Obsah (6)

§ 646§ 656§ 641§ 407§ 442§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-145432 Koh

) § 407 lg-le 6 tuginedes.

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on 2 2-22-145432 Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-
2. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
3. Hageja 14.04.2023 ja 15.05.2023 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel, ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Lisaks ei täpsustanud hageja haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asus maakohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5. Maakohus ei ole otsust veenvalt ja õigesti põhjendanud. Kohtu põhjendused sisaldavad üksnes seaduseviited. Kohtu järeldused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on üldsõnalised. Kohus ei käsitanud hageja esitatud tõendeid ja argumente. Maakohus rikkus menetlusnorme, hinnates ebaõigesti hageja esitatud tõendeid.
6. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja nõue on ebaselge. Maakohtu 03.05.2023 antud korraldus oli hagejale ebaselge. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei täpsustanud, mille osas nõue täpsustamist vajab. Hagiavalduses toodud nõue on piisavalt selge ja arusaadav, mida hageja soovib kostjalt välja mõista.
7. Kohtuotsus on üllatuslik, kuivõrd hageja täitis kohtunõude vastutustundliku laenamise põhimõtte selgitamiseks. Isegi kui leida, et kohus tuvastas õigesti vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis ei võinud jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Sellisel juhul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut. Kostja sai laenu 1300 eurot, mida tõendab hageja esitatud maksekorraldus. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidiandjale kokku 476,50 eurot, millest 186,70 eurot arvestati põhivõla katteks, 224,80 eurot intressi katteks ja 65 eurot teenustasude katteks. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võlgneb tarbija üksnes põhivõla, siis lähevad kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja hagejale 823,50 eurot, mida hageja palub alternatiivselt kohtul kostjalt välja mõista.
8. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et ka kostjale laieneb vastutustundliku laenamise põhimõte VÕS §-st 4034 lg-st 3 tulenevalt. 3 2-22-145432 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 17. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). 18.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).

1. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Vaidlus puudus selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
2. Maakohus leidis, et hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel, ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, ning hageja ei esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata

§ 407lg 6 alusel, leides, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud.

1. Maakohus kohustas 03.05.2023 kohtunõudes hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, ning lisaks andis hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus märkis nõudes, et kuigi kohus kohaldab õigust, sh VÕS § 4034 lg 7, ei arvuta kohus hageja asemel välja hageja nõuet, sh intresse, ning kohus ei saa rahuldada nõuet, mis ei ole selge.
2. Ringkonnakohtu hinnangul võis hageja jaoks jääda eelviidatud kohtunõue ebaselgeks. Kui maakohus leidis, et hagi nõuet tuleb täpsustada, siis oleks tulnud hagejale selgitada, miks ei ole hageja nõue kohtu hinnangul selge, mitte üksnes viidata seaduse sätetele. Kohtul tuleb anda selge juhis ja teha konkreetne ettepanek uue arvestuse esitamiseks ning hoiatada, et kui hageja arvestust ei esita, siis mis on selle tagajärg. 23.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega ei saa kohus tagaseljaotsust tehes esitatud hagi automaatselt rahuldada, vaid peab kontrollima selle 4 2-22-145432 õiguslikku põhjendatust ning saab hagi rahuldada üksnes selles osas, milles see on õiguslikult põhjendatud. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul

§ 407

lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

§ 407lg 6 järgi rahuldamata.

1. Maakohus hagi osalist tagaseljaotsusega rahuldamist kaalunud ei ole. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada.
2. Järeldust hagi rahuldamata jätmise kohta peab kohus

§ 442lg 8 järgi põhjendama.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist saab kohus tuvastada hageja esitatud tõendeid hinnates. Tõendite hindamisel tehtud järeldustest peab olema jälgitav, miks kohus otsuses toodud järeldustele jõudis. Maakohus on vaidlustatud otsuses sedastanud, et hageja esitatud tõenditest nähtuva järgi ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid otsusest ei selgu, millised asjaolud esitatud tõenditest selgusid ja miks neist saab järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.

1. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, leides vaid ühe lausega, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale veelkord võimalus nõude arvestuse esitamiseks, vajadusel selgitada tõendamiskoormist ja anda täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seejärel uuesti otsustada, kas ja millises osas on nõue põhjendatud.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 5