Obsah (6)

§ 6§ 175§ 1933§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-61807 P A kohustustes

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus 13.03.

1. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja P A pankroti. 17.06.
2. a määrusega lõpetas kohus P A pankrotimenetluse, algatas kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 02.06.
3. a esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175lg 11 alusel ning aruande.

Võlgnik on pensionär ja alates

1. aastast raskelt haigestunud. Võlgniku kogu vara realiseeriti pankrotimenetluse käigus. Vaatamata pensionieale ja halvenevale tervisele on võlgnik teinud siiski võlausaldajatele võimaluse piires väljamakseid. Võlausaldajatel on tunnustatud nõuetest saamata raha alljärgnevalt: Võlausaldaja Nõude suurus Väljamakse menetluses kokku Rahuldamata osa xxx OÜ 7 812,50 eurot 710,05 eurot 7 102,45 eurot xxx 104 822 eurot 9 351,10 eurot 95 470,90 eurot xxx 479 337,36 eurot 43 997,99 eurot 435 339,37 eurot OÜ xxx 508 817,41 eurot 46 703,50 eurot 462 113,91 eurot 835 000 eurot 76 656,90 eurot 758 343,10 eurot 154 941,78 eurot 13 830,63 eurot 141 111,15 eurot xxx OÜ xxx Kohtumääruse põhjendused
2. juulist 2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist FIMS §-d 45 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse jõustumist
3. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FIMS § 68 lg 1). FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest. Kohus võib menetlust ka pikendada, kuid mitte rohkem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Seega lühenes
4. juulist 2022 esitatud maksejõuetusavalduse alusel algatatud menetlustes tähtaeg, mille järgselt saab kohus otsustada füüsilise isiku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 2 2.

§ 1933lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta

1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Tegemist on üleminekusättega olukorras, kus FIMS-i kohaselt lüheneb kohustustest vabastamise periood kolme aastani, mis on direktiivist (EL) 2019/1023 tulenev nõue (art 21 lg 1).
2. Harju Maakohus tegi võlgniku kohustustest vabastamise määruse 17.06.
3. a. Samal päeval sai võlgnik määruse ka kätte. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kohtumäärused kuuluvad viivitamatule täitmisele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas seega 17.06.
4. a. Käesoleval juhul oli
5. juuliks 2022

§ 175

lg 1 alusel jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni küll vähe aga siiski 13 päeva vähem kui kolm aastat ja seetõttu tähtaeg ei lühene

§ § 1933 lg 1 alusel.

1. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-4117 21.11.
2. a tehtud määruses leidnud, et selline tõlgendus ei riku isikute võrdset kohtlemist, sest võlgniku suhtes ei toimu pärast
3. juulit 2022 pikema kestvusega menetlust, kui nende isikute suhtes, kes on esitanud avalduse alates
4. juulist 2022 kehtiva regulatsiooni alusel.

§ 1933lg-st 1 ei tulene, et kõigis enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlustes on võimalik menetluse lõpetamine otsustada pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 5. Kohus on seisukohal, et eeltoodust olenemata, kuulub võlgniku taotlus menetluse lõpetamiseks siiski rahuldamisele.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 6.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 21.06.2023. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd

§ 175

lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus on nõude täitmine arvestatavas ulatuses, võlgnik on teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja jätnud oma kohustused täitmata. 7.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on P A täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (III kd tl 152153) ja konto väljavõtted (III kd tl 154-174, 176-179). Võlgnik on vanaduspensionär ning arvestades igakuise sissetuleku suurust (01.01.2020 – 06.06.

1. a 1 000 eurot, 01.07.
2. a – 31.12.
3. a 980 eurot, 01.01.
4. a – 01.03.
5. a 1 260 eurot), ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Võlgniku kogu vara realiseeriti pankrotimenetluse käigus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. 3
6. Riigikohus on 30.10.
7. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. 9.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 20.06.

1. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta.
2. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on töötamise takistuseks vanus ja järjest halvenev tervis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on ravimatult haige. Tõenditest nähtuvalt ei ole tervis taastumas määral, mis võimaldaks võlgnikul asuda suuremat sissetulekut teenima. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Võlgnik on vanaduspensionär. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
3. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.
4. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-10-15313 tehtud lahendis asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada võlgniku rasket haigust erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse

§ 175lg 11 kohaldamiseks.

Võlgnikul puudub võimalus ka tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse käigus kokku 11 149,22 eurot (s.o. 0,56% täitmata kohustuste kogumahust), mida tuleb kohtu hinnangul pidada arvestatavas ulatuses kohustuste täitmiseks, kuivõrd võlgnik on vanaduspensionär ja raskelt haigestunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. 12. Eeltoodust tulenevalt kuulub P A taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 13.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes 4 juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 14.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 15. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5