← Eesti

3-23-1602/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1602 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale lühiajali

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas 02.07.2023 Tallinna Vanglale taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks teise isikuga.
  2. Tallinna Vangla jättis 14.07.2023 kirjaga nr 5-11/23/7356-2 Xu taotluse rahuldamata.
  3. X märgib kaebuses halduskohtule, et esitas 16.07.2023 vaide vangla 14.07.2023 kirja peale ning soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohus jättis kaebuse käiguta muu hulgas põhjusel, et kaebus ei sisaldanud põhjendusi esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. 3-23-1602
  4. X esitas halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks, ent esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi ei esitanud.
  5. Tallinna Vangla taotles vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib, et Xul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab X sisuliselt oma eesmärgi, kuid see oleks lubatav üksnes juhul, kui kohaldamata jätmine tema õigusi pöördumatult kahjustaks. X ei ole Tallinna Vanglale 02.07.2023 esitatud taotluses, 16.07.2023 esitatud vaides ega ka kohtule 17.07.2023 esitatud avalduses välja toonud mitte ühtegi põhjust, miks lühiajaline kokkusaamine on vajalik. Samuti ei ole X avaldanud mitte ühtegi sellist tagajärge, mida ei oleks võimalik hilisemalt kõrvaldada. Ainuüksi asjaolu, et X kokkusaamist soovib, ei ole asjaoluks, mis tingib vajaduse võimaldada kokkusaamine juba kohtumenetluse jooksul. Seda enam olukorras, mil suhtlemiseks vanglaväliste isikutega ei ole lühiajaline kokkusaamine ainuke viis. Xul on võimalik isikuga suhelda ka kirja või telefoni teel. Vangistusseadus (VangS) § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt soodustab vanglateenistus kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Üks vanglavälise suhtlemise liik on lühiajaline kokkusaamine. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Käesolevalt keeldus vangla 14.07.2023 otsusega nr 5-11/23/7356-2 andmast taotlejale luba lühiajaliseks kokkusaamiseks isikuga, kuna kokkusaaja maines on alust kahelda. Isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Usutav on, et mida tihedamad kontaktid on kinnipeetaval kuritegeliku taustaga isikutega, seda suurem on tõenäosus, et kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda ning võib uuesti seda kergemini sattuda kuritegelikule teele.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 10.08.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 Xu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei põhjendanud esialgse õiguskaitse taotlust. Seetõttu ei saa hinnata seda, kas kaebaja õigustele tekivad pöördumatud tagajärjed.
  7. X taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arusaamatu on, miks jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja taotluse tõlkida määrus vene keelde. Kaebajat diskrimineeritakse ja tema inimväärikust rikutakse, kuna ta ei saa isikuga kohtuda. Kaebajal on õigus suhelda seaduskuuleka kodanikuga, kes vabastati vanglast neli aastat tagasi. Tegemist on kiireloomulise kaebusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  9. Kohus võib muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250lg 2).

9. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et esialgse õiguskaitse taotluse, sh ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse põhjendustest ei nähtu see, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa selle, et kaebajal oleks hiljem raske või võimatu oma õigusi 2

(3)3-23-1602 kaitsta. Kaebaja viide oma õiguste väidetava rikkumise kohta ei ole põhistus selle kohta, et vaidluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebaja õigustele kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja jaoks positiivse tulemuse korral on võimalik lühiajaline kokkusaamine hiljem korraldada.
  1. Ringkonnakohus selgitab, et kui Xul on tarvis oma õiguste kaitseks ja keeleoskuse puudumise tõttu halduskohtu vaidlustatud määrust vene keelde tõlkida, on tal õigus seda vajadusel halduskohtult taotleda.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Xu määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.