← Eesti

2-22-112793/38

Obsah (6)§ 317§ 407§ 444§ 163§ 138§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-112793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-112793 Tsivii

) § 317 järgi avaldamisega 12.04.2023 Ametlikes Teadaannetes; avaliku kättetoimetamise põhjendused on märgitud 12.04.2023 määruses, mh ei õnnestunud kostjale toimetada dokumente kätte e-toimiku ega kättetoimetamise portaali kaudu alates 05.09.2022, samuti politseiga ega hageja korraldamisel kohtutäituri vahendusel. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 28.04.2023.

Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. 2/3

  1. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks väljapõhivõlg 1500 eurot, intress 155,54 eurot, viivis 1476,05 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot (55 - 15; vt p 5), kokku 3171,59 eurot.
  2. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 ja teabelehe p 3 alusel mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 581; VÕS I). Rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud (VÕS I, lk 582). Teabelehe p 3 näeb ette, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot juhul, kui nõue kliendi vastu on üle 1000 euro, ning teise ja kolmanda meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Hageja esitatust ei nähtu leppetrahvikokkulepet muude sissenõudmistoimingute kui kolme meeldetuletuskirja eest ning leppetrahvikokkuleppe lubatavus muude toimingute kui meeldetuletuskirjade saatmise eest oleks ka vaieldav (vt ka VÕS I, lk 582). Ülejäänud sissenõudmiskulu hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid ja arvestust ei ole hageja välja toonud. Kohus märgib, et vähemalt osaliselt kompenseerib võlausaldaja võimalikke üldkulusid suurem leppetrahv esimese meeldetuletuskirja eest (vt VÕS I, lk 582). Eeltoodut arvestades ei ole lepingu lõppemise järgne sissenõudmiskulu põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata 15 euro ulatuses, st osas, mis ületab kolme meeldetuletuskirja saatmise eest kokku lepitud leppetrahvi (50 - (25 + 5 + 5)). 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jaotada järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 99,5% kostja ja 0,5% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega. 7. Hageja nimekirja järgi on tema menetluskulud järgmised: riigilõiv 420 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Riigilõiv 420 eurot on hagihinda ja riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades põhjendatud.

§ 138

lg 1, § 144 lg 1 p 51 alusel on menetluskulu kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kostjale püüti toimetada menetlusdokumente kätte ka hageja korraldamisel kohtutäituri vahendusel, seega on kohtutäituri tasu 40 eurot põhjendatud kulu. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu kokku 457,70 eurot (99,5% 460 eurost (420 + 40)).

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.