Obsah (5)

§ 120§ 123§ 87§ 29§ 132

4-22-3117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2022.a Kuressaare kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3117 Kohtunik Piia Jaaks

§ 120

lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /KT tl 11-13, 18-19/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl 4/ ja väärteootsuses /VTT tl 1-3/ olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V.Z on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 23.07.2022.a /VTT tl 5; -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 23.07.

1. a /VTT tl 6/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 6 pöördel/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 23.07.
2. a ja väljatrükk /VTT tl 7,8/; -V.Z-i ülekuulamise protokoll /VTT tl 9/; -tunnistaja Kalev Auväärt ülekuulamise protokoll 23.07.2022a /VTT tl 13/. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et V.Z juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Sellega V.Z rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et V.Z poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et V.Z pani teo toime otsese tahtlusega, ta on selgitanud, et õhtusöögi kõrvale oli tarvitanud valget veini ning kuna vihma sadas, otsustas auto viia hotelli juurde, mis oli 500 m kaugusel. Seega V.Z olles eelnevalt veini joonud, vähemalt möönis, et alkoholi tarvitamisest tingitult võib ta olla seisundis, milles ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.Z poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 2 4-22-3117 Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. V.Z kaebuses leiab, et kohtuväline menetleja on alusetult jätnud arvestamata tema esitatud vastulause ning seega tuleks karistust vähendada. V.Z on esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause 8.08.2022 /VTT tl 11-12/. Kohtuväline menetleja jättis otsuses vastulause arvestamata, leides, et see on esitatud hilinenult. Kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldas kohtuväline menetleja, et ei arvestanud vastulause esitamise tähtaega õigesti ja vastulause oli esitatud tähtaegselt. Samas leidis kohtuväline menetleja, et vastulauses esitatu ei oleks muutnud otsust karistuse osas. Kohus leiab, et V.Z menetluses antus ütlused ja vastulauses kirjutatu on kokkulangevad, ta kirjeldab teo asjaolusid, avaldab kahetsust toimepandu üle. Kohus kõrvalepõikena V.Z-i vastulauses esitatule: „Teel hotelli kohe oligi väljas politseipatrull ning seal see rikkumine juhtuski“, märgib, et rikkumine ei juhtunud mitte politseipatrulli väljas olemise tõttu ega kohas, vaid rikkumise pani V.Z toime hetkel, kui ta eelnevalt oli asunud autot juhtima ja autot juhtides. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Karistamise alus on isiku süü – V.Z pani väärteo toime tahtlikult. V.Z on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 224 lg 2 sätestatud keskmisest määrast suurem. V.Z-ile heidetakse ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et V.Z-i süü on keskmisest suurem. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus (seda on kohtuväline menetleja arvestanud), karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kaebuses on V.Z rõhutanud, et puuduvad varasemad samalaadsed rikkumised. Karistusregistri väljavõttest /VTT tl 10/ nähtub, et V.Z on 03.06.2022.a otsusega karistatud 01.05.2022 toimepandud liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest LS § 227 lg 2, § 228 järgi. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 20.10.2016 otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Kohus on seisukohal, et V.Z-ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest varasemalt määratud karistus on seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasem karistus ei ole küll samade liiklusnõuete rikkumine, kuid on ka liiklusnõuete rikkumine mootorsõiduki juhi poolt. Karistuse mõistmisel peab üldpreventiivne eesmärk andma selge signaali, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus sõiduki juht on eelnevalt tarvitanud alkoholi ja on seetõttu juhile keelatud seisundis, on ühiskonnas taunitav. Eelkirjeldatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud mitte ainult juhi enda, vaid ka teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks. Kohtuväline menetleja on V.Z-i karistanud LS § 224 lg 2 järgi 195 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o 780 eurot. V.Z-i süü on keskmisest suurem, V.Z on rikkunud ühte normi, karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk tingivad karistuse mõistmise sanktsiooni keskmisest veidi kõrgemas määras. 3 4-22-3117 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p 1 jätab kohus V.Z-i kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 22.08.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2740,22,001080 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4