Obsah (9)

§ 371§ 363§ 366§ 132§ 124§ 134§ 3401§ 168§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-8500 Kohtuasi H. S. hagi K. R. vastu Menet

) § 3111 lg 3 alusel kätte

1. juunil
2. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
3. juulil
4. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 alusel.

4. Hageja ei ole hagis välja toonud oma nõuet. Kohus selgitas, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese

§ 363

lg 1 p 1 tähenduses on konkreetne hüve, mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib või konkreetne sooritus (tegevus), mille tegemist või millest hoidumist hageja kostjalt nõuab. Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita. Mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (

§ 366

). Kohus selgitas hagejale, et kui hageja tugineb sellele, et tema äriühingu kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, siis on hagejaks ka äriühing. Hagejal tuleb selgelt välja tuua, kes on asjas hagejateks. Kui hagejaks on üksnes H. S., siis tuleb hagejal hagi aluseks olevate asjaoludena välja tuua H. S. puudutavad asjaolud. Mitme hageja puhul tuleb iga hageja osas asjaolud eraldi välja tuua. Kohus selgitas hagejale, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Kohus selgitas hagejale, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Ebakohase väärtushinnanguga (väärtusotsustusega) on tegemist siis, kui isikule antakse hinnang, mis on oma sisu või vormi tõttu konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega, s.o kas vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitav, ning see tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Hagejal tuli hagis selgelt välja tuua, milliseid andmeid kostja hageja kohta avaldas ning milliseid avaldatud andmeid peab hageja ebaõigeteks andmeteks ja/või ebakohasteks väärtushinnanguteks. Samuti määras kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas hagejale, et

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot.

§ 124

lg 1 järgi määratakse rahalise nõude puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus märkis, et riigilõivude määrad on sätestatud RLS §-s 59 ja selle lisas nr 1. Samuti selgitas kohus, et kui asjas esitavad nõuded mitu hagejat, siis hagejate nõudeid omavahel ei liideta ning igal hagejal tuleb riigilõiv tasuda vastavalt oma esitatud nõutele. 2

371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 3401

lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja: esitama kohtule menetlusdokumendi, millest nähtub hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja millest nähtuvad hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tasuma riigilõivu hagihinna järgi. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus

1. juulil
2. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Hagis sisalduvad puudused – hageja selgelt väljendatud nõude (hagi eseme) ja hagi aluseks olevate asjaolude (hagi aluse) välja toomata jätmine ning riigilõivu tasumata jätmine – takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 alusel.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3