Obsah (6)

§ 74§ 120§ 64§ 68§ 75§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3963 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidl

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.F määruskaebus (isikukood XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 17.05.2019 otsusega karistati kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi L.F-i § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega ja

§ 120

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistes L.F-ile toimepandud kuritegude kogumi eest karistuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks L.F-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2019 kuni 17.05.2019, s.o 2 päeva vangistust, ärakandmata karistus oli L.F 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pööratud L.F-ile mõistetud 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkust vangistust täielikult täitmisele, kui L.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX; ning määrati täiendavad kohustused tulenevalt

§ 75

lg 2 p-dest 2, 8 - kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja läbida käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogramm. Maakohus koostas üksnes resolutiivotsuse. Kohtuotsus jõustus 25.05.

2. 25.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles L.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetuga ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada, sest ta ei ilmu vastuvõttudele ning rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. L.F-i kahtlustatakse uues kuriteos. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 02.08.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele L.F-ile Harju Maakohtu 17.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuud 28 päeva. Maakohus märkis, et täitmisele pööratud vangistus viia täide viivitamatult pärast kriminaalasjas nr 19231501572 vahi alt vabanemist. 3.
4. Karistusregistrist nähtub, et L.F on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub mh, et L.F ei ole talle määratud käitumiskontrolli ajal süstemaatiliselt täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Politseiametnikud on korduvalt tabanud isiku alkoholi tarvitanuna – ettekande lisana esitatud protokollidest nähtuvalt koguni üheksal korral. Alkoholisõltuvust on jaatanud istungil ka L.F ise. Juba nimetatud asjaolu annab maakohtu hinnangul aluse lugeda kriminaalhoolduse ebaõnnestunuks ning asuda seisukohale, et L.F ei ole võimeline täitma talle jõustunud kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.
5. Maakohtu hinnangul ei saa kriminaalhoolduse teostamine L.F-i suhtes ka edaspidi olla tulemuslik. Sellele viitab ka asjaolu, et L.F ei ole senini mitme kuu jooksul olnud mingisugust huvi kriminaalhooldajaga kohtumise vastu. Maakohtule esitatud selgitused korduvate haiglas viibimise kohta on tõendamata. Lisaks kahtlustatakse L.F-i katseajal ka uue kuriteo toimepanemises. Maakohut ei veennud L.F-i kohtuistungil antud selgitused olla edaspidi kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, elada Viljandimaal ning olla õiguskuulekas. Asjaolude pinnalt on selge, et L.F ei suuda ega ole motiveeritud kohtuotsust täitma, mis on aga tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks ja aluseks. Seega tuleb L.F-ile mõistetud karistusest ärakandmata osa pöörata täitmisele. 3.
6. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtub, et L.F on vahistatud Harju Maakohtu 25.07.2019 määrusega nr 1-19-6003 kaheks kuuks alates L.F-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.07.
7. Vahistamismäärusest selgub, et L.F-i suhtes on algatatud kriminaalasi nr 19231501572 järjekordselt

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Vahistamismääruses on maakohus jõudnud järeldusele, et kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kahtlustatava L.F-ile kui teo toimepanijale ning esitatud kuriteokahtlustus on piisavalt põhjendatud. Kuivõrd L.F on käesolevaks ajahetkeks eeluurimiskohtuniku määrusega vahi alla võetud ning uue kuriteokahtlustusega seonduv uurimine on alles algfaasis, on maakohtu hinnangul põhjendatud viia täitmisele pööratud vangistus täide viivitamatult pärast kriminaalasjas nr 19231501572 vahi alt vabanemist. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu 02.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu L.F, kes soovib vaidlustada maakohtu lahendi, palub tühistada maakohtu otsustus, oodata ära süüdimõistev otsus pooleliolevas kriminaalasjas, mis näitab, et ta on süütu. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu toob jätkuvalt välja, et kriminaalhooldusametnik ei saa aru tema elust ega olust ning ta on vahepeal pikalt viibinud psühhiaatriahaiglas. See, et süüdimõistetu seda tõendada praegu ei saa, on arusaadav, aga kriminaalhooldajal oleks tulnud selleks vaid teha üks telefonikõne. Süüdimõistetu ütleb, et ta ütles kohtus, et ta ei lähe tagasi Viljandisse elama. 2 Karistus pöörati täitmisele üksnes seetõttu, et L.F on kunagi vanglas viibinud ja elanud kriminaalset elu. Maakohtu määruse punkt 13 järgi oleks L.F juba süüdi mõistetud. Süüdimõistetu kirjeldab kahtlustuse aluseks olevat tegu. Ei kohus ega prokurör pole süvenenud L.F-i süüdimõistmisele ei Viljandis ega kriminaalasjas nr 1-19-3963, mistõttu annab süüdimõistetu omapoolse selgituse. Süüdimõistetu toob välja, et ta on nõus kriminaalhooldusametniku tingimustega iga nädala alguses tema juures käia ja elada mõnda aega Viljandis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.F-i karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma registreerimiskohustust ning eiras järjekindlalt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Reaalselt kriminaalhooldust süüdimõistetu üle teostada ei ole olnud võimalik, sest süüdimõistetuga ei ole võimalik olnud kontakti saada – ta ei ole olnud kriminaalhooldajale kättesaadav kohtuotsuses märgitud elukohas. Süüdimõistetu poolt toimepandud rikkumised ei ole millegagi põhjendatud, on üksnes paljasõnalised. Süüdimõistetu üritab vastutust lükata kriminaalhooldajale, kuid jätab siinjuures arvestamata, et mitte kriminaalhooldaja ei pea tundma huvi, vaid süüdimõistetu ise peab tundma huvi, et temale kriminaalhoolduse ajaks pandud nõuded ja kohustused saaksid täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga L.F ei saa aru, et ta oleks midagi valesti teinud. Samuti ei saa süüdimõistetu aru, et kriminaalhooldus on samasugune karistus nagu vangistus, mida tuleb täita. Süüdimõistetu oli kohtuotsusest tulenevalt teadlik, et tal tuleb alluda kriminaalhooldusele, millised kohustused talle pannakse ning teada oli ka asjaolu, et süüdimõistetul tuli elada aadressil, mis on kirjas kohtuotsuses. Ringkonnakohtu hinnangul näitab üheselt asjaolu, et süüdimõistetu ei ole maakohtu otsust vaidlustanud seda, et otsus oli talle arusaadav ning otsuses olevad asjaolud ka teada. Kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu soovi järgi täitmiseks, vaid selle kord ja nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Süüdimõistetu ei saa valida, kas ta soovib sellel päeval minna kriminaalhooldaja juurde või mitte, kas ta soovib elada määratud elukohas või mitte. Kui süüdimõistetu väidab, et ta oli haiglas, siis tuleb tal esitada sellekohane dokumentatsioon. Kohus omal algatusel selle kohta tõendeid ei kogu. Arvestades, et erakorraline ettekanne sisaldab lisasid, kus kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust tarvitada alkoholi indikaatorvahendi protokolli kohaselt 08.06.2019 2-l korral, 09.06.2019, 10.06.2019, 11.06.2019, 12.06.2019, 04.07.2019, 22.07.2019, 23.07.2019, kokku 9-l korral, on raske uskuda, et süüdimõistetu viibis haiglas. Seda enam, et kriminaalhooldus algas 25.05.
4. Lisaks ei ole käesolev menetlus sobiv selleks, et arutada, millised olid tegelikud kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohtuotsus on käesolevaks ajaks jõustunud ja süüdimõistetu ei ole seda nõuetekohaselt õigel ajal vaidlustanud. Asjaolu, et isikut on varasemalt karistatud, ei ole samuti karistuse täitmisele pööramise põhjus. See üksnes näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma vabaduses. Tegemist on üksnes süüdimõistetut iseloomustava asjaoluga. Karistuse kandmise täitmisele pööramise 3 põhjus on see, et süüdimõistetu ei ole asunud nõuetekohaselt täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kriminaalasja nr 19231501572 kohta olev info ei ole seotud karistuse täitmisele pööramise põhistusega, vaid näitab asjaolu, et käesoleval ajal on isik vahistatud ning märgib rolli üksnes karistuse kandmise aja alguse osas. Kas L.F nimetatud teos süüdi mõistetakse selgub kriminaalasja nr 19231501572 menetluse käigus ning ei kuulu käesolevalt arutamisele. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole millegagi põhjendatud.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
6. augusti 2019 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4 Mati Kartau