1-20-2171/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-2171 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus D.Z-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.Z-i XXX) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (D.Z; isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas D.Z-i 27.05.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2171 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis kohus karistuseks 8 kuud vangistust, mida suurendas Harju Maakohtu 17.05.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3963 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 23.07.
9. Kohtuotsus jõustus 28.07.
11. Tartu Maakohtu 26.11.
12. a määrusega jäeti D.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
13. Maakohus tuvastas, et D.Z-i suhtes on täidetud formaalsed alused tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samas märkis maakohus, et ainult formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, see eeldab ka materiaalsete eelduste täidetust KarS § 76 lg 4 mõttes. 1 2.
14. Vangla materjalidest nähtub, et enne vangistust elas kinnipeetav Ukrainas. Eestis elas ta emale kuuluvas korteris XXX. Kas praegu oleks süüdlasel võimalik sinna vabaneda, ei ole teada, sest kinnisasja omanik viibib hooldushaiglas. D.Z ise vabaneda ei soovi. Samuti tahaks ta pärast karistuse kandmist asuda elama Tallinna, kuhu loodab eluruumi leida sotsiaaltöötaja abiga. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 26.11.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse D.Z, kes palub uuesti üle vaadata võimalus tema enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 3.
17. Pärast Tartu Maakohtu määruse kättesaamist konsulteeris ta pädevate inimeste/ametnikega ning sai aru, et vabanedes ennetähtaegselt, on tal võimalus jätkata õpingutega ja asuda tööle. Tal on plaanis jääda mõneks ajaks Eestisse. Ta ei hakka kuritegeliku maailmaga tegelema, see on tal selge juba 10 aastat. Ka tutvusringkond ei ole kriminaalne. Karjäärinõustamisel on ta saanud positiivset tagasisidet ja on võimalus, et Töötukassa maksab õpingute eest. Lisaks on tal piisavalt tööpakkumisi, tulenevalt tema haridusest. Seoses treeneritööga soovib teha UEFA litsentsi. 3.
18. Teises linnas elamiseks on tal vaja omaniku nõusolekut. Tal on olemas ka tugiisik, kes on teda aidanud paljudes küsimustes ning oleks abiks ka vabaduses. Pärast ema surma on tekkinud palju toimetusi, mis vajavad kiiret tegutsemist. D.Z on nõus täitma kohtu poolt määratavaid tingimusi ja elama seadusekuulekalt. Vanglas on läbinud programmi „Viha juhtimine“, töötanud ning osalenud mitmetes trennides. Ta on juba ammu loobunud vanadest kommetest, harjumustest, tuttavatest, tõekspidamistest jms, mis puudutab kuritegelikku elu. Praegune tegu ei ole temale omane ning ta on teinud sellest järeldusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale D.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
20. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 lausest 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 lause 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile, kuid seda mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu
21. mai
22. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Kinnipeetava iseloomustuse järgi on tal sissekirjutus XXX, kuid ta ei andnud vanglale elukohta andmeid, kuhu ta soovib vabaneda. Ka nähtub maakohtus toimunud kohtuistungi protokollist, et D.Z on elukoht olemas, aga tugiisik tegeleb Tallinnasse elukoha otsimisega. Kuna D.Z ei avaldanud vanglale ega maakohtule kindlat elukohta, tuleb tõlgendada seda praeguses menetluses elukoha puudumisena. Maakohtu seisukoht selles, et tingimisi enne 2 tähtaega ei saa vanglast vabastada kinnipeetavat, kellel ei ole elukohta, on õige. Sellest tulenevalt oli maakohtu otsustus jätta D.Z vangistust kandma põhjendatud ja seaduslik.
23. Kuna D.Z ei ole määruskaebuses märkinud elukohta, kuhu ta vabanemisel elama asuks elama, ei ole see asjaolu võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga muutunud. Ta on küll märkinud, et on aru saanud, et peab teises linnas elamiseks omama korteriomaniku nõusolekut, kuid sellest ei saa järeldada kindla elukoha olemasolu. Seetõttu ei anna ka D.Z-i määruskaebuses märgitu ringkonnakohtule alust maakohtu seisukohta muuta, mistõttu jääb ta juba ainuüksi elukoha puudumise tõttu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
24. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et isegi kui D.Z oleks vabanemisel olemas kindel elukoht, ei oleks tema vabastamine põhjendatud. Järgnevalt toob ringkonnakohus lühidalt välja asjaolud, millest tulenevalt oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ennatlik ega vastaks kohtupraktikale.
25. D.Z on kuus kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et tegemist on isikuga, kelle jaoks kuritegude toimepanemine on osa tema elustiilist. Varasem korduv kriminaalkorras karistamine ei ole süüdimõistetut mõjutanud oma eluviisi seaduskuulekamaks muutma. Sellise isiku puhul on äärmiselt oluline, et vanglakaristus on täitnud oma eesmärgid ning temast tulenev oht oleks vabaduses madal. Kuna D.Z on kuritegusid toime pannud erinevate õigushüvede – inimese tervise (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine ja piinamine) ja vara (vargused, omastamine, kelmus, röövimine ja väljapressimine) – vastu, siis on temast tulenev oht selle võrra kõrgem. Varasemad korduvad sotsiaalprogrammides osalemised ei ole maandanud temast tulenevaid riske, mistõttu on vähetõenäoline, et käesoleva vangistuse ajal on osalemine sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ D.Z-i hoiakuid muutnud. Kuigi ta ise väidab, et on ammu loobunud vanadest kommetest ja mõtteviisist ning juba viimased 10 aastat on talle selge, et ta ei soovi kuritegeliku eluviisiga tegelda, näitab tema käitumine vastupidist. Viimati karistati teda 27.05.
26. a otsusega tegude eest, mille ta pani toime 19.
27. – 23.07.2019 ning enne seda 17.05.
28. a otsusega tegude eest, mille ta pani toime 15.05 – 16.05.
29. Järelikult on määruskaebuses esitatud väited paljasõnalised ja ennast õigustavad, ning ei tekita kohtus veendumust, et D.Z ka tegelikult soovib edaspidi õiguskuulekalt elada.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
31. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
32. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel on D.Z üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 31.03.2020 määrati talle noomitus. See näitab, et D.Z ei ole suutnud isegi range järelevalve tingimustes järgida reegleid ja näidata, et oskab käituda õiguskuulekalt. Sellise isiku puhul on kahtlus, kas vabaduses, kus tal puuduvad piirangud, suudab ta enda käitumist kontrollida ning senist õigusrikkumiste rohket eluviisi muuta. Lisaks puudub ringkonnakohtul usk, et D.Z suudaks järgida kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Nimelt ei ole vangistuses reeglite rikkumine ainus kord, millest saab järeldada, et D.Z võib tekkida probleeme nõuete järgimisega. Eelviimase otsusega, s.o Harju 3 Maakohtu 17.05.
33. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3963, mõisteti D.Z-ile lühimenetluses karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, mis tuli pöörata täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud registreerimiskohustust ning rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Märkimisväärne on asjaolu, et D.Z pani katseajal toime ka viimase otsuse aluseks oleva kuriteo. Seega ei ole D.Z isik, kes oleks sobilik kandma karistust vabaduses.
34. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et D.Z on kõik varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes, sh viimase kuriteo. Kuigi ta on kandnud karistust mh ka üksuses, kus tegeles sõltuvusprobleemidega, jätkas ta vabaduses ikkagi alkoholi tarvitamist, mis ilmselt oli ka uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Asjaolu, et D.Z saab aru, et tal on probleem alkoholiga, ei ole siiamaani aidanud ära hoida uusi kuritegusid. Ka ei ole ta olnud motiveeritud järgima alkoholi tarvitamise keeldu. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa vaid süüdimõistetu lubadusest mitte tarvitada alkoholi, kuna tema käitumismuster näitab vastupidist.
35. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et D.Z-i puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Varasem käitumiskontrolli nõuete, katseaja ja lisakohustuste kohaldamine ei ole aidanud kaasa riskide maandamisele, praeguseks ei ole mingeid muutusi toimunud, mis annaks aluse arvata teisiti.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
37. novembri
38. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ingeri Tamm Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus