, § 122, § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B.S-ile Valga Maakohtu 06.mai 2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 25.märtsi 2009.a. Kohtuotsus jõustus 16.veebruaril 2011.a. B.S-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 12.juunil 2014.a. B.S on varem kriminaalkorras karistatud: - Tallinna Linnakohtu 10.detsembri 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1aastase tingimisi vabadusekaotusega katseajaga 1 aasta; - Tallinna Linnakohtu 09.aprilli 2002.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 3, § 139 lg 2 p 2, § 141 lg 1 ja § 1411 lg 2 p 2 järgi 3-aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3aastase katseajaga; - Valga Maakohtu 06.mai 2003.a otsusega
lg 2 p 1, § 257, § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 214 lg 2 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, mida suurendati varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 31.juulil 2007.a katseajaga kuni 20.oktoobrini 2009.a. Väärtegude eest on teda samuti karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.S uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanedes soovib süüdimõistetu asuda elama oma ema juurde. Vastav elupind kuulub süüdimõistetu emale ja veel teisele isikul ning sobib oma tingimuste poolest elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Olemas on süüdimõistetu ema nõusolek, kes elab samal elupinnal, aga puudub teise korteriomaniku nõusolek, kes on aga juba 4 aastat St. Peterburis elanud. B.S-i puhul on positiivseks see, et tal on olemas kindel elukoht ja ema poolne toetus. Negatiivsed asjaolud, mis võivad käitumist vabaduses mõjutada on korduv kriminaalkorras karistatus, alkoholi- ja narkosõltuvus, varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ja katseajal uue kuriteo sooritamine ning võimalik sõprade negatiivne mõju. B.S kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes soovib ta asuda elama oma ema juurde, astuda hiljem kõrgkooli, minna tööle, hakata seadusekuulekalt elama ning loobuda joovastavate ainete tarvitamisest. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam suhelda ei soovi. Kinnipeetav avaldas, et on käesolevaks aru saanud alkoholi laastavast mõjust enda elus ja seda enam korrata ei soovi.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on B.S ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus B.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna B.S vabaneks käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele, siis peavad olema täidetud Justiitsministri 22.veebruari 2007.a määrusest nr 15 tulenevad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Eelnimetatud määruse § 51 lg 2 p-st 1 tuleneb, et elektroonilise valveseadme paigaldamiseks on vajalik, et süüdimõistetul oleks seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Käesoleval ajal vabanemisel asuks B.S elama oma ema juurde korterisse, mis kuulub lisaks tema emale veel ühele teisele isikule. Süüdimõistetu ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, kuid teise korteriomaniku vastav nõusolek käesoleval ajal puudub. Kuigi kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et teine korteriomanik seal ei ela ning on juba 4 aastat välismaal viibinud, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei välista vajadust tema kirjaliku nõusoleku järele elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega ei ole kohtule käesolevaks ajaks esitatud materjalide põhjal selge, kas B.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud elupinnale üldse võimalik oleks tulenevalt kõigi selle elamispinna omanike nõusoleku nõudest. Süüdimõistetu B.S-i puhul on positiivne see, et tal on olemas ema igakülgne toetus, ta on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid, on vangistuses lõpetanud gümnaasiumiõpingud, õppinud väikeettevõtluse kursustel, läbinud mitu sotsiaalabiprogrammi ning osalenud muudes resotsialiseerumist toetavates ja enesehariduslikes tegevustes. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja ta on asunud ka selle nimel konkreetseid samme astuma. Samas peab kohus küsimust lahendades arvestama, et B.S-i on isik, keda on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Käesolev vangistus on talle teine reaalne vangistus ning ühel korral on teda vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Samuti on süüdimõistetule mõistetud karistusi jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on süüdimõistetul toime pandud tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Samuti on süüdimõistetu rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle pandud kohustusi. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta kriminaalset tegevust jätkanud. Teda on kinnipidamise ajal distsiplinaarkorras karistatud 2010.a. 3 korral erinevate rikkumiste eest. Seega ei ole B.S suutnud ka rangetes kinnipidamiskoha tingimustest käituda nõuetekohaselt. Samas aga peab kohus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama ka toimepandud kuritegude iseloomu, korduvust ning asjaolu, kas uue kuriteo riskitegurid on konkreetsel juhul piisavalt maandatud ja süüdimõistetu on suuteline järgima katseaja nõudeid. Kohtunik leiab, et arvestades seda, et B.S-ile on mõistetud liitkaristus väga mitmete erinevate kuritegude eest, sealhulgas vägivallaga toimepandute eest katseajal, siis ei ole tema poolt ärakantud karistusaeg käesolevaks ajaks veel piisav, et oleks põhjendatud tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Vägivaldsele käitumisele kalduva isiku vabastamise otsustamisel tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda seda, kas uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on piisavalt maandatud ning käesoleval juhul on kohtunik seisukohal, et kuigi süüdimõistetu käitumises on näha positiivseid muudatusi, on tema poolt ärakantud karistusaeg veel liiga lühike, et oleks saanud süüdimõistetule piisavat mõju avaldada. Samuti ei toeta vabastamist täielikult süüdimõistetu vabastamise järgsed elutingimused. Kuna materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud suuresti just majandusliku kasu saamise eesmärgil ning alkoholijoobes, siis tuleb nimetatud faktoreid lugeda olulisteks uue kuriteo riskifaktoriteks. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ei ole, siis ei ole vastav riskifaktor piisavalt maandatud. Kuigi süüdimõistetut on lubanud küll toetada ka tema ema, siis ei ole kohtul piisavat kindlust, kas nimetatud asjaolu tagab süüdimõistetule piisavad sissetulekud, et mitte jätkata materiaalse kasu saamis eesmärgil kuritegude toimepanemist. Samuti nähtub materjalidest, et süüdimõistetu on pikka aega narkootikume tarvitanud. Seega on süüdimõistetu olnud aldis erinevate sõltuvusainete kasutamisele pika aja jooksul, mis näitab tema suhteliselt nõrka tahet. Riskifaktoriks tuleb lugeda ka süüdimõistetu võimalikku mõjutatavust, kuna materjalidest nähtub, et varasemalt on süüdimõistetu tutvusringkond koosnenud peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest ning ka kuritegusid on ta osaliselt toime pannud grupis. Kuigi süüdimõistetu on kinnitanud, et ei soovi alkoholi ja narkootikume enam tarvitada ja kriminaalse taustaga isikutega suhelda, siis leiab kohus, et tema puhul on põhjendatud edasi vangistuses oleva range kontrolli alla jääda, et seega kindlustada pikaajalisem võõrdumine alkoholist ja narkootikumidest, aidata tal oma käitumist ja mõtteviisi korrigeerida ning luua paremad võimalused vabaduses hakkamasaamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal võimalik ja oleks ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse tingimusi. B.S tuleks vangistuses ka edaspidiselt näidata, et ta suudab seaduskuulekas olla, pidada kinni vangla sisekorrast ning on igati motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ja joovastavatest ainetest loobumiseks. Samuti tuleks tal võimalusel jätkata enesehariduslike ja taasühiskonnastavate tegevustega. Eelnimetatud tingimuste täitmine oleks eelduseks ennetähtaegsaeks vabanemiseks tavakorras järgmise tähtaja saabumisel. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata B.S (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 08.veebruari 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista B.S-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksakümmend seitse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.