lg 2, § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristjan Lill Süüdistatav Valeri Sild – isikukood 38504080350, elukoht xxx, emakeel vene keel, xxxharidus, Eesti Vabariigi kodanik, , e-post xxx, telefon xxxxxxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valeri Sild
Süüdi tunnistada Valeri Sild
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 20 päeva.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2021-09.05.2021, 30.05.2022-31.05.2022 ja 03.12.2022- 04.12.2022, s.o kokku 6 (kuus) päeva. Seega kuulub kohesele reaalsele ärakandmisele 14 päeva vangistust. 1 Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda Valeri Silla poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust, täitmisele kui Valeri Sild ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi.
lg 1 alusel määrata Valeri Sild katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Valeri Silla suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Valeri Sillalt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 543,75 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 43.20 eurot riigituludesse. Kohustada Valeri Silda tasuma väljamõistetud sundraha osa ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 48.91 eurot. Menetluskulud, kogusummas 589.95 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700024225. Selgitusse võib märkida: „Valeri Sild, kriminaalasi 1-234406, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Valeri Sillalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Valeri Sild kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2 KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 476,40 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3 03.12.2022 kella 11:00 paiku, viibides Tallinnas xxx asuvas korteris nr xxx, lõi Valeri Sild enda käesolevaks ajaks endist elukaaslast Yt (Y, xxxxxxxxxxx) ühel korral käega parema õla piirkonda. Seejärel võttis Valeri Sild köögiakna all asuva puidust tabureti ja viskas selle Y suunas, sihtides taburetiga tahtlikult tema pead. Valeri Silla visatud taburet tabaski Y pead ning ta kukkus köögi ukse juures põrandale pikali ja kaotas teadvuse. Eespool kirjeldatud tahtliku tegevusega tekitas Valeri Sild Yle füüsilist valu ja kehavigastused – pealae lahtise haava, koljusisese vigastuse (konkussiooni) ja hematoomi parema õla piirkonnas. Seega pani Valeri Sild toime teise temaga lähisuhtes oleva inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Valeri Silla, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.07.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Valeri Silla süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 3 kuud ning
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud. Vastavalt
lg-le 1 mõista Valeri Sillale liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. Vastavalt
lg-le 1-3 määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 20 (kakskümmend) päeva, mille hulka
lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2021 kuni 09.05.2021 (2 päeva), 30.05.2022 kuni 31.05.2022 (2 päeva) ja 03.12.2022 kuni 04.12.2022 (2 päeva), s.o kokku 6 (kuus) päeva. Seega kuulub kohesele reaalsele ärakandmisele 14 (neliteist) päeva vangistust. Ülejäänud osas, s.o 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 10 (kümme) päeva, ei pöörata vangistust täitmisele, kui Valeri Sild ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale pandud ning
p 1-6 tulenevaid järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, kohustada
lg 2 p 2 alusel Valeri Silda käitumiskontrolli ajaks mitte tarvitama alkoholi.
MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 4 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Juhindudes eeltoodust ning arvestades isiku majanduslikku seisundit, mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1,5 palga alammäärast pool, s.o 543,75 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 43.20 eurot riigituludesse. Kaitsjatasu summas 476,40 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.