1-15-8689/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8689 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 30.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.A, isikukood XXX, xxx Kaitsja Määratud kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta R.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt R.A-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 106,08 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 88,40 eurot, käibemaks 17,68 eurot). Välja mõista R.A-lt kriminaalmenetluse kulud: 106,08 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. R.A tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700092045 ning selgitus „R.A 1-15-8689 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt 1 tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Katseajal pidi süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21 , 8 sätestatud lisakohustusi. Viru Maakohtu 23.05.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja R.A-le Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, 2 aastat vangistust, pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 22.08.2016 ja lõpp 22.08.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 22.04.
3. R.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 51). Kinnipidamisasutusest R.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses allumatuse ja tööst keeldumisega. Kinnipeetav on olnud hõivatud xxx 01.10.2016 – 31.12.
4. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on tegemist elektroonilise järelevalve jaoks sobiva, 3-toalise korteriga. Enne vangistust õppis xxx ning pärast vangistust soovib ülikooliõpinguid jätkata (xxx). Käesoleval hetkel vanglas töötada ei soovi, sest ema ja vend toetavad materiaalselt. Eriala ei oma. Eesti keelt valdab hästi. Isikul puuduvad nõuded riigi ees. Vabanemisel võimalik töökoht xxx (kriminaalhooldaja hinnangul on garantiikiri ebausaldusväärne). Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ema, isa ja vend. Kinnipeetava sõnul vaevavad teda krooniline gastriit (mao limaskesta põletik), skoleoos (kõver selg) ja emfüseem (kopsuhaigus). Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 27 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava lähivõrgustikku noorem õde ja vend ning vanemad, kellega on head ja toetavad suhted. Kuigi pereisa elab ja töötab alaliselt Moskvas, kinnitas pereema, et suhted on head ja toetavad. Kriminaalhooldusametniku andmetel võib kinnipeetaval olla vabaduses sõltuvust tekitavate ainete tarvitajaid, kes võivad teda negatiivselt mõjutada. Ennetähtaegse vabastamnise korral soovib elama asuda ema 2 juurde, elektroonilise järelevalve jaoks sobivasse, 3-toalisse korterisse aadressil xxx. Korteris elab püsivalt kinnipeetava ema, kes on korteri omanik ja kes andis ühtlasi ka nõusoleku elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja andmetel puudub R.A vabanemisjärgne töökoht. Vestluses kinnipeetava emaga, lubas lapsevanem garanteerida poja ülalpidamise. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava käitumine vabaduses riskeeriv ja hoolimatu ning negatiivselt ühiskonda suhtuv. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 36-38) toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuur möönab, et kuigi kinnipeetav kannab vangistust kontrollnõuete rikkumise tõttu, tuleks ta siiski vabastada. Nimelt on tegemist 22-aastase isikuga, kes kannab vanglakaristust esimest korda ja näitab valmisolekut muutuste tegemiseks. Isik tunnistab sõltuvusprobleemi ja on enne vangistust olnud ka ravil. R.A selgitas kohtuistungil, et nüüd on ta motiveeritud looduda narkootilistest ainetest ja ta on kindel, et nüüd tuleb kriminaalhooldusega toime ja suundub seadusekuulekale elule. Kaitsja arvates on isikul tugev motivatsioon. Teda toetavad tema vanemad. Isikule on garanteeritud töökoht. Ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et R.A tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.A õppis enne vangistust xxx ei oma, riigikeelt valdab hästi. Kuigi kriminaalhooldaja kahtleb garantiikirja autentsuses, tõlgendub tema arvamusest, et tegemist on siiski tööandja (xxx) tegeliku tahteavaldusega, mille kohaselt lubatakse kinnipeetavale xxx. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ühel korral vangistusega tingimisi katseajaga. Karistus on mõistetud KarS § 422 lg 1 eest selle eest, et isik oli narkojoobes, ületas lubatud sõidukiirust ca 50 km/h võrra ja sõitis otsa ülekäigurajal liikuvale kannatanule, kes suri liiklusõnnetuses saadud eluohtlike kehavigastuste tagajärjel. Tingimisi katseajaga mõistetud vanglakaristus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu rikkus katseajal käitumiskontrollinõudeid (tarvitas narkootikume). 3 Kinnipeetaval on kaks kehtivat väärteokaristust – NPALS 151 lg 1 järgi (narkootikumidega seotud süütegu) ja LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine). Mõlemad rahatrahvid on tasutud. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel koristajana ajavahemikus 01.10.2016 – 31.12.
5. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses allumatuse ja tööst keeldumisega. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 03.09.
6. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on elektroonilise järelevalve jaoks sobiva, 3-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Ema lubab poega vabanemise korral igati toetada. R.A lähedasteks on vanemad ja õde ning vend. Suhted on head. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu ja töökoht ning lähedased. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esmalt täheldab kohus, et süüdimõistetule anti võimalus kanda karistust tingimisi katseajaga, kuid ta ei suutnud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. See tähendab, et isik ei suuda kinni pidada tema jaoks kehtestatud reeglitest. Teiseks toonitab kohus, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (R.A on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Kohtule esitati xxx V. L. vastus teabenõudele (tl 30), mille kohaselt vajab süüdimõistetu psühhiaatrilist järelevalvet ja ravi (oli enne karistuse täitmisele pööramist pöördunud vabatahtlikult psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga saada ravi narkosõltuvuse vastu). Kuivõrd kohtule ei ole teada andmeid, et süüdimõistetu pani kuriteo toime diagnoositud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, ei hakka kohus pikemalt analüüsima vangistuse asendamise võimalust raviga KarS § 692 tähenduses. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.02.2018, s.o pisut vähem kui aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. 4 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kuigi isik võib enda sõnul olla valmis muutusteks ja saada aru oma vigadest, ei pea kohus seda kõike piisavaks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et vangla iseloomustuse kohaselt oli isik paigatatud distsiplinaarkaristuse tõttu kartserisse. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht ja lähedaste olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd R.A ei suutnud korrektselt katseaja tingimusi täita (pani kuriteo toime narkojoobes ja jätkas narkootikumide tarvitamist katseajal, hoolimata keelust), näitab see, et isik ei olnud muutustele orienteeritud. Vastupidise veendumuse võiks kohtus tekitada isiku hea käitumine kinnipidamisasutuses, kuid antud juhul see eeldus täidetud ei ole (kehtivad distsiplinaarkaristused). Kohus märgib, et tegelikult on isik narkoyarvitaja alates 2013 a. mis ta oli esimest korda karistatud NPALS alusel. See on olulione risk, mis takistab isiku resotsialiseerimist. Nagu näitab isiku varasem käitumine – ta jätkas narkoaine tarvitamist nij õpingute kestel, elades koos perega, olles juba kriminaalhoolduse all- ei ole kriminaalhooldus see meede, mis suunab isikut seadusekuulekale elule. Vähemalt kohtul seda veendumust ei tekkinud. Väheoluline ei ole ka see, et isik vajabki tegevamat korrigeerimist ja seda vangla režiimis. Praegu isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mille sisuks on allumatus. Seega ei ole karistuse eesmärgidveel täidetud ja ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendamatu. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu R.A temale Viru Maakohtu 18.12.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 5 23.05.2016 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6