4-23-206 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-206 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai 2023 määrus, millega pöörati täitmisele Olga Jessarevale Harju Maakohtu
- jaanuari 2023 määrusega üldkasuliku tööga asendatud arest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Olga Jessareva (ik 48807020296), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Olga Jessarevat karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
- märtsi 2020 otsusega väärteoasjas nr 2317,19,012449 KarS § 218 lg 1 alusel 30 trahviühiku ehk 120 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus
- märtsil
- juunil 2022 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 1 4-23-206
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas
- jaanuaril 2023 KarS § 72 ja TMS § 201 alusel Harju Maakohtule taotluse O. Jessarevale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Harju Maakohus rahuldas
- jaanuari 2023 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas O. Jessarevale mõistetud rahatrahvi 3 päeva arestiga ja selle omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 2 kuud kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus
- veebruaril
- Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusametnik esitas
- aprillil 2023 Harju Maakohtule erakorralise ettekande O. Jessareva karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt oli O. Jessareva jätnud 5 tundi üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks, s.o
- aprilliks 2023 tegemata. O. Jessareva suuliselt antud seletuste kohaselt ei õnnestunud tal üldkasulikku tööd teha, sest ta kuulutati tagaotsitavaks. Senise kriminaalhoolduse kokkuvõttes on märgitud, et O. Jessareva võeti Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnas arvele
- veebruaril
- Ta oli samas kriminaalhooldusosakonnas samaaegselt arvel ka Harju Maakohtu
- jaanuari 2023 määruse alusel, millega kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega vangistusest. Selle määruse alusel määrati talle 6 kuu pikkune katseaeg kohustusega alluda esimesed kaks kuud elektroonilisele valvele. Pärast vanglast vabanemist kandis O. Jessareva
- kuni
- veebruarini 2023 kohtuasjas nr 4-21-417 talle määratud 10-päevast aresti. Elektroonilise valve seade paigaldati O. Jessarevale Lootuse Külla
- veebruaril 2023, kuid juba
- veebruaril 2023 lahkus ta sealt omavoliliselt.
- veebruari 2023 määrusega kuulutas Harju Maakohus ta kriminaalasjas nr 1-21-3782 tagaotsitavaks. Üldkasuliku töö raames oli esmakohtumine O. Jessarevaga planeeritud
- märtsiks 2023, kuid ta ei ilmunud kohale.
- märtsil 2023 võeti O. Jessareva kohtusaalist vahi alla ning ta viibib Tallinna Vanglas. erinevate väärteoasjade raames jättis O. Jessareva tähtajaks sooritamata kokku 35 tundi üldkasulikku tööd.
- Harju Maakohus rahuldas
- mai 2023 määrusega kriminaalhooldusosakonna taotluse ja pööras O. Jessarevale määratud aresti täitmisele. Maakohus tuvastas, et O. Jessareval on tegemata 5 tundi üldkasulikku tööd. Kohus märkis, et O. Jessareva ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda kohtumisele ega ole kuni vahistamiseni näidanud üles mingit huvi üldkasuliku töö tegemiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuksid mõjuvad põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks. 2 4-23-206 Üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist ei pidanud maakohus põhjendatuks. Kohus leidis, et üldkasuliku töö tegemata jätmine oli O. Jessareva teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle määratud kohustuste täitmisesse. Kohus oli seisukohal, et asenduskaristuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes aresti täitmisele pööramisega. O. Jessareva isikut ja hiljutist käitumist arvestades ei ole üldkasulik töö tema puhul sobiv (asendus)karistus. Pärast vanglast vabanemist suutis ta elektroonilise valve tingimusi täita vaid kaks päeva ning lahkus seejärel rehabilitatsiooniprogrammist ja elektroonilise valve alt ega olnud enam kättesaadav. Seetõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Vastuseks O. Jessareva väitele, et tal oli vaja suhtlusõiguse kohtuasja pärast asju ajada, aga Lootuse Külas ei tohtinud telefoni kasutada, leidis kohus, et isegi kui Lootuse külas oli telefoni kasutamine piiratud, ei õigusta see elektroonilise valve korra rikkumist ja üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist. O. Jessareva ei ilmunud
- märtsil 2023 vabatahtlikult kohtumisele kriminaalhooldusametnikuga, soovides ilmselt vältida vahistamist ja kriminaalasjas karistuse täitmisele pööramist. O. Jessarevale on ka varem, väärteoasjas nr 4-21-4173 määratud üldkasuliku töö tegemine, kuid jättis selle tegemata ega olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole O. Jessareva olnud kättesaadav, vastanud telefonile ega võtnud ka ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust. Seega ei ole üldkasuliku töö kohustuse täitmine arvatavasti tema prioriteet. Lisaks on ta tunnistanud, et tarvitab narkootikume.
- märtsil 2023 kriminaalasjas nr 1-21-3782 toimunud istungile ilmus ta narkojoobes. Arvestades tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele järgnenut kahtles kohus, et O. Jessareva asuks üldkasuliku tööd tegema ja suudaks hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Määruskaebus
- O. Jessareva esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni
- juunini
- O. Jessareva märgib, et tal puudus igasugune võimalus üldkasulikku tööd teha põhjusel, et ta viibis vangistuses. Lisaks heidab O. Jessareva ette, et kohus on jätnud täielikult tähelepanuta Lootuse Külast lahkumise põhjused ja tema käitumise enne ja pärast sealt lahkumist. Lootuse Küla programmis osaledes on keelatud kasutada sidevahendeid, sh telefoni ja e-toimikut. Samuti on keelatud igasugune suhtlus välismaailmaga, sh ametiisikute ja advokaadiga. Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-22-9889 tema suhtlusõiguse piiramiseks tema alaealiste laste suhtes. Kohtuistungil osalemiseks ja oma vanemlike õiguste kaitsmiseks ei olnud tal muud võimalust kui leppida võimaliku vabadusekaotusega ja lahkuda Lootuse Külast. Lahkumine Lootuse Külast ei näita tema vastutustundetut käitumist, vaid tema kohusetunnet, oma esmase garandikohustuse täitmist oma alaealiste laste suhtes. O. Jessareva lisab, et rehabilitatsiooniprogrammis osalemine oli tema enda soov, kuna sõltuvusprobleemiga tegelemine on tema elukäigu muutmise eelduseks. Ta teavitas Lootuse Külast lahkumisest eelnevalt nii tegevjuht R. Kukke kui ka kriminaalhooldusametnikku. Ta 3 4-23-206 saatis kriminaalhooldusametnikule ka oma viibimiskoha aadressi (Xxx, Tallinn). O. Jessareva möönab, et kriminaalhooldusametnik ei olnud elukohta kontrollinud, kuid väidab, et see, nagu olnuks tema tegelik asukoht teadmata, ei vasta tõele. O. Jessareva sõnul oli ta ka kättesaadav, mistõttu puudus vajadus tema tagaotsitavaks kuulutamiseks. Ta ilmus vabatahtlikult
- märtsi 2023 istungile, kus arutati tema karistuse täitmisele pööramist, ega eemaldanud oma kehalt jalavõru. Seega oli tema asukoht jalavõru jälitusseadme kaudu teada. O. Jessareva märgib veel, et ajavahemikul
- veebruarist kuni
- märtsini 2023 vabaduses viibides leidis ta endale elukoha,
- märtsil 2023 käis ta Kristiine Linnaosavalitsuses tugiisiku vastuvõtul, kus leppis kokku osalemise programmis SÜTIK. Lisaks leidis ta töökoha Xxx, kust kinnitati, et nad on teadlikud tema üldkasuliku töö kohustusest ja nõustuvad sellega. O. Jessareva leiab, et eeltoodust järeldub, et tema käitumises puudus igasugune kuritegelik tahtlus, vaid vastupidi, tema soov oli enda ja oma laste elu korda saada. O. Jessareva märgib, et ehkki maakohtu määruse kohaselt ei sobi aktiivse sõltuvusega narkosõltlased üldkasulikku tööd tegema, määrati talle üldkasuliku töö tegemine. Ta tunnistab oma narkosõltuvust ja tegeleb sellega aktiivselt. Ta osaleb vanglas AN grupis, on kirjas programmis SÜTIK ja osaleb tugigrupis. O. Jessareva arvates ei takista tema narkosõltuvus üldkasuliku töö kohustuse täitmisel lihttöö tegemist. Praegu ta narkootikume ei kasuta. Aresti täideviimisel ei saa ta kokkulepitud ajal Xxx tööd alustada. See seab ohtu tema töökoha säilimise ja viimane omakorda tema rahalise sissetuleku. See ei ole jätkusuutlik ei tema ega ühiskonna seisukohast. Kui kohus pikendab üldkasuliku töö tegemise tähtaega
- juunini 2023, saab ta tööle asuda ja teha ära ka oma üldkasuliku töö tunnid.
- Kriminaalhooldusametnik esitas ringkonnakohtule seisukoha, milles leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Taotlus pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega
- juunini 2023 ei ole realistlik, kuna O. Jessareva kannab kuni
- juulini 2023 vanglakaristust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Määruskaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlus puudub selles, et O. Jessareval on üldkasulik töö tegemata. O. Jessareva väitel ei saanud ta üldkasulikku tööd teha, sest ta viibis vangistuses. See väide on põhjendamatu. Esiteks ei viibinud O. Jessareva kogu üldkasulikuks tööks ettenähtud tähtaja jooksul vanglas. Teiseks tõi tema vahi alla võtmise kaasa tema enda käitumine. Nimelt jäi O. Jessareval üldkasulik töö tegemata seetõttu, et ta lahkus omavoliliselt Lootuse Külast ega läinud ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde.
- Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide, nagu poleks maakohus arvestanud O. Jessareva Lootuse Külast lahkumise põhjuseid ega tema käitumist enne ja pärast Lootuse Külast lahkumist. 4 4-23-206 O. Jessareva põhjendusi Lootuse Külast lahkumise kohta on maakohus arvestanud, kuid ei pidanud neid põhjuseid mõjuvateks ehk sellisteks, mis õigustaksid üldkasuliku töö tegemata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Fakt on see, et ettenähtud ajal O. Jessareva kriminaalhooldusametniku juurde ei läinud, mis tähendab, et reaalseid samme selleks, et üldkasulik töö ära teha, ta ei astunud. Seetõttu on kokkuvõttes põhjendatud maakohtu seisukoht, et O. Jessareva ei näidanud kuni vahistamiseni üles huvi üldkasuliku töö tegemise vastu. Kuna O. Jessareva pidi üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks minema kriminaalhooldaja juurde, kuid ta seda ei teinud, ei oma tähtsust see, kas kriminaalhooldajale oli teada tema elukoht või kas ta oli elektroonilise valve seadme oma jalalt eemaldanud.
- Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et O. Jessareva arest tuleb pöörata täitmisele. Olukorras, kus isegi kriminaalasja katseaeg ja selle raames kohaldatud elektrooniline valve ei suutnud tagada üldkasuliku töö tegemist, oli maakohtul põhjust kahelda, et O. Jessareva tähtaja pikendamisel üldkasuliku töö ära teeks. Maakohus tõi välja veel sellegi, et O. Jessareva on ka varasemas väärteoasjas jätnud üldkasuliku töö tegemata ning et ta tarvitab narkootikume (mh ilmus kohtuistungilegi narkojoobes). Ka ringkonnakohtu hinnangul annavad need asjaolud alust kahelda O. Jessareva suutlikkuses üldkasulikku tööd teha.
- Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuses märgitu, et O. Jessareva on leidnud töökoha Xxx ning karistuse täitmisele pööramisel ei saa ta alustada tööd kokkulepitud ajal, mis see seab ohtu tema töökoha säilimise. Karistuse täitmisele pööramine on tingitud O. Jessareva enda käitumisest. Kui süüdlane on jätnud üldkasuliku töö tegemata, tal ei ole selleks mõjuvaid põhjuseid ja tema eelnev käitumine annab alust kahelda suutlikkuses üldkasulikku tööd nõuetekohaselt teha, on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine.
- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
- mai 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 5