Obsah (11)

§ 371§ 657§ 329§ 238§ 662§ 667§ 477§ 218§ 171§ 190§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3487 Kohtuasi XXi kaebu

§ 371lg 1 p 1 kohaselt kaebuse menetlusse võtmisest.

2 Määruskaebus

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja hinnangul esitas ta kohtutäituritelt saadud info kohaselt õigesti kaebuse maakohtule. Avaldaja kirjutas esmalt kohtutäiturile ning saades negatiivse vastuse pöördus kohtu poole. Kohtutäituri vastus saabus avaldajale
2. veebruaril
3. a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse menetlemise ajal esitatud lisade tõenditena asja materjalide juurde võtmise kohta. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi üldjuhul peavad menetlusosalised

§ 329

lg 1 järgi esitama tõendid ja vastuväited nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, ning hilinenult tõendi võib kohus

§ 238

lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada

§ 662

lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates

§ 667lg 3 II lause järgi vajadusel ka koguda uusi tõendeid.

Seejuures peab aga ringkonnakohus kontrollima, et tõendid oleksid

§ 238

tähenduses asjakohased ja lubatavad (v.a

§ 238lg 3 p 3).

Avaldaja esitas

1. juuli
2. a seisukohaga kolm
3. juuni
4. a kohtutäituri otsust võlgniku
5. mai
6. a kaebuste peale (tl 37, 42), millega soovis tõendada, et erinevalt kohtutäiturite
7. veebruari
8. a vastustest (tl 11, 13, 15) oli nendes märgitud TMS §-s 217 ja 218 sätestatud edasikaebamise kord. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei vaidlusta avaldaja kohtutäiturite
9. juuni
10. a otsuseid ning kohtutäituri otsuse edasikaebamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte pelgalt kohtutäituri otsuses märgitust, ei ole esitatud lisad kolleegiumi arvates asjakohased, mistõttu jätab ringkonnakohus kõnealused tõendid tsiviilasja materjalide juurde võtmata ning tagastab need avaldajale. Samadel põhjustel jätab kolleegium arvestamata ka avaldaja
11. juuli
12. a seisukohas olevate väidetega. 9.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamise kord on ette nähtud TMS §-des 217 ja

1. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 tulenevalt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on esmalt kohtutäiturile kaebamine kohustuslik kohtueelne menetlus.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas
3. jaanuaril
4. a kohtutäituritele täiteasjades nr 034/2012/1047, 035/2013/1680 ja 027/2015/1764 TMS § 133 lg 1 II lause järgse avalduse sissetuleku aresti alt vabastamiseks. TMS § 133 lg 1 II lause kohaselt tühistab 3 kohtutäitur arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui kohtutäitur keeldub arestimise tühistamisest, on võlgnikul võimalik kohtutäituri otsus või tegevus TMS §-s 217 ettenähtud korras vaidlustada ning alles pärast seda saab võlgnik esitada vajadusel kaebuse maakohtule TMS § 218 lg 1 järgi (vt nt RKTKm 16.11.2016, 3-2-1110-16, p 17). Käesoleval juhul on kohtutäiturid
5. veebruari
6. a vastusega avaldusele keeldunud arestimise tühistamisest (tl 11, 13, 15). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks kohtutäiturite
7. veebruari
8. a otsused TMS §-s 217 sätestatud korras vaidlustanud, st esitanud kaebused kohtutäiturite
9. veebruari
10. a otsuste peale. Avaldaja möönis ka ise, et pöördus algul kohtutäiturite poole (s.o
11. jaanuaril
12. a) ning saades kohtutäituritelt negatiivse vastuse, esitas kaebuse maakohtule (tl 21). Avaldaja määruskaebuse väide, et ta sai kohtutäiturite vastused kätte
13. veebruaril
14. a (tl 21, 23), ei võimalda järeldada, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus on avaldajal läbitud. Kuivõrd avaldaja ei ole kohustuslikust kohtueelsest menetluse korrast kinni pidanud ning kohtutäiturite
15. veebruari
16. a vastused ei ole käsitatavad kohtutäituri otsustena

§ 218

lg 1 ja § 11 lg 1 p 4 mõttes, jättis maakohus õigesti kaebuse menetlusse võtmata.

1. Eelnevatel põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

1. Harju Maakohus on
2. juunil
3. a andnud avaldajale menetlusabi ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 70 eurot.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd avaldaja viibib kinnipeetavana vanglas ja vangistuse tõttu on tema võimalused sissetulekut teenida piiratud, peab kohus põhjendatuks vabastada avaldaja riigilõivu summas 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

1. Avaldaja taotles
2. juuli
3. a seisukohas, et soovib hiljem enda poolt saadetud materjali või koopiate tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse ning tagastab talle avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-23-3487 esitatud menetlusdokumentide lisade koopiad (tl 2, 816, 23).
4. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (

§ 372lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) 4