Hagi alus ja kohtu selgitused Revensen OÜ (hageja) esitas 03.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse I. M. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja Ühisraha OÜ vahel 10.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev võlgnevus. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1000,00 eurot, intress 75,99 eurot, lepingu hooldustasu 49,65 eurot, seisuga 03.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 48,21 eurot ja alates 04.03.2023.a viivised põhinõudelt 1000 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 18% aastas. Harju Maakohus võttis määrusega 19.04.2023 hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus saatis hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kostjale e-toimiku vahendusel, kättesaamise kinnitus puudu. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale e-posti teel aadressile xxx (kättesaamiskinnitus puudub). Aadress xxx on Rahvastikuregistri andmetel alates 05.09.2022 kehtetu. xxx üks omanikest kinnitas 08.02.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur 2 vastanud 09.02.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku asukoha kohta. Kohtul ei ole täiendavaid kostja kontaktandmeid, millele menetlusdokumente edastada. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega
Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 29.06.2023. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 280 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, saab põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot/tunnis. Hageja on esitanud kohtule 8-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, hagiavalduse täienduse 2 lehel. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 3 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentidega tutvumiseks/hagiavalduse koostamiseks ning materjalide komplekteerimiseks. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.