) § 120 lg 2 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn Süüdistatav Z.S isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus XXX kriminaalkorras varem karistatud ühel korral; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatavana kinni peetud 28.-30.062017. a Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 126, §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 3101 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.S
Süüdi tunnistada Z.S
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja kuritegude kogumi eest mõista Z.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.S ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
Z.S on katseajal kohustatud järgima
elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;
lg 2 p 2 alusel kohustada Z.S katseajal mitte tarvitama alkoholi.
p 1 alusel hakkab Z.S-i katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.11.2017. a.
lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohalduvad Z.S-ile alates kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla Lähenemiskeeld Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1055 alusel kohaldada Z.S-ile XXXXX XXXXXi (XXXXX) isikukood XXX) suhtes lähenemiskeeldu 1 (üheks) aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selle keelu raames on Z.S keelatud lähenemise nii XXXXX XXXXXi teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXXXXX) kui ka mujal lähemale kui 100 (ükssada) meetrit. Z.S on keelatud suhelda XXXXX XXXXXiga muul viisil kui sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jne) kaudu. XXXXX XXXXXiga juhuslikul kohtumisel on Z.S kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda temast vähemalt 100 (ühesaja) meetri kaugusele. 2 Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest on
§-ga 3312 sätestatud kriminaalvastutus. Asitõendid CD plaat, millel on salvestatud kõne hädaabinumbrile ning mis asub kriminaaltoimiku juures (pakend nr 1), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimikusse. Menetluskulud Välja mõista Z.S-ilt Eesti Vabariigle kriminaalmenetluse kuludena: II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, s.o kokku 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot. Võimaldada Z.S temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-s või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-s või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-s või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99917700077123 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda hiljemalt 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu Z.S süüdistatakse selles, et tema: 28.06.2017. a kella 22.00 paiku Tartu linnas Oa tänava lõpus pargitud sõiduautos Ford Galaxy registreerimisnumbriga XXX lõi parema jala jalalabaga XXX XXXXX XXXXXile suu piirkonda ja kägistas teda kahe käega kaelast. Sellise tegevusega tekitas Z.S kannatanule XXXXX XXXXXile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – suu sisemine haava; 22.09.201. a kella 21.00 paiku Tartu linnas XXX maja juures sõiduautos Ford Galaxy registreerimisnumbriga XXX lõi ühel korral XXX XXXXX XXXXXile parema rusikasse surutud käega nina piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Z.S kannatanule 3 XXXXX XXXXXile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude nihkega murru. Oma tegevusega pani Z.S toime
lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse Z.S selles, et tema 28.06.2017. a kella 22.00 paiku Tartu linnas Oa tänava lõpus pärast seda, kui ta oli kasutanud kannatanu XXXXX XXXXXi suhtes füüsilist vägivalda ja kannatanul oli õnnestunud sõiduautost välja pääseda ning autost eemale minna, ähvardas XXXXX XXXXXi tapmisega. Kannatanul XXXXX XXXXXil oli põhjust võtta antud ähvardust tõsiselt, kuna Z.S on varem olnud tema suhtes vägivaldne. Sellega pani Z.S toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Toimepandud kuritegudega tekitas Z.S moraalset ja füüsilist kahju. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult Z.S-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 järgi mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Z.S-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
a, s.o 3 päeva karistuse aja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista temale 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.S ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg-le 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 3101 alusel kohaldada Z.S-ile lähenemiskeeldu XXXXX XXXXXi (isikukood XXX) suhtes 1 aastaks, keelates Z.S lähenemise nii XXXXX XXXXXi teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXXXXX) kui ka mujal lähemale kui 100 meetrit. Z.S on keelatud suhelda XXXXX XXXXXiga muul viisil kui sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. XXXXX XXXXXiga juhuslikul kohtumisel on Z.S kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 849 eurot, s.o riigi õigusabi teenus summas 144 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot. Arvestades asjaoludega, et 4 Z.S-i sissetulekuks on pension ja palk, ta üürib elamispinda, maksab kommunaalmakseid, ostab lastele asju ja riideid, ei ole kogu menetluskulude tasumine ühekordse maksena võimalik. Eelmärgitud põhjustel ja KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Z.S väljamõistetud kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 21.11.2017 kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde; kokkulepe vastab tema tahtele. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Z.S-i süüditunnistamiseks
Seega tuleb Z.S süüdi tunnistada
lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu XXXXX XXXXX on taotlenud kohaldada Z.S-ile VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel lähenemiskeeldu. Kohus on seisukohal, et on olemas ka KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 toodud alused Z.S-i suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks – Z.S tunnistatakse süüdi isikuvastases kuriteos, lähenemiskeeld on vajalik kannatanu isikuõiguste tagamiseks ning on olemas ka kannatanu enda vastavasisuline taotlus. Kohus on veendunud, et lähenemiskeeld on sobiv vahend võimaldamaks ära hoida kannatanu isikuõiguste edasist rikkumist Z.S-i poolt, kuna selliselt ei saa süüdistatav kannatanule füüsiliselt läheneda ning oma tegevusega tema füüsilist ja vaimset heaolu ohustada. Ehkki XXXXX XXXXXil ja Z.S on kaks ühist alaealist last, mis suure tõenäosusega tingib omavahelist suhtlemist nende kasvatamise ning hooldamise osas, ei ole lähenemiskeed ebaproportsionaalne meede, kuivõrd see puudutab üksnes füüsilise lähenemise keeldu ega välista kõnealusel juhul XXXXX XXXXXiga suhtlemist sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. Järelikult ei riiva lähenemiskeelu kohaldamine Z.S-i õigusi enam, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Seega tuleb nimetatud taotlus rahuldada ning kohaldada lähenemiskeeldu kokkuleppes sisalduvas ulatuses. Kohtu seisukoht asitõendi osas Käesolevas asjas on asitõendiks CD plaat, millel on salvestatud kannatanu kõne hädaabinumbrile. Nimetatud asitõend on pakendatud ümbrikku ning asub kriminaaltoimiku juures (pakend nr 1). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb kõnealune asitõend jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Peet Teidearu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.