lg 1 p 7 järgi ja Sergei Jevdokimovi süüdistuses
lg 1 p 7 järgi Süüdistatavad KRISTJAN ROTH, isikukood 37604245210; xxxx kodanik; elukoht xxxx (viibib vahi all xxxx); emakeel xxxx; xxxx; töötab C OY (xxxx); varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 22.07.
lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2021 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 22.07.2021. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. SERGEI JEVDOKIMOV süüdi mõista
lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista 6 aastat vangistust.
lg 1 järgi arvestada eelvangistuses viibitud aeg 20.07.2021 kuni 21.07.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning seega jääb kanda 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust arvestada alates Sergei Jevdokimovi poolt karistuse kandmisele asumisest. TSIVIILHAGI Kannatanu Ü. M. poolt varalise kahju nõudes esitanud tsiviilhagi rahuldada. Mõista Kristjan Rothilt ja Sergei Jevdokimovilt solidaarselt Ü. M. kasuks välja 1711,00 eurot, mis kanda Ü. M. Xxxx arveldusarvele xxxx. MENETLUSKULUD Mõista välja Kristjan Rothilt riigituludesse menetluskuluna: - 1635,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 363,50 eurot kohtuarstliku ekspertiisi ja jäljeekspertiisi maksumus KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel; - 2241,68 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulu kokku summas 4240,18 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksu kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE
lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõistis kohus 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2021 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 22.07.2021. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. Sama kohtuotsusega tunnistas kohus süüdi ka Sergei Jevdokimovi
lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõistis karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 järgi arvestada eelvangistuses viibitud aeg 20.07.2021 kuni 21.07.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning seega jäi kanda 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust arvestada alates Sergei Jevdokimovi poolt karistuse kandmisele asumisest. Viru Maakohtu 02.05.2022 kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdistatav Kristjan Rothi kaitsja. Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2022 määrusega tühistati Viru Maakohtu 02.05.2022 otsus täielikult ja kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks. II SÜÜDISTUS Kristjan Roth on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus 19.07.2021 kella 22.12-st kuni 20.07.2021 kella 04.09 Xxxx korteris koos Sergei Jevdokimoviga peksis ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus H. R. käte ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades talle peensoolekinnisti juure rebendi, roiete hulgimurru paremal, ninaluude kinnise murru ja alalõualuu kinnise murru vasakul, haava ülahuule limaskestal, verevalumi pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel. Tekitatud vigastustest peensoolekinnisti rebend järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega põhjustas H. R.a surma. Seega Kristjan Roth tekitades teisele isikule tervisekahjustuse, millega põhjustati tema surm, pani toime
Sergei Jevdokimov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus 19.07.2021 kella 22.12-st kuni 20.07.2021 kella 04.09 Xxxx korteris koos Kristjan Rothiga peksis ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus H. R. käte ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades talle peensoolekinnisti juure rebendi, roiete hulgimurru paremal, ninaluude kinnise murru ja alalõualuu kinnise murru vasakul, haava ülahuule limaskestal, verevalumi pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel. Tekitatud vigastustest peensoolekinnisti rebend järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega põhjustas H. R.a surma. 4 Seega Sergei Jevdokimov tekitades teisele isikule tervisekahjustuse, millega põhjustati tema surm, pani toime
III KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Kristjan Roth end süüdi ei tunnistanud, kohtus ütlusi anda ei soovinud ning tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused avaldati KrMS § 294 p 1 alusel: 19.07.2021 oli xxxx ja sai seal juhuslikult kokku talle võõra meesterahvaga, kellega hakkas juttu rääkima. Koos osteti alkoholi ning mindi ühte rohelisse majja, kus elavad N. ja M.. Seal tarvitasid alkoholi. Korteris kokku oli 7 inimest: tema ise, M., N., Ü. V., kaks noormeest, kes nendega tänavalt kaasa tulid, ning see hilisem kannatanu. Algul oli kõik rahulik, kuid mingil hetkel läks N. lolliks ja kooris end paljaks. Siis see kannatanu tahtis N.t näppida ja küsis, et et kas seksi ka saab. M.le see ei meeldinud ja ta hakkas kannatanut süüdistama, et kuidas see käitub. M. ja kannatanu läksid omavahel käsipidi rüselema ning siis M. lõi kannatanut rusikaga ja siis ka jalaga. Rusikaga lõi ta näkku ja neid lööke oli päris mitu. Igatahes kannatanul oli kulm katki ja ninast tuli verd. Kui kannatanu oli küürakil, siis M. lõi teda ka jalaga näkku. Seejärel rahunes olukord maha. Arvab, et peale seda esimest peksmist läksid noormehed seal korterist ära ja nad jäid sinna neljakesi – tema ise, kannatanu, M. ja N.. No ja siis läks uuesti kakluseks – M. võttis põrandalt plätu ja hakkas sellega kannatanut näkku peksma, neid lööke oli ikka mitu. M. haaras kannatanu rinnaesisest ja siis läks maadluseks. Tema püüdis kaklusse sekkuda, et neid ära lahutada, kuid kukkusid kõik kolmekesi pikali. Mäletab, et kui kannatanu püsti sai, siis tema nägu oli paistes ja verine. Seepeale ta tundis, et talle aitab, ja läks korterist minema. Tunnistab, et nii tema kui ka M. mõlemad lõid kannatanut - kui kannatanu võttis temast kinni, siis ta lõi kannatanut vastu puusa ja rindkeresse – kaks korda jalaga rindkeresse ja ühe korra vastu puusa. Kannatanu kukkus pikali toa seina äärde ja siis ta istus seal edasi. Oli elus. Seda, et kannatanu ära suri, kuulis ta J. (L.) käest, kui see J. korterisse tuli. Sergei Jevdokimov end süüdi ei tunnistanud, kohtus ütlusi anda ei soovinud ning tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused avaldati KrMS § 294 p 1 alusel: kui tema 19.07.21 õhtul enda korterist N. korterisse läks, olid seal juba N. ise ja see meesterahvas (R.) ning jõid viina. Konflikt tekkis sellest, et see mees hakkas N.le ligi tikkuma ja ütles talle, et kao siit minema. Seepeale lõi ta meest (vist) rusikaga näkku ja ka jalaga, kuhu ta jalaga meest lõi, ta enam ei mäletagi, kuna oli niivõrd vihane. Mees lahkus korterist. Kolm kuud hiljem ülekuulamisel: mina lõin teda kaks korda ja ülejäänu Kristjan. Eelmisel korral ei rääkinud Kristjanist vist seetõttu, et kartis teda. Tegelikult oli ka Kristjan seal korteris. Tunneb Kristjanit, kuna joovad koos. Pärast seda, kui tema oli meest löönud, hakkas teda peksma Kristjan, lõi jalaga. Löökide arvu ta ei lugenud, aga kolm – neli korda oli. Mees istus toolil ja Kristjan lõi teda jalaga. Mees kukkus toolilt maha ja siis ka tema lõi meest ühe korra jalaga, aga „edasi ülejäänud tegi juba kõik Kristjan“, seisis lebava mehe kõrval ja lõi teda jalgadega. Mees jäi maha lamama. Kristjani peksmise peale mees kaotas teadvuse – mehe silmad olid suletud, ta ei liikunud ja mingit vastupanu ta ei jõudnud avaldada, häält ta ei teinud. Mingil ajal mees toibus, pesi end ja läks ära (nina oli tal katki ja tuli verd). Kõik toimud kiiresti ja arvab, et tema löögid olid nõrgad ja peale tema rusikalööke istus mees toolil edasi. Kannatanu Ü. M. seletas, et H. R. oli tema vend. 20.07.21 helistas sotsiaaltöötaja ja teatas venna surmast, et vend on mõrvatud. Tema mattis venna ja kandis seoses matustega kulutusi ning on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. Vend elas xxxx koos emaga, kes hetkel on xxxx-aastane ja peale venna surma elab nüüd temaga. Vend oli töövõimetu. Nad omavahel väga ei suhelnud ja venna elustiilist midagi väga ei tea. Venna surm oli nende perele suur tragöödia, kuna ema ja vend 5 olid väga kokku kasvanud, neil oli tihe suhe. Ema jäi poja surma järel väga haigeks ja ta ei saa sellest üle. Tunnistaja E. I. seletas, et 19.07.2021 õhtul läks ta vennaga xxxx Maxima poodi ja seal nad nägid, kuidas kaks meest (hiljem selgus, et tegemist oli H. ja Kristjaniga) poest alkoholi varastasid. Nad otsustasid neile järgneda, kuigi otsest põhjust selleks ei olnudki. Kristjan kutsus neid siis endaga kaasa, et neil on jooki ja koht, kus juua. Mindi ühte rohelisse majja surnuaia juures. Tema ise üldse alkoholi ei võta, küll aga vend. Mindi ühte tühja korterisse teisel korrusel, istusid seal neljakesi, vend ja H. hakkasid jooma. Juba enne korterisse jõudmist oli aru saada, et Kristjan on selline ülbe ja ähvardav ja ka korteris selline käitumine jätkus – ülbe oli ta kõigi suhtes, nii nende kui ka H.i suhtes, sõimas H.it ja karjus ta peale. Korteris tegi ta ka ühe video (et venna pruut ei hakkaks armukadetsema), mille hiljem politseile andis. Mingil hetkel keegi helistas vennale ja ta palus kõigil vaiksemalt olla, aga H. ikka pobises edasi, mispeale Kristjan lõi teda rusikaga ühe korra näkku. H. hakkas nutma ja küsis, et miks teda löödi. Mõnda aega oli kõik rahulik ja kui nad korraks H.iga kahekesi jäid, siis H. ütles, et ta kardab, et Kristjan tapab ta ära. Mingil hetkel ühinesid nendega kõrvalkorterist vene mees ja naine. Algul oli see naine paljas, aga see vene mees ajas ta ära ja tagasi tulles oli naine juba riides. H. sellele naisele mingit tähelepanu ei pööranud. Lõpuks olid nad korteris kuuekesi – tema vennaga, H., Kristjan, vene mees ja naine. Mingil hetkel Kristjan tõusis püsti ja pani „lambist“ H.ile rusikaga kõhtu. H. kukkus maha. Üldse nägi ta kahte või kolme lööki, mida Kristjan H.ile andis, järjekord on pisut sassis. Sellest teisest rusikalöögist näkku kukkus H. tooli pealt maha ja tegi maas korisevat häält, arvasid, et hakkab oksele. Kristjan veel ütles, et ta arvab, et lõi tal ninaluu puruks. Taskulambiga valgustades oli näha, et H.i meelekoht on verine. H. oli tükk aega pikali ja korises, aga siis ärkas üles, aitasid ta Kristjaniga toolile istuma. Kolmas löök oli lihtsalt möödaminnes H.ile rusikaga kõhtu peale seda, kui H. oli küsinud, et miks Kristjan teda lööb. H. oli üldse selline sõbralik ja rahulik, lihtsalt nuttis. Umbes kella 11-12 ajal läksid nad vennaga sealt korterist ära ning sinna jäid Kristjan, H., vene mees ja naine. Mõtlesid veel, et võtaks H.i kaasa, kuna nägid, kuidas teda seal koheldi, aga neil polnud teda kuhugi panna. Seda nad ei näinud, et see vene mees kedagi löönud oleks. Mõni päev pärast seda otsustasid nad vaatama minna, et mis H.ist on saanud, ja maja juures inimesed ütlesid, et seal on toiminud mõrv. Aimasid, kes tapeti. Järgmisel päeval (täpselt ei mäleta) kohtasid nad linnas Kristjanit, kes ise rääkis, et tappis inimese ära ja lubas Eestist lahkuda, kuna olevat Norra kodanik. Kirjeldas, et H. olevat noa välja võtnud ja tahtnud seda naist vägistada, kuid tema olevat noa enda kätte saanud ja ise sellega H.it torganud. Rääkis veel, et temal on politseis palju tutvusi ja et M. saab kaheksa aastat ja tema kuus, aga et tema võib Norrasse ära minna ja politsei teda ei otsi. Edasi läksid kõik koos ühte korterisse, kus olid üks mees V. (ilmselt Ü. V.) ja naine ja see naine ütles , et tal on hea meel, et Kristjanit kätte ei saadud. Mõni päev hiljem nägi ta seda V. (Ü. V.i) linnas, kes rääkis, et Kristjan saadi kätte. Selle jutuajamise ta venna ettepanekul salvestas ja andis polisteile üle. Kristjan olevat ka neile rääkinud, et ta tappis inimese. Tunnistaja A. I. kinnitas venna ütlusi Kristjani ja H.iga kohtumise asjaolude kohta. Nad vennaga järgnesid neile lihtsalt igavusest, huvi pärast. Seal mahajäetud korteris olid nad algul neljakesi ja rääkisid juttu. Arvab, et jõudsid sinna kusagil kella 21 paiku. Nemad vennaga seal ei joonud. Rahulik seal ei olnud, kuna Kristjan ärples kogu aeg H.iga, röökis ja vehkis, tegi H.i suuna löömisliigutusi vastu seina. Oli aru saada, et H. teda kardab. Tema käis vahepeal väljas telefoniga rääkimas ja kui tagasi korterisse tuli, siis oli H. pikali maas. Oli aru saada, et teda on löödud ja Kristjan peaaegu nuttis ja ütles, et nüüd ta läheb vangi ja et ta ei taha vangi minna. Lubas, et ta rohkem H.it ei löö. Koos Kristjaniga aitasid nad H.i toolile tagasi. Mingeid vigastusi ta H.il ei näinud. Mõne aja pärast läks Kristjan kõrvalkorterisse suitsu küsima ja tuli sealt tagasi koos ühe mehe ja naisega. Joodi edasi ja nemad vennaga otsustasid ühel hetkel ära minna. Vend veel ütles, et võtaks H.i kaasa, kuna H. enne nuttis ja ütles, et teda tapetakse seal ära ja palus, et nad teda sealt 6 ära viiks. Neil aga polnud H.it kuhugi panna ja ta jäi sinna korterisse. Kellegi teise vägivallatsemist seal korteris ta ei näinud. Tunnistaja Ü. V. seletas, et tunneb Kristjanit, sai suvel temaga pargis tuttavaks. Mingi ajal samal suvel tuli tema juurde Xxxx Kristjan ja ütles, et ta tappis inimese. Täpsemalt ei mäleta ta midagi. Sai teada, et tapetuks oli H. R., kellega oli kunagi koos töötanud, teab, et täie mõistuse juures see R. ei olnud. Kristjani vägivaldsusest ei tea ta midagi (uurijale on rääkinud vastupidist, et Kristjanil oli komme purjus peaga teistele kallale minna, avaldamisel kinnitas, et just niis ee oli, aga lihtsalt ei mäletanud). Tunnistaja N. V.i ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel: kahtlustatavana 21.07.21: kui Kristjan tuli, siis temaga oli kaasas sama mees, kes nüüd on surnud. See mees rääkis vähe ja vaikselt. Mingit kaklust ei olnud. Tunnistajana 15.10.21: mäletan kindlasti seda, et tema korteris viibis see võõras mees koos Kristjaniga. Peale nende olid seal korteris veel tema ja Sergei Jevdokimov. On ka varem koos Kristjani ja Sergeiga alkoholi tarvitanud. Algul oli kõik rahulik ja sel võõral eestlasel polnud ühtegi silmaga nähtavat vigastust. Ühel hetkel ütles Kristjan, et see võõras eestlane olevat öelnud, et lasevad teda ringile, st et kõik saaksid temaga seksida. Kristjan ägestus selle peale ja kohe lõi jalaga seda meest. Mees kukkus toolilt maha ja Kristjan lõi teda veel mitu korda jalgadega kehasse. Nägi, et mehel jooksis näost verd. Kui mees oli pikali maas, siis ka Sergei lõi teda jalgadega jalgade piirkonda. Seda peksmist oli hirmus pealt vaadata ja see, mis toimus, ei olnud normaalne. Peksmise kestis umbes 5 minutit ja sel ajal olid nad korteris neljakesi. Ilmselgelt oli näha, et Kristjan peksis meest rohkem, lõi jalgadega kordi rohkem kui Sergei ja tema löögid olid tugevamad. Järgmisel hommikul leidis Sergei mehe surnuna. Tunnistaja J. L. seletas, et sai majas toiminud tapmisest teada naabrilt, aga Ü. V. rääkis, et Kristjan olevat politsei poolt ära viidud. Kristjanit ta tunneb, on temaga koos napsitanud. Seetõttu teab, et napsitades muutub Kristjan agressiivseks, hakkab karjuma ja tahab kellelgi vastu lõugu anda. Pargis oli ükskord üks intsident, kus ta hakkas võõra inimese peale karjuma. Ja ükskord tema enda kodus tegi Kristjan luba küsimata külmkapi ukse lahti, hakkas sealt asju välja loopima ja pani talle vastu lõugu. Pärast seda hakkas ta Kristjanit vältima ja enam teda sisse ei lasknud. N.t ja Sergeid ta ka tunneb, elavad teisel pool seina, seal pidu käis kogu aeg, seal oli seda märatsemist päris kõvasti, sein on õhuke, mõtles, et lõhuvad seina maha, on näinud N.t sinise silmaga, mõlemad täiega röögivad seal. H.iga on ka kunagi kokku puutunud, oli selline rahulik inimene. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid: • kohtuarstliku ekspertiisi akt, mille kohaselt H. R. surma vahetuks põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma, millega kaasnes peensoolekinnisti rebend järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega. Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati H. R.l järgmised vigastused: peensoolekinnisti juure rebend, roiete hulgimurd paremal, ninaluude kinnine murd ja alalõualuu kinnine murd vasakul, haav ülahuule limaskestal, verevalum pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel, mis tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme (esemete) toimest, võimalik, et korduvatest löökidest inimese rusikate ja kängitsetud jalaga näo, pea, rindkere ja kõhu piirkonda /kd II, tl 36-49/; • sündmuskoha vaatlusprotokoll Xxxx: korteris vägivallatunnustega surnukeha, põrandal veri, verekahtlase määrdumisega jalatsijälg, uksepiidal ja seinal verekahtlased pritsmed /kd II, tl 1-35/; • jäljeekspertiisi akt – sündmuskohal jäädvustatud jalatsijälje fragment võib olla jäetud K. Rothi jalatsiga /kd II, tl 94-102/; 7 • asitõendi vaatlusprotokoll (häirekeskuse kõnsalvestis): S. Jevdokimov helistab 20.07.2021 häirekeskusesse kaks korda – kell 04.02.56 ja kell 04.14.13 ning teatab, et leidis surnukeha /kd II, tl 130-135/; • asitõendi vaatlusprotokoll (vormikaamera salvestis): politsei vormikaamera on sisse lülitatud 20.07.2021 kell 04.16 ning salvetus kestab 40 minutit. Kohapeal on S. Jevdokimov ja N. V./kd II, tl 136-144/. • asitõendite vaatlusprotokollid (E. I. telefonis olnud salvestised): esimesel videosalvestisel (kestab 3 min ja 33 sek, filmitud 19.07.2021 kell 22.12.06) näha, kuidas agressiivselt meelestatud K. Roth ähvardab H. R.le kallale minna, kuid A. I. takistab teda; teisel videosalvestisel (kestab 8 sek ja filmitud 21.07.2021 kell 22.45.19) on näha A. I., K. Rothi ja M. M. liikumine kõnniteel pargis) ning kolmas on helifail (pikkus 13 min 47 sek, loodud 22.07.2021 kell 17.43.32), millisel Ü. V. räägib, mida K. Roth talle H. R. tapmisest oli rääkinud – et K. Roth oli H. R. ära tapnud ja et ka M. oli H. R.t peksnud /kd II, tl 103106/; • asitõendi vaatlusprotokoll (turvakaamerate salvestised) – neljalt linnas asuvalt kaameralt on nähtav H. R., K. Rothi, A. I. ja E. I. liikumised 19.07.2021 kellaajaliselt; näiteks kell 21.45 on need isikud Maxima poes ja kell 23.52 lähevad I. koju /kd II, tl 5055/; • isiku läbivaatuse protokoll (S. Jevdokimov) 20.07.2021 kell 15.55 – S. Jevdokimovi riietel ja jalanõudel esinesid verekahtlased määrdumised, sõrmenukkidel marrastused/kd II, tl 56-58/; • asitõendite vaatlusprotokollid (S. Jevdokimovi ja K. Rothi riided ja jalanõud) – mõlema riietel ja jalanõudel tuvastati vere olemasolu (Tetrabase kiirtestid olid positiivsed) /kd II, tl 59-77/; • tsiviilhagi tõendavad dokumendid – kinnitavad tsiviilhagi põhjendatust /kd II, tl 78-80/. IV KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 8 Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, nõustub kohus prokuröri poolt esitatuga selles, et süüdistuses loetletud objektiivsed teod, s.o et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades H. R.ale tervisekahjustuse, millega põhjustati tema surm – on tõendamist leidnud süüdistatavate endi ütlustega, samuti tunnistajate N. V., A. I. ja E. I. ütlustega ning kohtumenetluses uuritud kirjalike tõenditega. 19.07.2021 xxxx toimunud sündmuste ahel, mis viis lõpuks H. R.a surmani, sai alguse sisuliselt juhuslikust kohtumisest Kristjan Rothi ja H. R.a vahel xxxx Maxima kaupluses. Vennad A. ja E. I. nägid, kuidas Kristjan Roth ja H. R. poest alkoholi varastasid, mille järel kutsus Kristjan neid kaasa, et neil on jooki ja koht, kus juua. Mindi N. V.le kuuluvasse tühja korterisse Kivilo 1511 Tapal, kus hakati alkoholi tarvitama. Juba enne korterisse jõudmist oli aru saada, et Kristjan Roth oli ülbe ja ähvardav ja ka korteris selline käitumine jätkus – ülbe oli ta kõigi suhtes, nii vendade I. kui ka H.i suhtes - sõimas H.it ja karjus ta peale. Mingil hetkel hakkas Kristjan Roth H.i kallal vägivallatsema lüües viimast erineval ajaperioodil korduvalt (E. I. hinnangul kokku kolmel korral) rusikaga näkku ja kõhtu. H. hakkas nutma ja küsis, et miks teda löödi. Mõnda aega oli kõik rahulik, kuid H. kartis, et Kristjan tapab ta ära. Mingil hetkel ühinesid seltskonnaga kõrvalkorterist Sergei Jevdokimov ja N. V., kes algul oli alasti, kuid naases hiljem riietatult. Mingeid kohatuid viiteid H. R.a poolt N. V. suunas vennad I. ei täheldanud. Ühest Kristjan Rothi löögist kukkus H. R. tooli pealt maha ja tegi maas korisevat häält. Tema meelekoht oli verine. H. oli tükk aega pikali ja korises, aga siis ärkas üles ning ta aidati toolile istuma. Kolmas Kristjan Rothi löök oli lihtsalt mööda minnes H.ile rusikaga kõhtu peale seda, kui H. oli küsinud, et miks Kristjan teda lööb. H. oli sõbralik ja rahulik, lihtsalt nuttis. Enne südaööd lahkusid vennad I. korterist ning sinna jäid Kristjan Roth, H. R., Sergei Jevdokimov ja N. V.. Mis toimus korteris täpsemalt peale seda, kui I. olid lahkunud, sellest annavad aimu nii süüdistavate endi kui ka N. V. ütlused, mis ei anna alust kahleda selles, et kannatanut peksid nii Kristjan Roth kui ka Sergei Jevdokimov. Millises meelestatuses oli Kristjan Roth, seda tõendab E. I. poolt filmitud videolõigud, mis on küll lühikesed, kuid kinnitab I. kirjeldust sellest, et H. R. oli rahumeelne, aga Kristjan Roth väga agressiivne ning et H. R. kartis teda. Kohus möönab, et N. V. jutt sellest, et Kristjan peksis rohkem ja kõvemini, ei pruugi tõele vastata, sest oli Sergei ju tema elukaaslane. Küll aga on märkimisväärne tema lause, et „seda peksmist oli hirmus pealt vaadata ja see, mis toimus, ei olnud normaalne. Peksmise kestis umbes 5 minutit ja sel ajal olid nad korteris neljakesi“. See jutt vastab E. I. ja A. I. ütlustele, et nemad mingil ajal lahkusid ja ülejäänud seltskond jäi korterisse. Peksmise alustajaks oli Kristjan Roth ja seda tõendavad A. I. ütlused selle aja kohta, mil Sergei Jevdokimiv ja N. V. ei olnud veel korterisse jõudnud. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahleda, kuna need haakuvad teiste kohtuliku uurimise käigus kogutud ja uuritud tõenditega. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanu suhtes vägivallatsemist ja tema peksmist alustas Kristjan Roth, kuid sellega ühines Sergei Jevdokimov ja mõlemad süüdistatavad peksid rusikate ja jalgadega kannatanut erinevatesse kehapiirkondadesse, s.o nii pea, keha kui ka jalgade piirkonda. Mõlemad süüdistatavad rääkisid eneseõigustuseks, et H. R.a peksmise põhjuseks oli justkui asjaolu, et viimane hakkas N. V.lt seksi nõudma ja nemad asusid naisterahva kaitseks välja. Seega oleks tõepoolest justkui alust rääkida kannatanu poolsest õigusvastasest käitumisest ja sellest tulenevast peksjate tugevast hingelisest erutusest, mis
Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist on siiski süüdistavate eneseõigustusega, et pisendada oma süüd ja vältida vastutust. E. I. filmitud videolõigust ja E. I. 9 ning A. I. ütlustest nähtuvalt oli Kristjan Roth kannatanu suhtes agressiivne juba tükk aega enne seda, kui alasti N. V. nende seltskonnaga üldse liitus ning ka N. V. ise kinnitas, et tema küll aru ei saanud, et H. R. talle kuidagi külge oleks löönud. Kui purjus H. R. midagi ka kommenteeris, siis kindlasti ei saanud see olla midagi sellist, mis süüdistavatel tugeva hingelise erituse oleks esile kutsunud. Kristjan Roth, tunnistades, et peksis kannatanut, väljendas veendumust, et tema küll ei saanud põhjustada H. R.a surma, kuna tema lahkumisel korterist oli kannatanu elus. Kohtu hinnangul on siiski tegemist süüdistatava subjektiivse hinnanguga, mis on kantud eesmärgist pisendada oma süüd ning vabaneda vastutusest. Mõned päevad hiljem rääkis Kristjan Roth ise mitmetele isikutele, s.o E. I.le ja Ü. V.ile värvikalt ning liialdades, et tappis inimese ära, et võttis kannatult noa ja torkas ta sellega surnuks. Kristjan Roth, avaldades tunnistajatele, et tappis inimese, annab selge kinnituse sellele, et olles peksnud H. R.pa, ta möönis, et selle peksu tagajärjel võis inimene surra. Tunnistajatele avaldatud viide ründajalt noa ära võtmisele ja seejärel justkui rünnet tõrjudes teist inimest sellega lüües, lisab teole aga nii nimetatud kangelaslikkust ning isegi ehk rüütellikkust just kui naisterahva kaitseks välja astudes. Sergei Jevdokimovi ütluste kohaselt peksis ka tema H. R.pa korduvalt, s.o nii rusikaga näkku kui ka jalaga, kuid kuhu täpselt löögid sattusid ta ei mäletanud, kuna oli niivõrd vihane. Kristjani peksmise peale mees kaotas teadvuse kuid mingil ajal ta toibus, pesi ennast ja lahkus tema sõnul korterist, kuigi järgmisel varahommikul leidis ta selle sama mehe siiski sealt samast korterist surnuna. Kogu menetluse vältel ei ole tuvastatud vähimatki viidet sellele, et H. R.al esinenud vigastused oleks saanud tekitada keegi teine. Nii Kristja Rothi kui Sergei Jevdokimovi riietel ja jalanõudel tuvastati vere olemasolu, Sergei Jevdokimovi sõrmenukkidel marrastused, mis lisab kinnitust sellele, et kannatanu peksjateks olid mõlemad süüdistatavad. Ei ole tõenäoline ega ka eluliselt usutav, et Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokomovi poolt rängalt läbi pekstud, kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tuvastatult, keskmises joobeastmes mees läheks välja, seal saaks veel peksa ja siis naaseks N. V. teisel korrusel asuvasse korterisse surema. Kohtuarstlik ekspertiisiga ei ole küll määratletud H. R.a täpset surma aega, kuid Sergei Jevdokimovi sõnul oli surnukeha külm, kui ta selle 20.07.2022 enne kella 04:00 leidis. Nimetatud asjaolust saab teha järelduse, et kannatanu surnukeha oli korteris siiski olnud juba mõnda aega. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli H. R.a surma vahetuks põhjuseks kõhu kinnine tömp trauma, millega kaasnes peensoolekinnisti rebend järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega, mis viitab sellele, et kannatanu surm ei olnud silmapilkne, vaid saabus sisenemise verejooksu arenemisel. Seega võiski H. R. Kristjan Rothi, aga ka nii Sergei Jevdokimovi kui ka N. V. korterist lahkumisel veel elus olla. Kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastati H. R.al peale peensoolekinnisti juure rebendi veel roiete hulgimurd paremal, ninaluude kinnine murd ja alalõualuu kinnine murd vasakul, haav ülahuule limaskestal, verevalum pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel. Kõik vigastused tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme (esemete) toimest, võimalik, et korduvatest löökidest inimese rusikate ja kängitsetud jalaga näo, pea, rindkere ja kõhu piirkonda. Sellised vigastused H. R.ale on tekitatud Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokimovi poolt ühise tegutsemisega. 10 Seda, et 19.07.2022 õhtul ja öösel viibis Xxxx korteris vaid käesolevas kohtuasjas nimetatud kuus isikut ja keegi rohkem seal ei käinud, on kohtuliku uurimise käigus kindlaks tehtud. Nii Kristjan Rothi kui Sergei Jevdokimovi kaitsjad leidsid, et
lg 1 p 7 järgi esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud ja taotlesid kvalifitseerida nende kaitsealustele esitatud süüdistus ümber
Kohus sellise kaitsjate seisukohaga ei nõustu.
lg 1 p 7 sätestab vastutuse teisele isikule tervisekahjustuse põhjustamise eest, millega põhjustati tema surm. Selle sätte järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoossesisule (
) vastav tagajärg (3-1-1-46-15, 1-16-5213/61, 1-17-105) ning sellise tervisekahjustuse tekitamine peab olema tahtlik. Pekstes teist isikut rusikate ja jalgadega erinevatesse kehaosadesse, mh kõhtu ja pähe, hõlmas Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokimovi tahtlus mistahes tervisekahjustuse tekitamist, st nende senine elukogemus andis neile põhjuse arvata, et sellisel moel peksmine ei piirdu ainult valu tekitamisega ning tervisekahjustuse tekitamise osas on tegemist otsese tahtlusega – mõlemad süüdistatavad teadsid või vähemalt möönsid, et peksmise tagajärg on tervisekahjustus. Mis puudutab surma põhjustamist, siis selle tagajärje suhtes on tegemist ettevaatamatusega. Kohtul ei ole põhjust arvata, et kannatanu surma suhtes oleks süüdistatavatel esinenud mingiski vormis tahtlus. Kaudse tahtluse ja ettevaatamutuse piiritlemine sellistes situatsioonides ongi keeruline, kuid antud juhul tuleb asuda seisukohale, et tegemist on ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis – kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleksid Kristjan Roth ja Sergei Jevdokimov pidanud ette nägema H. R.a surma võimalikkust, s.o see oht pidi olema neile äratuntav, kuid nad lootsid kergemeelselt H. R.a surma saabumist vältida. Eeltoodu lausel on välistatud Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokimovi süüteo kvalifitseerimine
Kohtule esitatud tõenditega on Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokimovi süü leidnud täielkult tõendamist. Tegemist on õigusvastaste tegudega, õigusvastasus ei ole millegagi välistatud. Mõlemad süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad nende süüd välistavad asjaolud. V KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. 11 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 7 sätestab vastutuse teisele isikule tervisekahjustuse põhjustamise eest, millega põhjustati tema surm. Nimetatud süüteo toimepanemise eest karistatakse 4 kuni 12-aastase vangistusega. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokimovi tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Mõlemad isikud on varem kriminaalkorras karistamata. Mõlemat iseloomustab tung alkoholi järele ja nemad on toime pannud raske isikuvastase süüteo. Arvestades toimepandud süüteo raskust ja selle toimepanemise tehiolusid, tuleb pidada ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks nii Kristjan Rothi kui ka Sergei Jevdokimovi suhtes vangistuslikku karistust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kristjan Rothi ja Sergei Jevdokimovi puhul selliseid asjaolusid ei esine ning arvestdes kummagi süüdistatava teopanust tuleb neile mõista vangistus selle keskmisest määrast väiksemas määras, mida saab pidada põhjendatuks, et mõjutada süüdistatavaid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Käesolevas kohtuasjas on süüdistatavatele karistuse mõistmisel põhjendatud muuhulgas arvestada ka kannatanu käitumisega, kes võhivõõrastega alkoholi tarvitama hakates pani end ise olukorda, kus konfliktid on kerged tekkima. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb Kristjan Roth süüdi mõista
lg 1 p 7 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust.
Sergei Jevdokimov tuleb samuti mõista
lg 1 p 7 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg alates 20.07.– 21.07.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka. VI ASITÕENDID Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde kriminaalasja juures olevad CD/DVD plaadid. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel: - Ü. M.le H. R. mobiiltelefon LG (pakend nr 6),; - Sergei Jevdokimovile mobiiltelefon Samsung (pakend A15015127); - Kristjan Rothile mobiiltelefon Allview Mobile 10 Pro (pakend A15015128) (Asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis - asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 674). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: 12 - sündmuskoha vaatlusel ära võetud esemed ja sündmuskoha vaatlusel võetud proovid: musta värvi tagi, mille varrukatel ja seljaosal valge ja oranži värvi jooned ja kirjed (pakend 1); rohelist värvi pudel „Rosso Aperitif“ 0,7 l (pakend nr 2); halli värvi metallist torujas võti (pakend nr 3); surnukeha kätelt mikroosad teibil (pakend nr 5); surnukeha küünte alt kaapeproovid konteinerites (2, 3, 6, 7) (pakend nr 5.1); H. R. mobiiltelefon LG (pakend nr 6), hallikas-rohekat värvi püksinööp (pakend nr 8); rohelise ja valge kirju froteerätik (pakend nr 9); sinist värvi sall (pakend nr 10); musta värvi seljakott (pakend nr 11); sinist värvi dressipüksid (pakend nr 12) - asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 674); - 20.07.2021 sündmuskoha vaatlusel ära võetud H. R. rahakott koos tema juhiloa, pensionitunnistuse, töövõimekaardi ning kliendikaartide ja tšekkidega (pakend nr 7); 21.07.2021 sündmuskoha täiendaval vaatlusel korteri nr 11 ja 12 ees asuvast koridorist kaasa võetud kahe keedualaga valget värvi elektripliit (pakend nr 1) - asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 650); - kahtlustatava Sergei Jevdokimovi kinnipidamisel seljas olnud riided ja jalanõud: kollane särk (pakend nr 30), sinist värvi plätud (pakend nr 31), rohekat värvi lühikesed püksid (pakend nr 32); eelnimetatud esemetelt võetud DNA proovid vastavalt pakendites nr 30.1, 31.1, 31.2, 31.3, 31.4 ja 32.1 - asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 674); - kahtlustatava Kristjan Rothi kinnipidamisel seljas olnud riietelt võetud DNA proovid vastavalt pakendites nr 35.1, 35.2, 35.3, 36.1, 36.2, 37.1, 37.2, 37.3, 37.4 - asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 674); - H.R. seljas olnud riided ja kingad: hallikat-rohekat värvi lühikesed püksid (pakend nr 40), musta värvi valgetäpilise mustriga T-särk (pakend nr 41), pruuni värvi kingad, sokid (pakend nr 42), sinist värvi ujumispüksid (pakend nr 43), halli värvi pitsilised aluspesu püksid (pakend nr 44); eelnimetatud esemetelt võetud DNA proovid vastavalt pakendites nr 40.1, 40.2, 40.3, 41.1, 41.2, 41.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.