J. Süüdistatav U.S, isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: 11 klassi, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht: juhutööd; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 13.11.2011.a otsusega
järgi 5-kuulise vangistusega.
Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada U.S
järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada U.S-i eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2016.a 23.05.2016.a ja 30.05.2016.a - 31.05.2016.a, so 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning lugeda U.S-i kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva vangistuse kandmise aja algust U.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 29.08.2016.a.
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus U.S-i süüditunnistamist
järgi ja karistamist 2-aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 21.05.2016.a - 23.05.2016.a ja 30.05.2016.a - 31.05.2016.a ning 29.08.2016.a - 31.08.2016.a, so kokku 8 päeva U.S kantud karistusaja hulka, seega karistuseks jääb vangistus 1 aasta 11 kuud ja 22 päeva. Väljamõistmisele kuulub sundraha 645 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Kaja Kiilole riigi õigusabi osutamise eest tasu 2x24 eurot. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 693 eurot) ja nende tasumisest ning on nõus menetluskulude tasumisega ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav U.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.S , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. 3
Kohtu seisukoht menetluskulude osas U.S-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. U.S on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib U.S-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades U.S-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 693 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht tõkendi osas Kohus on seisukohal, et U.S-i puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses toime panna uusi liiklussüütegusid. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid (Riigikohtu lahend 3-1-1-103-06 p. 15). U.S-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, ta on kandnud ka pikaajalist vangistust, ta ei ole oma varasemast käitumisest vastavaid järeldusi teinud vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ka ajal, mil tema suhtes oli kohtu menetluses kriminaalasi
süüdistuses, seega on alkoholijoobes juhtimine tema jaoks kujunenud tavapäraseks käitumiseks. Selline käitumine näitab selgelt kahtlustatava suhtumist õiguskorda ning kohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et vabaduses jätkaks ta uute liiklussüütegude toimepanemist. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuivõrd kokkulepitud karistus on reaalne vangistus, siis on põhjendatud U.S-i suhtes kohaldada tõkend vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.