Obsah (4)

§ 249§ 112§ 110§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2023, Tartu Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised 3-23-1586 X taotlus esialgse õiguskaitse koh

) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuigi Viru Vangla on arvamusel, et taotleja

1. juuli
2. a vaidena pealkirjastatud pöördumine on käsitatav hoopis taotlusena, ei ole kohus seotud Viru Vangla õigusliku hinnanguga. Kuna taotleja ise on pöördunud esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse arvestusega, et ta on esitanud eelnevalt vanglale vaide, peab kohus taotlust

§ 249lg 2 alusel lubatavaks.

5. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (
2. märts 2023 kuni
3. juuli 2023 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotluse esitaja

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6.

§ 249

lg 1 ls-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse hiljem kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul sellist kinnipeetava õiguste riivet, mida ei oleks võimalik kaitsta edaspidi kohtuotsusega. Ka ei oleks vastav kohtuvaidlus kuigi perspektiivikas. Vanglas kinni peetaval isikul on küll õigus nõuda, et tal võimaldataks vanglas jälgida raadiosaateid (vangistusseaduse § 31 lg 1), kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglas mingil kindlal arvul raadiokanalite või talle meelepäraste kanalite kuulamise võimaldamist Varasemas kohtupraktikas on leitud, et nelja raadiokanali edastamist saab pidada piisavaks raadiosaadete jälgimise õiguse tagamisel ning üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni saamisel. VangS § 31 lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid raadiokanaleid kui need, mida vangla edastab (Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 12; Tartu Halduskohtu
4. novembri 2022 määrus asjas nr 3-22-2437, p 4.2). 2 3-23-1586 Viru Vangla vastusest (dtl 15) ilmneb, et tagatud on nelja raadiojaama, sh üks venekeelne (Raadio 4) kuulamine. Kui taotleja ei oska hästi eesti keelt, on tal võimalus saada venekeelset informatsiooni Raadio 4 vahendusel, kuid soovi korral valida ka eestikeelseid raadiojaamasid (nt muusika kuulamiseks). Ühe venekeelse raadiokanali asendamine eestikeelsega ei saa luua taotlejale pöördumatuid tagajärgi, mida ei saaks hilisemas menetluses kaitsta. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
5. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3