Obsah (5)

§ 238§ 310§ 180§ 179§ 337

1-20-2171 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-2171 Kohtukoosseis Julia Ka

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja T.R-i ärakantavaks karistuseks jäi 8 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. mai 2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti
2. juuli
3. Lisaks kohaldati T.R-ile VÕS § 1055 ja

§ 3101 alusel lähenemiskeeldu.

Sama otsusega mõisteti T.R-ilt

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna välja ekspertiisikulu 1224 eurot, kaitsjatasu 703,20 eurot, sundraha 876 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras kohus, et T.R on võimalik menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul otsuse jõustumisest ositi, igakuiselt 233,60 eurot.

2. mail
3. a esitas T.R maakohtule, teate, et soovib vaidlustada kohtuotsust menetluskulu väljamõistmise osas. Ühtlasi esitas T.R sealsamas põhjendused, miks ta maakohtu otsustusega menetluskulu väljamõistmise osas ei nõustu. Nii märgib T.R , et ta on täielikult 1 1-20-2171 töövõimetu. See on tuvastatud eksperdi arvamuses. T.R palub jätta menetluskulu tervikuna riigi kanda. T.R on võimetu neid tasuma.
4. Harju Maakohus koostas
5. juuni 2020 määrusega motiivid
6. mai 2020 otsusele menetluskulu väljamõistmise osas. Kohus viitas, et

§ 180lg 1 kohaselt kohustub T.R , kui süüdimõistetu hüvitama menetluskulu.

Samas leidis kohus, et T.R-i puhul on põhjendatud, arvestades tema resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada tal tasuda menetluskulu ositi

§ 180lg 3 alusel.

12 kuud on maksimaalne tähtaeg, mille kohus anda saab ja kui süüdistatav pole objektiivsetel põhjustel suutnud rahalisi nõudeid tähtaegselt täita, on võimalus taotleda täitmiskohtunikult täitmise tähtaja pikendamist. Süüdistatav on kohtule esitatud menetluskulude vaidlustamisel märkinud, et ta on täielikult töövõimetu nagu on kirjas ka talle ekspertiisi teinud arsti arvamuses. Puuduvad tõendid T.R-i töövõime puudumisest, invaliidsusest, raskest haigusest. Süüdistatava sõnul töötas ta enne Eestisse naasmist Ukrainas jalgpallitreenerina ja ta kavatseb peale vangistust sinna naasta. Asjaolu, et T.R tuleb kanda vangistust, ei ole iseenesest menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise aluseks. Kohus arvestas ka T.R-i vanust, keskhariduse olemasolu. Lisaks selgitas kohus kriminaalasja menetluse käiku ja neid kaalutlusi, miks menetlejal tuli määrata asjas ekspertiis. Kohus leidis, et ekspertiisi määramine oli vajalik ja seda tingis T.R-i käitumine menetluse kestel. Mõlema ekspertiisi kohta on esitatud arved, mis on lisatud toimiku materjalide juurde. T.R-i kaitses kohtus määratud kaitsja, kelle tasutaotlustes kajastuvad summad, kokku 703,20 eurot, on põhjendatud. Kaitsja taotles tasu kriminaalasjaga tutvumise ja kohtuistungitel kulutatud aja eest, mis on realistlik, arvestades kriminaalasja mahtu. Sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. T.R-i puhul ei esine asjaolusid, et sundraha temalt mitte välja mõista. Riigikohus on leidnud, et isik on kohustatud menetluskulude tasumisest vabastamise taotlemisel oma varatust tõendama või vähemalt taotlema kohtult sellekohase teabe väljanõudmist. Käesoleval juhul ei ole süüdimõistetu ega tema kaitsja esitanud senise menetluse jooksul kohtule tõendeid T.R-i varatusest või maksejõuetusest ega pole kohtult ka taotlenud menetluskuludest vabastamist.

1. T.R sai maakohtu
2. juunil 2020 koostatud motiivid kätte Tartu Vanglas
3. juunil
4. Seega lõppes 15-päevane kaebetähtaeg
5. juunil
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuni 2020 määrusega määrati T.R-i määruskaebus menetluskulude väljamõistmisele läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja kirjalike seisukohtade esitamiseks anti aega
9. juulini
12. juulil 2020 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus T.R-i taotlus, milles ta palus ringkonnakohtu lahendit mitte avalikustada, kuna see sisaldab tema terviseandmeid. Lisaks palus T.R kohtul välja nõuda ekspertiisi teinud ekspertide arvamused selle kohta, et T.R on täielik töövõimetus. Eelnevalt oli T.R osaliselt töövõimetu. Tänaseks on T.R täielikult töövõimetu, mistõttu palub ta jätta menetluskulu riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 2 1-20-2171
14. Määruskaebuses vaidlustab T.R maakohtu otsustust, millega kohus mõistis temalt süüdimõistva otsuse tegemisel välja kriminaalasjas tekkinud menetluskulu. Vastava menetlusotsuse tegi kohus
15. mai 2020 otsuses, mille juurde koostas kohus motiivid
16. juuni 2020 määruses. Kohus tugines otsustuse tegemisel

§ 180lg-tele 1,3, kulu suuruse osas asjas tuvastatud kuludokumentidele.

Kehtivast kohtupraktikast tulenevaid aluseid menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks maakohtu hinnangul pole, kuivõrd T.R pole tõendanud oma varatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus juhindus õigetest menetlusnormidest, kohtu motiivid on asjakohased, kooskõlas kohtupraktika arusaamadega, põhjendatud. Määruskaebuses taotleb T.R menetluskulu tervikuna riigi kanda jätmist, põhjusel, et ta on töövõimetu. Ringkonnakohus selgitab, et see argument on ebapiisav maakohtu menetlusotsustuse tühistamiseks ja menetluskulu riigi kanda jätmiseks.

1. T.R soovib määruskaebusmenetluses tõendada töövõime puudumist ja on palunud, et kohus arvestaks kriminaalasjas ekspertiisi teinud ekspertide arvamusi kaebajal töövõime puudumise kohta. Ringkonnakohus märgib, et töövõimet hindab, osalise või puuduva töövõime tuvastab töötukassa, vastavalt töövõimetuse seaduse § 7 lg-le
2. Kriminaalasjas teostatud ekspertiis ei ole aluseks T.R-i töövõime puudumise tuvastamisele. Ringkonnakohtu käsutuses ei ole andmeid, et töötukassa on tuvastanud T.R töövõime puudumise töövõime toetuse § 5 lg 1 p 3 tähenduses. Määruskaebusmenetluses esitatud T.R-i enda seisukohtadest tuleneb, et töötukassa on tal viimati tuvastanud osalise töövõime. Samas selgitab apellatsioonikohus T.R-ile, et küsimus töövõimest ei ole menetluskulu hüvitamise otsustuse tegemisel üldsegi määrav. Kohtupraktikast ega seadusest ei tulene arusaama, et menetluskulu tuleb jätta riigi kanda siis, kui kuriteo toime pannud isik on osaliselt töövõimeline või tal puudub töövõime hoopiski. Süüdistatava töövõimelisus ei ole kriteerium, mille alusel kohus teeb otsustuse, kas jätta menetluskulu osaliselt või täielikult riigi kanda. Maakohus on oma lahendis viidanud õigesti kohtupraktika seisukohtadele, mille kohaselt süüdimõistetut menetluskulu tasumise kohustusest vabastamisel tuleb arvesse võtta süüdimõistetu varalist seisundit tervikuna ehk kõiki tema sissetulekuid, kinnis- ja vallasvara (RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). Üksnes siis, kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, on põhjendatud jätta see riigi kanda (RKKKm 3-1-1-83-14, p 18.2). Nii on võimalik, et T.R esineb muid sissetulekuid, lisaks töötasule või niisugust vara, mille realiseerimisel on tal võimalik menetluskulu hüvitada. Andmeid oma varalise seisu kohta tervikuna T.R ei esitanud ja seetõttu on tema taotlus menetluskulu riigi kanda jätmiseks nõuetekohaselt motiveerimata, tõendamata. Kohus mõistis T.R-ilt õigesti menetluskulu välja, sest seda nõuab

§ 180lg 1.

Kohus arvestas T.R-i resotsialiseerumisväljavaateid ja võimaldas tal hüvitada

§ 180lg 3 alusel menetluskulu seadusest tuleneva maksimaalse tähtaja jooksul.

Samal argumendil menetluskulu riigi kanda jätmine pole põhjendatud.

1. T.R on palunud mitte avalikustada ringkonnakohtu määrust, kuna see sisaldab tema terviseandmeid. See taotlus jääb rahuldamata, kuna käesolev määrus on koostatud viisil, et see ei sisalda kaebaja terviseandmeid. Ringkonnakohus märgib, et ainus osa, milles käesolev kohtulahend võinuks sisaldada T.R-i terviseandmeid, on kokkuvõte maakohtu seisukohtadest (vt käesoleva määruse p 3). Need on ringkonnakohus esitanud kokkuvõtlikult ja viisil, et T.R-i terviseandmeid ei ole sisuliselt käsitletud. See ei olnud määruskaebusmenetluses vajalik.
2. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes

§ 337

lg 1 p-le 1 ja §-le 390 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 27. mai 2020. a määruse muutmata. 3