KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1285 Haldusasi Xu taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta Xu riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Tallinna Halduskohtusse saabus 07.06.2023 Xu (taotleja) riigi õigusabi taotlus. Taotleja soovib haldusasjaga nr 3-20-573 seotud asjaoludel pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Taotleja viitab sellele, et riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud (Riigikohus ei võtnud 26.05.2023 määrusega kaebaja kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-20-573 menetlusse) ning seega ta soovib pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks EIK-i, kuid kaebajal endal puuduvad juriidilised teadmised.
- Kohtupraktikas on leitud, et kui isik soovib riigi õigusabi selleks, et esitada haldusasjast võrsunud vaidlusega seoses kaebus EIK-ile, tuleb vastav riigi õigusabi taotlus lahendada halduskohtul (vt Riigikohtu
- veebruari
- a määrus asjas nr 3-21-3011 ja
- aprilli
- a määrus asjas nr 2-22-2054). Seega lahendab halduskohus kaebaja taotluse sisuliselt.
- RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. Konventsiooni art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistatakse kaebus vastuvõetamatuks mh juhul, kui see ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Teisisõnu tuleb kohtul hinnata, kas kaebuses toodud asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega. 3-23-1285
- RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses mh probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse (vastav punkt sisaldub ka riigi õigusabi taotluse vormil, mille X kohtule esitas). See tähendab, et taotleja peab selgitama, mida ta peab enda õiguste rikkumiseks, st millist tema õigust või vabadust on tema hinnangul piiratud ning mis konkreetsemalt seda piirab. Vastavate asjaolude esiletoomine ei eelda õiguslikke eriteadmisi, vaid kirjeldust elulistest ja faktilistest asjaoludest, s.o taotleja enda arusaama, milliseid tema õigusi või vabadusi ja millisel viisil on rikutud.
- Praegusel juhul ei ole kaebaja taotluses välja toonud, milliseid inimõigusi ja põhivabadusi on kaebaja hinnangul haldusasjas nr 3-20-573 rikutud. Ka kohtule ei ole kaebaja taotluse ja lisatud dokumentide põhjal äratuntav, et kaebaja suhtes oleks rikutud mõnda konventsiooni artiklit. Taotlusest võib aru saada, et taotleja ei ole rahul siseriiklike kohtute lahenditega. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kohtumenetluses oleks rikutud konventsiooniga tagatud õigusi (nt EIÕK art-st 6 tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele). Kohus selgitab, et EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale. EIK kontrollib üksnes seda, kas riik on kohtumenetluse läbiviimisel pidanud kinni EIÕK-st ja taganud kohtumenetluse kestel konventsioonis ja selle protokollides loetletud põhiõigused. Lisaks ei ole EIK-l õigust sekkuda otseselt konventsiooniosaliste õigussüsteemidesse ning ta peab austama selliste õigussüsteemide autonoomiat. Eelnevast tulenevalt ei või EIK ka üldreeglina seada kahtluse alla riigisiseste kohtute järeldusi mh järgmistes küsimustes: a) juhtumi asjaolude kindlakstegemine; b) riigisisese õiguse tõlgendamine ja kohaldamine; c) tõendite vastuvõetavus ja hindamine kohtumenetluses (vt vastuvõetavuse kriteeriumite praktiline käsiraamat 1 , lk 81). Seega ei saa kaebaja jaoks negatiivne kohtumenetluse tulem iseenesest rikkuda konventsiooniga tagatud õiguseid ainuüksi seetõttu, et ta ei ole nõus kohtu järelmitega 23 . Sealjuures leiab kohus, et ka see asjaolu, et Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse, viitab sellele, et kõnesoleva asja lahendamisel ei tuvastatud (olulisi) rikkumisi.
- Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et taotleja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, sest asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-ile esitatav kaebus konventsiooni art 35 lg 3 p a kohaselt vastuvõetav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 1 2 http://www.echr.coe.int/Documents/Admissibility_guide_EST.pdf analoogsele seisukohale on asutud ka varasemas kohtupraktikas (nt tsiviilasjas nr 2-20-18896) 3
(2)