← Eesti

2-23-4495/10

Obsah (5)§ 423§ 426§ 172§ 150§ 195

2-23-4495 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Viru Maakohus Angelina Abol Signe Vool 13. j

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 423

lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samasuguse tagajärje näeb ette ka FiMS § 18 lg 5 koostoimes § 14 lg 1 p 1 rakendamisega. Kohtul ei ole õnnestunud võlgnikuga ühendust saada ega talle menetlusdokumente kätte toimetada. Võlausaldaja ei ole kohtule esitanud lisaks avalduses väljatoodule või rahvastikuregistrist leitavatele muid andmeid, mis võimaldaksid menetlusdokumente võlgnikule kätte toimetada. Samuti ei ole kohus kohtule kättesaadavate andmebaaside ja politseile päringu tegemisega leidnud andmeid võlgniku tegeliku elu- või viibimiskoha kohta. Kohus leiab, et kuivõrd maksejõuetusmenetlust ei ole vastava menetluse olemusest ja regulatsioonist tulenevalt võimalik võlgniku suhtes läbi viia ilma tema teadmise ja osaluseta, siis võlgniku elu- ja viibimiskoha kohta andmete puudumisel ei ole võimalik avaldaja maksejõuetusavaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlausaldaja maksejõuetusavalduse läbi vaatamata. Tulenevalt

§ 426

lg 1 ja § 477 lg 1 loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSKULUD Kuivõrd FiMS § 8 ei näe ette eriregulatsiooni menetluskulude jaotamiseks olukorras, kus kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuuluvad kohaldamisele

vastavad sätted.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab avalduse läbivaatamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid arvestades põhjendatuks ja õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Võlausaldajal on

§ 150lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus taotleda avalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot tagastamist. Fi

MS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

  1. peatüki
  2. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 2
  3. lause sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole 2

(3)2-23-4495 tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.

§ 195

lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Kuivõrd kohus käesoleva määrusega lõpetab maksejõuetusavalduse menetlemise ja asjas ei ole usaldusisikut nimetatud, siis langeb ära ka vajadus deposiiti tasutud 1500 euro kasutamiseks. Kohus tagastab käesoleva määruse jõustumisel võlausaldajale tema poolt 31.03.2023 tasutud deposiidi summas 1500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.