← Eesti

2-22-102673/8

Obsah (5)§ 108§ 158§ 9§ 16§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-102673 Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENUS

§ 108lg 1).

Kui lepingus on kokku lepitud leppetrahvis, võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda lepptrahvi maksmist (

§ 158lg 1 ja § 159 lg 1).

Hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, lepingutes oli kokku lepitud leppetrahvis, kostja rikkus kohustust, milleks leppetrahv oli kokku lepitud, ja kostjale on esitatud leppetrahvinõuded. Kõiki nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. 9. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et leping võidaks sõlmida parklasse sissesõiduga, kui parkimiskorralduse teates on tahe leping sõlmida selgelt väljendatud (RKTKo 3-2-1-75-10, p 12). 2

(4)
  1. Hagiavalduse kohaselt on xxx territooriumil parkimine korraldatud selliselt, et parkimiseks on vaja korteriühistu poolt väljastatud parkimisluba. Kostja on seisukohal, et parkimise korraldamine korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, mida käesoleval juhul ei ole. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja xxx parkimisalal parkimiskontrolli korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja selgituste kohaselt loetakse hagejaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega, sõidukijuhil peab parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ning see tuleb paigutada nähtavale kohale. Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma hagejale leppetrahvi.
  2. Riigikohus on selgitanud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus (RKTKm nr 3-2-1-151-10, p 10).
  3. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandiosa kasutust eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning küsimustes, mis on KrtS-is reguleerimata, asjaõigusseadus. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1) (RKTKm 2-18-15391, p 11).
  4. Kohus leiab, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet. Korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole üldjuhul korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt (vt RKTKo nr 3-2-1-146-10, p 11). Sarnasele seisukohale on kohus asunud nt ka tsiviilasjades 2-22-106961 ja 2-20-
  6. Seega tuli hagejal tõendada, et hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks oli olemas korteriühistu korteriomanike kokkulepe. Kohus selgitas nimetatut hagejale 18.05.2023 määrusega. Hageja enda tõendamiskoormist ei täitnud ning korteriomanike kokkulepe on tõendamata. Vastavalt on tõendamata hageja poolt parkimisteenuse osutamise õigus.
  7. Samuti ei ole hageja tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Kohtule esitatud fotolt on näha peatumiskeelu märk ja selle all tähis „välja arvatud xxx loal“ (dtl 66). Nimetatud keelava sildi all paiknevad hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks

§ 16lg 3 kohaselt sõlmida parkimisleping hageja tüüptingimustel.

Nimetatud sildist ei ole võimalik aru saada, et kostja sõlmib auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, parkimislepingu. Seega ei ole tõendamist leidnud hageja ja kostja vahel parkimislepingu sõlmimine. Vastavalt ei tule edasi analüüsida teisi hageja nõude rahuldamise eeldusi. 16. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. 3

(4)MENETLUSKULUD
  1. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TSMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.