxxxxxx, mistõttu ei adu ta sotsiaalseid probleeme ega ole neid võimeline iseseisvalt lahendama, vajab kestvat kõrvalabi, ei ole iseenda ja oma varaliste õiguste eest võimeline hoolt kandma ning vajab abi nii majanduslikes kui ka õiguslikes küsimustes (sh rahaga arveldamisel, maksude maksmisel, tehingute tegemisel), samuti terviseprobleemide ja sotsiaalteenuste saamise küsimustes.
3. Võttes arvesse, et ekspert on eestkostetaval tuvastanud muu xxxxxx (muud xxxxxxxxx), mis ei võimalda tal oma tegudest aru saada ega neid juhtida, olemasolu ja sellest tuleneva eestkostevajaduse ning asjaolu, et määruskaebemenetluses ei ole ekspertiisiaktis toodud järeldusi ümber lükatud, sh esitatud tõendeid selle kohta, et ekspert on oma järeldustes ja hinnangus eksinud, leidis maakohus õigesti, et

§ 203lg 1 kohaldamise eeldused on käesoleval juhul täidetud.

1. Ekspertiisiaktis toodud järeldusi arvestades ei ole maakohtule etteheidetav ka määruskaebuse esitaja suutlikkuse ebaõige hindamine. Puudutatud isiku I arvamus, et ta ei ole piiratud teovõimega isikuks, kelle õigused ja huvid vajaksid kaitset, ja ta saab ise oma eluga hakkama, ei lükka ümber eksperdi järeldusi ega anna ringkonnakohtule alust maakohtust erinevale seisukohale asumiseks.
2. Seaduslikku alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei ole ka osas, milles kohus määras pisitehingute tegemiseks lubatava rahasumma suuruse, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.
3. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikule I tuleb siiski jätta õigus teha iseseisvalt igas kuus pisitehinguid 100 euro ulatuses. Sealjuures tugines kohus lisaks puudutatud isikule I määratud esindaja seisukohale ka puudutatud isiku II 8 2-22-12661 arvamusele, kes leidis, et kui tema eestkostjana tasub püsikulud ja korraldab toiduainete kojutoomise, siis võiks puudutatud isik I iseseisvalt kasutada ühes kuus kuni 100 eurot, millega on tema vajadused kaetud.
4. Määruskaebuse esitaja on palunud ringkonnakohtul suurendada pisitehingute jaoks määratud rahasumma suurust 200 euroni, kuid kaebusest ei nähtu, miks on maakohtu määratud summa ebapiisav või ebaõige. Üksnes puudutatud isiku I arvamus, et määratud 100 eurot on liiga väike ja summa võiks olla 200 eurot, määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna. Arvestades puudutatud isiku I piiratud võimet mõista ja korraldada raha kasutamist enda vajaduste rahuldamise, mitte teiste isikute huvides, ei ole põhjendatud puudutatud isiku I iseseisvateks tehinguteks määrata summat üle 100 euro.
5. Lisaks eelnevale võtab ringkonnakohus arvesse sedagi, et maakohtu poolt pisitehinguteks määratud summa suurendamisega ei ole määruskaebemenetluses nõustunud ükski menetlusosaline. Vastupidi, nii avaldaja kui ka puudutatud isikud II ja III on leidnud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Sealjuures on puudutatud isik III uue asjaoluna esile toonud ka puudutatud isiku I xxxxxxxx, millele ei ole määruskaebemenetluses vastu vaieldud ja mis kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt koosmõjus puudutatud isiku I xxxxxxx haiguse ja sellest tuleneva haiguskriitika puudumisega võib olla soodustanud ja soodustada ka edaspidi tema ärakasutamist kolmandate isikute poolt. Eeltoodud seisukohti arvesse võttes on ringkonnakohus arvamusel, et maakohus ei ole puudutatud isikule I igas kuus 100 euro ulatuses isesesivalt tehingute tegemise õigust jättes otsustanud tema huvide ja õigustega vastuolus.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohtu eelpooltoodud otsustus kaitseb tegelikult määruskaebuse esitajat ennast, tagades selle, et puudutatud isiku I sissetulekut (mille suurus maakohtu menetluses tuvastatu kohaselt oli ühes kalendrikuus 529 eurot) kasutatakse võimalikult suures ulatuses ainult tema enda heaolu tagamiseks ja temaga seotud kulude tasumiseks eestkostja kontrolli ning kohtu järelevalve all. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt nt RKTKm 23.10.
7. a, 3-2-1-73-15, p 13). Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
8. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
9. Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav.
10. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendab kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing ja kohtukoosseisu liiget Indrek Sootsi kohtunik Liis Arrak. (allkirjastatud digitaalselt) 9