KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-1387 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigu
) § 4 lõike 3 punktide 5 ja 6 tähenduses. 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
§ 6
lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
§ 7
lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
§ 7
lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad
§ 7
lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
- Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgelt välja toodud asjaolud ning millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega selgitada, miks vangla tegevusega ei nõustuta. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks oma õigusi kohtueelses menetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud eestikeelsete kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse, mis kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et taotleja ei saa väidetavalt eesti keelest piisaval määral aru. Taotleja on pöördunud varasemalt ja ka praegu kohtusse arusaadavate eestikeelsete pöördumistega, mistõttu puudub kohtul alus kahelda selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Kohus märgib, et vajadusel on taotlejal võimalik menetlustes taotleda tõlkeabi.
- Seoses taotleja poolt välja toodud eesmärgiga valvuri vastutusele võtmisel märgib kohus, et taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõige 1 2
(3)ja § 76 lõige 1). Kui taotleja leiab, et vanglaametnik on vanglas toime pannud kuriteo, on sellest kohane teavitada vanglat või prokuratuuri (kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lõige 1; § 212 lõike 2 punkt 6). Siiski ei ole taotlejal õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist ka eelnimetatud ametiisikutelt ja asutustelt, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda kellegi karistamist. Ka kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et kannatanul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- juuni
- a määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 23 ja seal viidatud praktika). Seega osas, mis puudutab vanglaametniku vastutusele võtmist, on kohtu hinnangul taotleja võimalus oma õiguste kaitsmiseks halduskohtumenetluses vähene.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse
§ 7lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
9. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
(3)