Obsah (7)

§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

2-23-888 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2023. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-23-888 Tsiviilasi Mxxxxx Mxxxxxxx Õigusbüroo osaühing hag

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse kaebetähtaega ja paluvad selleks määrata 2 (kaks) päeva.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-888 menetlus. 2 2-23-888 Menetluskulude jaotus Tagastada pool hageja tasutud riigilõivust s.o 210 (kakssada kümme) eurot hageja MxxxxxxMxxxxxxx Õigusbüroo osaühing arvelduskontole nr EE
2. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 2 (kahe) päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikutele teatavaks tehti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxxx Mxxxxxxx Õigusbüroo osaühing esitas 17.01.
3. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse SxxxxxKxxxxx, ExxxxKxxxxx, Sxxxxx Kxxxxx, AxxxxxKxxxxx, Exxxx Kxxxxx, ExxxRxxxxxx, Kxxxx Kxxxxx, Sxxxx Kxxxxx ja Axxxx Txxxxxx vastu ühisomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotleb lõpetada kinnisasja registriosa nr 966335, asukohaga xxxx, xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond ühisomand kinnisasja jätmisega hageja ainuomandisse. Kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamats kinnisasja teise jao omanikukande, mille kohaselt on kostjad kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Määrata hagejale kohustus maksta kostjatele välja nende osad rahas järgmiselt: kostjale I 41 792 eurot, kostjale II 2125 eurot, kostjale III 2125 eurot, kostjale IV 19 125 eurot, kostjale V 6375 eurot, kostjale VI 6375 eurot, kostjale VII 41 792 eurot, kostjale VIII 6375 eurot ja kostjale IX 2125 eurot. Hagiavaldus saadeti 18.01.
4. a kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Pooled esitasid 27.06.
5. kompromisslepingu. a kohtule tsiviilasjas nr 2-23-888 allkirjastatud KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa 3 2-23-888 seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. kompromissiga kindlaksmääramata Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemi andmetel on Mxxxxx Mxxxxxxx Õigusbüroo osaühing hagiavalduse esitamisel 17.01.2023. a tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja

§ 150

lg 2 p 1, 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot hageja arvelduskontole nr EE817700771004002090. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4