← Eesti

1-15-8689/11

Obsah (5)§ 127§ 33§ 35§ 50§ 69

1-15-8689 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8689 (14244000249) Kohtunik Deniss Minzatov Koh

§ 127

on I.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

  1. Vastavalt VÕS § 1043 välja mõista I.F´lt tsiviilhagi 7006,28 eurot (seitse tuhat kuus eurot ja 28 senti) ExxxNxxxxkasuks (a/a xxx
  2. Välja mõista I.F´lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 585 eurot sundraha 222 + 457 eurot ekspertiisikulud Kokku 1264 (üks tuhat kakssada kuuskümmend neli) eurot.
  3. I.F´l tasuda kriminaalmenetluse kulud 1264 eurot 12-kuulise tähtaja alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700092045, ning selgitus „I.F 1-15-8689 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Asitõendid: - sõiduki iluvõre osa, kannatanu jalutuskepp, kannatanu rõivad: t-särk, nokkmüts, pikkade varrukatega t-särk, püksid, püksid, aluspüksid, jope, rihm, mis on kriminaalasja juures hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - dvd salvestisega, mis on kriminaalasja juures - jätta toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD I.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema xxx sõitis I.F xxx 2

(4)1-15-8689 Kaks nädalat enne 28.10.2014 oli I.F tarvitanud kanepit. I.F juhtis sõidukit, olles narkootilise joobe seisundis, ning ületas sellel teelõigul lubatud sõidukiirust 30 km/h. Kannatanu Ixxx Kxxx liikus xxxx suunas xxxx juures reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega ja horisontaalse teemärgistusega. I.F poolt juhitud sõiduki kiirus oli suurusjärgus 50 km/h või rohkem, mistõttu I.F ei suutnud peatada sõidukit ning sõitis otsa ülekäigurajal liikuvale kannatanule. Kokkupõrke tagajärjel kannatanu sai eluohtlikud kehavigastused. Kannatanu toimetati xxx. I.F mootorsõiduki juhina rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, § 35 lg 1, § 35 lg 4, § 50 lg 3 p 1, § 50 lg 5 p 3, § 69 lg 1 nõudeid.

§ 33

lg 11 p 2: juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit.

§ 35lg 1: juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat.

Eriti tähelepanelik peab juht olema vanuri ning liikumispuudega inimese suhtes.

§ 35

lg 4: Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

§ 50

lg 3 p 1: Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 50

lg 5 p 3: Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 50

lg 3 p 1 ja § 50 lg 5 p 3: Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 69lg 1: Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Vastavalt Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2: Joobeseisund on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega I.F pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus I.F-i süüditunnistamist KarS § 422 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 2 aastat vangistust. KarS § 74 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui I.F katseajal 3 aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6, § 75 lg 2 p 2, 2-1, 8 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3

(4)1-15-8689 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool; mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; osalema sotsiaalprogrammis.KarS § 50 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks aastaks. Kannatanu Exxx Nxxxesindaja Axxxr Kxxx esitas hagi summas 10006,28 eurot, sellest materiaalne kahju 5006,28 eurot ning moraalne kahju 5000 eurot. Süüdistatav võtab hagi omaks. Süüdistatava poolt on hüvitatud 3000 eurot. Hüvitamata 7006,28 eurot. Välja mõista I.F-ilt Exxxa Nxxxkasuks 7006,28 eurot (a/a xxx Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav I.F on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb I.F süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi Kannatanu Exxx Nxxxtsiviilhagi välja mõista I.F-ilt mõistmisele 7006,28 eurot. hüvitamata osas s.o. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2015.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 390 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 585 eurot (390*1,5=585). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb I.F-ilt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, 222 ja 457 eurot ekspertiisikulud ja sundraha 585 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.