Obsah (12)

§ 180§ 175§ 179§ 423§ 417§ 412§ 126§ 318§ 189§ 319§ 315§ 297

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-344 (22284000286) Kohtunik Rahvakohtunikud Heli

§ 180

lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Heigo Piirkülalt riigituludesse menetluskuluna kokku 5242.73€ (viis tuhat kakssada nelikümmend kaks eurot seitsekümmend kolm senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:  94.63€ sõidukulu hüvitis kannatanule I. R. kohtusse kolmel päeval istungile 07.08.02.2023, 01.03.2023 ilmumisega seoses (

§ 175

lg 1 p 2; I, 87-91)  590€ ekspertiiskulu (

§ 175

lg 1 p 3; II, 81-82; surnu kohtuarstlik ekspertiis: 23.12.2022.a ekspertiisiakt nr XXX: II, 61-82)  1140€ ekspertiiskulu (

§ 175

lg 1 p 3; II, 91-93; ambulatoorne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis: 23.11.2022.a ekspertiisiakt nr XXX: II, 83-90)  426€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (

§ 175

lg 1 p 4; 121.20€ + 88.80€ + 54€ + 162€: II, 116-119, 120-123, 124-126, 127-129)  1179.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (

§ 175

lg 1 p 4; I, 84-86)  1812.50€ sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulu 5242.73€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99923700007572 ühele järgmistest kontonumbritest:     SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-344, menetluskulu 01.03.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

§ 180

lg 3 alusel, tagamaks vangistuses viibivale Heigo Piirkülale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 5242.73€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 436.89€ (nelisada kolmkümmend kuus eurot kaheksakümmend üheksa senti) ja 12.-l kuul tasuda 436.94€ (nelisada kolmkümmend kuus eurot üheksakümmend neli senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412

lg 3 koostoimes

§ 180lg 3, Kar

S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse 2 täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Heigo Piirküla kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 01.03.2023.a taotluse (I, 84-86) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond (asukoht Valgas Vabaduse 26) kasuks 1179 eurot 60 senti (sellest käibemaks on 196.60€) advokaat Kalju Kutsari süüdistatava Heigo Piirküla kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest. ASITÕENDITE KOHTA avaldas prokurör kohtuistungil 07.02.2023, et asitõendid, milliseid ei ole kohtule üle antud, asuvad Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos. Süüdistusaktis on märgitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiks nr 23ATH21510. Kohtule ei ole ühtegi esemete üleandmise-vastuvõtmise akti asitõendite Tartus Lõuna prefektuuri asitõendite lattu hoiule andmise kohta esitatud. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kuriteo toimepanemiseks kasutatud musta värvi käepidemega taskunuga (10.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll: II, 24-29; prokuröri kinnitusel asub Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos).

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kannatanule I.

R. (XXX) mobiiltelefon XXX (14.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll: II, 49-60; prokuröri kinnitusel asub mobiiltelefon Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos).

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kõik riietusesemed (püksid, aluspüksid, püksirihm, särgid, tagi), jalatsid, sokid, 2 pudelit neis olevate vedelikega, kuna süüdistatav ja kannatanu nendest esemetest midagi endale tagasi saada ei soovi (prokuröri kinnitusel asuvad esemed Tartus Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos).

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kõik DNA-proovid koos pakenditega (süüdistusaktis märgitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 23ATH21510 DNA-proove kajastatud pole; samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendite vaatlusprotokollidest, et asjas on võetud hulgaliselt DNA proove ja senistel andmetel asuvad need kohtueelse menetleja valduses, kohtule DNA proove esitatud pole).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele 03.10.2022 tehtud kahe telefonikõne helisalvestised CD-R plaadil (ümbrikus: II, 22; 04.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll: II, 18-21, 22). Kohtuotsus edastada prokurörile Marja-Liina Talimaale, kannatanule I. R., süüdistatava kaitsjale Kalju Kutsarile. Süüdistatavale Heigo Piirkülale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Viivitamata väljastada kohtuotsus süüdistatav Heigo Piirküla viibib. kinnipidamisasutusele, millises vahistatud Tühistada

1. märtsiks 2023 kella 10-ks määratud kohtuistungi aeg. 09.03.2023 kohtuistungit ei toimu ja sellele istungile kutsutud isikutel ei ole vaja kohtusse tulla. Tühistada
2. märtsiks 2023 kella 10-ks määratud kohtuistungile vahistatud süüdistatava Heigo Piirküla konvoeerimise taotlus ja kohtusaali nr 342 broneering. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: 3    vangistusasutusele Heigo Piirküla suhtes vangistuse täideviimiseks, Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendite osas, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. Kannatanu I. R. soovib saada teavitusi vahistatu Heigo Piirküla vahi alt vabastamise kohta, Heigo Piirküla vangistusest ennetähtaegse vabanemise ja kinnipidamisasutusest põgenemise kohta ning I. R. soovib anda arvamust Heigo Piirküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta (II, 1: XXX). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 16. märtsiks 2023.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319

lg 1 mõttes.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA MENETLUSE KÄIK 19.01.2023 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 22284000286 Heigo Piirküla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi (I, 1-9). Kohtumenetluses sai kriminaalasja numbriks 1-23-344 ja see määrati 19.01.2023 kell 10:53 automaatse jagamise teel kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse (I, 46: väljatrükk Kohtute Infosüsteemist). Süüdistusakti selles kriminaalasjas koostas 19.01.2023.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa (I, 1-9). Kannatanu I. R. tsiviilhagi ei esitanud ja ühtegi tsiviilhagi ei ole süüdistusaktile ka lisatud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar koostas kaitseakti 24.01.2023.a (I, 44-45). Kaitsja avaldas kaitseaktis, et süüdistatav Heigo Piirküla tunnistab

1. oktoobril 2022.a XXX asuvas korteris noalöökidega V. R. surma põhjustamist. Süüdistatav selgitab, et tema tegevus oli reaktsioon kannatanu käitumisele. Kaitseaktis on kaitsja seisukohal, et süüdistus on tõendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et Heigo Piirküla põhjustas kannatanu surma, kuid tegemist võib olla provotseeritud tapmisega (I, 44-45). Kaitsja kavatseb tugineda süüdistusaktis nimetatud tõenditele (I, 44-45). Eelistung toimus 30.01.2023 (I, 51-54: eelistungi protokoll). 4 Süüdistatav ja kaitsja esitasid eelistungil 30.01.2023 üllatusliku taotluse kaitseaktis ja kriminaalasja toimikus nimetamata ning kohtueelses menetluses üle kuulamata tunnistaja H. H.´a kohtuistungil ülekuulamiseks. Süüdistatava eelistungil avaldatu kohaselt ei olnud tunnistaja H. H. süüdistuses kajastatud ajal koos kannatanu V. R. ja süüdistatavaga, kuid tunnistaja võib teada seda, kuidas on toimunud H. H. suhtlus kannatanu V. R.. Süüdistatava avaldatu kohaselt võis kannatanu V. R. ja H. H. viimane kokkupuude olla kas 2022.a esimesel poolel või üle-eelmisel aastal või viimase paari aasta jooksul. Täpsemalt süüdistatav enda taotluse põhistamiseks midagi ei avaldanud. Kohus jättis selle hilinenult esitatud ja kaitseaktis kajastamata jäänud taotluse rahuldamata. Taotletud tunnistaja H. H. seos käesoleva kriminaalasjaga jääb liialt kaugeks, kuna süüdistatava väitel kohtus H. H. nüüdseks surnud V. R. enne kuriteosündmust väga pikka aega tagasi, kas 2022.a esimesel poolel või üle-eelmisel aastal või viimase paari aasta jooksul. Ka ei tea H. H. süüdistuses kajastatud kuriteo asjaolusid, kuna teda süüdistuses kirjeldatud sündmuse juures polnud ja tal puudub seos süüdistusaktis kajastatud kuriteosündmusega. 30.01.2023.a eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks: 07.,
2. ja
3. veebruar 2023.a, algusega kell 10
4. märts 2023.a, algusega kell 10 Hiljem langes nimetatud kohtuistungi aegade hulgast välja 16.02.2023.a, kuna selleks päevaks polnud enam vabu istungisaale vahistatuga istungi pidamiseks. Kooskõlastatult prokuröri ja kaitsjaga sai uueks kohtuistungi päevaks juurde lisatud 09.03.2023 kell
5. 30.01.2023.a määrusega (I, 55-60) andis kohus Heigo Piirküla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi kohtu alla ja määras lisaks kahele rahvakohtunikule, süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile kohtuistungile kutsuda süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas märgitud kannatanu I. R. ja tunnistajad A. T. ja J. M.´i. Kaitseaktis isikute ülekuulamiseks taotlusi ei esitatud. Kohtuistungil 07.02.2023 andis ütlused kannatanu I. R. ja prokurör esitas kohtule kirjalikud tõendid, milliste vastuvõtmisele pooltest keegi vastuväiteid ei esitanud. Tunnistajad A. T. ja J. M. ning süüdistatav Heigo Piirküla andsid ütlused kohtuistungil 08.02.2023.a. Kannatanu I. R. oli kohtuistungil kohal kolmel istungipäeval, s.o
6. ja
7. veebruaril 2023.a ning
8. märtsil 2023.a. I. R. ei esitanud tunnistajatele ja süüdistatavale küsimusi.
9. veebruari 2023.a istungipäeva lõpuks olid kõik planeeritud tõendid uuritud ja pooltel ei olnud kohtule esitada ühtegi täiendava tõendi kogumise taotlust

§ 297mõttes.

08.02.2023.a kooskõlastati kohtuliku uurimise lõpetamise ajaks 01.03.2023.a, et seejärel 01.03.2023 pidada kohtuvaidlus ja kuulata ära süüdistatava viimane sõna. Kohtuvaidluses 01.03.2023.a jäi prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja taotles süüdistatava Heigo Piirküla suhtes KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja Heigo Piirküla karistamist 10 aasta vangistusega. Kannatanu I. R. avaldas kohtuvaidluses, et usaldab kohtusüsteemi ja rohkem tal midagi lisada ei ole. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid Heigo Piirküla käitumise ümber kvalifitseerimist provotseeritud tapmiseks KarS § 115 järgi. Süüdistatav jäi kogu kohtumenetluse kestel seisukohale, et põhjustas küll talle kuuluva ja tal kaasas olnud lahtikäiva taskunoaga löömisega V. R. surma, kuid tappa ta V. R. ei tahtnud. SÜÜDISTUS 5 19.01.2023.a koostatud süüdistusaktis Heigo Piirkülale KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistus (I, 2-3), milles ta 30.01.2023.a kohtumäärusega kohtu alla anti (I, 55-60), on alljärgnev (tumedas kirjas). Heigo Piirküla süüdistatakse selles, et tema XXX kella 21:00 paiku XXX korteris, tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil, lõi kaasasolnud noaga korduvalt korteris viibinud V. R., kellele tekitas 9 lõike- ja torkevigastust. V. R. suri hiljem samal õhtul kella 22:00 ajal XXX Haiglas. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid V. R. torke- ja lõikehaavad vasakul pool rindkerel, paremal pool kõhul ja vasakul küljel, rinnakelmeõõnde koos vasaku kopsu, südamepauna ja südame vigastusega, vasakpoolse suuremahulise pingelise õhk veririnnaga ja roiete vigastustega, ulatumisega kõhuõõnde, koos maksa vigastuse ja verikõhuga, ulatumisega kõhukelmetagusesse ruumi koos vasaku neeru vigastuse ja verevalumiga kõhukelmetaguses ruumis. Vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav ning lõikehaav vasaku põlve välisküljel. V. R. surma põhjuseks oli rinna- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad siseorganite - kops, süda, neer, maks - vigastustega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne veri-õhkrind, verikõht ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Sellega pani Heigo Piirküla toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Heigo Piirkülale esitatud V. R. tahtliku tapmise süüdistus on veenvalt tõendatud, asjas puuduvad Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Heigo Piirküla suhtes KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistev kohtuotsus. Kvalifikatsioon KarS § 115 järgi provotseeritud tapmisena pole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel põhjendatud. Tõendid valdavalt kooskõlas Kriminaalasjas ei ole senini kohtumenetluses olnud vaidlust selles osas, et Heigo Piirküla ja A. T. viibisid koos V. R. XXX.a kolmekesi V. R. elukohas XXX. Esimesena lahkus seltskonnast A. T.. Kuni A. T. lahkumiseni olid suhted kolme isiku vahel sõbralikud ja lahkhelisid polnud. Pärast A. T. lahkumist jäid XXX asuvasse V. R. elukohta kaks inimest seal elav V. R. ja Heigo Piirküla, kes jätkasid koos ühises seltskonnas aja veetmist, s.h alkoholi tarbimist, ja selle käigus lõi Heigo Piirküla mitmel korral tal kaasas olnud taskunoaga V. R.. Saadud noalöökide tulemusena suri V. R. sama päeva õhtul kell 22 haiglas. Eeltoodu osas on tõendid kooskõlas ja vastuolud nende vahel puuduvad. Kannatanu V. R. elukorraldus 6 Kannatanu I. R. ütlustega (II, 1, 159-161) on tõendatud, et nad elasid V. R. koos 27 aastat, lahutasid XXX.a, V. R. elas XXX korteris, peale abielulahtust jäid V. R. igapäevaselt suhtlema, aitas V. R. tema igapäevast elu korraldada, V. R. oli tervis väga kehva, kasutas liikumiseks kahte küünarkarku, ilma karkudeta liikudes toetus seintele, V. toast välja õue ei saanudki. Kannatanu I. R. ütlustega (II, 1, 159-161) on tõendatud, et peale abielulahutust jäi V. R. igapäevaelu korraldamine tema kanda, kuna V. vajas kõrvalist abi ja nii oli V. lihtsam, korraldas nii V. R. rahaasjad kui ka üüri maksmised, ametiasjad, postil ja poes käimised. I. R. ütluste kohaselt laekus V. R. pension tema arvele, omavahel kooskõlastasid ja leppisid ka telefoni teel kokku, mida V. poest tuua, andis V. R. ka sularahana taskuraha, kuna see oli V. enda raha. I. R. ütluste kohaselt armastas V. R. ka alkoholi, põhiliselt suhtles V. samas majas teises tiivas elava A., kes abistas V. ja oli hea sõber. I. R. ütluste kohaselt käis ta viimati V. R. pool XXX.a, käis siis kindlasti ka poes ja võis siis anda V. ka sularaha, kuid täpselt seda ei mäleta. Kannatanu I. R. ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. T. ütlused (II, 151, 166-168) selle kohta, et V. R. oli talle hea sõber, elasid V. XXX samas majas XXX ehk XXX, nagu seda maja kutsutakse, aga üks ühel pool majas ja teine teisel pool majas, käis V. juures enda pesu pesemas, kuna endal kodus pesumasinat polnud, suhtles V. R. igapäevaselt või üle päeva, V. jalad ei töötanud, V. võttis rohtusid, on V. koos ka alkoholi tarbinud, tülisid tal V. pole olnud. Seda, et V. R. ja A. T. elasid mõlemad XXX linnas XXX asuvas majas, kuid erinevates korterites, tõendab ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et A. T. avaldab XXX.a kell 21:12 alanud kõnes Häirekeskusele, et elab XXX asuvas suures majas korteris nr XXX, aga V. R., kelle kohta talle telefoni teel teatati, et sai nuga ja on maha löödud, elab korteris nr XXX. Süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjast nähtub, et A. T. elukoht asub XXX majas ja tema korteri number on XXX (I, 8). Neil eelkajastatud asjaoludel on veenev, et V. R. kasutuses olnud korter nr XXX ja A. T. kasutuses olnud korter asusid XXX sama XXX maja erinevates trepikodades. Eeltoodud kannatanu I. R. ja tunnistaja A. T. ütlustega ning A. T. Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtuvaga selle kohta, et V. R. ja A. T. elasid XXX linnas samas kortermajas XXX, aga erinevates trepikodades, on kooskõlas ka XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtuv selle kohta, et XXX asuv maja on 5-korruseline ja mitme trepikojaga kortermaja, korter nr XXX asub vasakult teises trepikojas I korrusel, maja on heas korras, välifassaad soojustatud ning värvilahenduselt helekollane ja tumedam pruun. Miks XXX asuvat maja XXX kutsutakse, seda otseselt kriminaalasjast ei selgu. Ka Heigo Piirküla, esinedes Häirekeskusele XXX.a kell 21:22 alanud telefonikõnes D. V., kutsub abi XXX juurde, avaldades, et see on sama maja, mis oli nõuka ajal (II, 18-21, 22, 23). Sellest nähtub, et majal XXX on hüüdnimi XXX juba pikka aega, nõukogude ajast. Kannatanu V. R. surm 23.12.2022.a ekspertiisiaktis nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on kajastatud, et kiirabikaardi andmetel viibis brigaad sündmuskohal XXX kell 21:26, kiirabikutse politsei poolt, kiirabi saabudes lamab paremal küljel põrandal, riided verised, põrandal verd, hingab agonaalselt, pulss pole palpeeritav, kardiomonitoril bradükardiline rütm (II, 62). Patsienti liigutades tekib kliiniline surm (II, 62). Intubatsioon raskendatud, 7 paigaldatud kõritoru. Ambu ja hapnikuga ventileerides paremal hingamiskahin auskulteeritav, vasakul hingamiskahinat ei kuule (II, 62). Adrenaliini manustamise järgselt monitoril siinusrütm fr 95 x, vererõhk pole mõõdetav (II, 62). Pulss kubemes palpeeritav. Patsiendil vasakul rindkerel 8 noahaava, 1 noahaav paremal keskkõhus. Kiirabi saabudes patsient agonaalne, patsienti liigutades tekib kliiniline surm. Kaudse südamemassaaži ja adrenaliini manustamise järgselt taastub spontaanne vereringe, kuid vererõhk polnud mõõdetav. Hemodünaamika toetuseks noradrenaliin. Informeeritud erakorralise meditsiini osakonda haige hospitaliseerimisest. XXX.a Sihtasutusest XXX Haigla väljastatud epikriisiga patsient V. R. kohta (II, 94-98) on tõendatud, et V. R. toodi haiglasse kiirabiga hulgi noahaavadega ja ta suri XXX kell 22:00 XXX Haiglas. SA XXX Haigla epikriisiga (II, 94-98) on tõendatud, et V. R. toodi haiglasse XXX kell 21:52 (II, 62 ülal). Enne haiglasse saabumist teavitas kiirabi hulgi noahaavadega patsiendist erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) personali, valvekirurgi ja anestesioloogi (II, 97). Epikriisi andmetel patsient V. R. vereringe ebastabiilne, ekstreemselt kahvatu, efektiivne südametegevus puudub, raviarst otsustas koos valvekirurgi ja valveanestesioloogiga elustamise lõpetada (II, 97). A. T. poolt tapmise toimepanemine on välistatud Tunnistaja A. T. ütlustega (II, 151, 166-168) on tõendatud, et ta oli XXX.a V. R. elukohas XXX majas ehk XXX, nagu seda kutsutakse, enda pesu pesemas, pesu veel käis, kui V. elukohta tuli Heigo Piirküla, kellel oli kaasas kolm pudelit viina ja suitsukana kints, pesi pesu ära, võttis koos V. R. ja Heigo Piirkülaga ära 2 väikest pitsi viina ja lahkus siis V. R. elukohast. Tunnistaja A. T. ütlustega (II, 151, 166-168) on tõendatud, et V. R. elukohast lahkudes jäid sinna korterisse kahekesi V. R. ja sinna samal päeval tulnud Heigo Piirküla. Tunnistaja A. T. ütlustega on tõendatud, et ta on nii V. R. kui ka Heigo Piirkülaga koos alkoholi tarbinud ja tal pole nendega kunagi tülisid olnud. A. T. ütlustega (II, 151, 166-168) on tõendatud, et ka XXX.a polnud tal V. R. ja Heigo Piirkülaga ühtegi tüli ning V. elukohast lahkumise ajal polnud tüli ja lahkarvamusi ka sinna korterisse temast maha jäänud V. R. ja Heigo Piirküla vahel. Sellega, et kolmekesi alkoholi tarbinud V. R., A. T. ja Heigo Piirküla suhted olid kuni A. T. V. R. elukohast lahkumiseni sõbralikud, on kooskõlas ka süüdistatava Heigo Piirküla ütlused (II, 156, 171-180). Süüdistatava ütlused on tunnistaja A. T. ütlustega kooskõlas ka selles osas, et Heigo Piirküla tõi endaga V. R. elukohta kaasa kolm pudelit viina, mida nad kolmekesi koos V. R. elukohas tarbisid, kuni sealt esimesena lahkus A. T. ning XXX asuvasse korterisse jäid kahekesi seal elav V. R. ja sinna aega veetma ning alkoholi tarbima tulnud Heigo Piirküla. Tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on tõendatud, et A. T. viibimise ajal V. R. elukohas XXX korteris ühtegi tüli ja lahkarvamust seal ühiselt aega veetnud ja alkoholi tarbinud V. R., A. T. ja Heigo Piirküla vahel polnud, keegi kedagi ühegi noaga ei ähvardanud ja keegi kedagi ühegi noaga ei löönud ja kellelegi noaga kehasse torke- ja lõikehaavu ei tekitatud ning kellegi elu ja tervis ohtu ei sattunud. Kuni A. T. seltskonnas viibimiseni olid suhted ühiselt alkoholi tarbinud V. R., A. T. ja Heigo Piirküla vahel sõbralikud. Tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on tõendatud, et A. T. ei saanud XXX.a tekitada ja ta ei tekitanud XXX.a V. R. noaga torke- ja lõikehaavu, milliste tulemusena saabus sama päeva õhtul V. R. surm. 8 Tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on välistatud võimalus, et V. R. tekitas XXX.a noaga surmavad torke- ja lõikehaavad A. T. Eelkajastatud tunnistaja A. T. ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on kooskõlas ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et Häirekeskusele XXX tehtud kell 21:22 alanud telefonikõnes võtab ennast D. V. nimetav Heigo Piirküla õigeks tuttava XXX mitmel korral noaga rindkeresse löömise. Samast XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtub ka see, et A. T. teavitab XXX.a kell 21:12 alanud kõnes Häirekeskust sellest, et talle just helistati, et XXX asuvas korteris olev V. R. löödi maha, talle helistas inimene, kes pani V. R. nuga. Süüdistatav Heigo Piirküla on enda ütlustes (II, 156, 171-180) õigeks võtnud, et peale V. R. noaga löömist ja V. R. elukohast lahkumist helistas ta nii A. T. kui ka Häirekeskusele ja viimasele helistades ei kasutanud enda nime, kuna ei tahtnud enda andmeid anda. Enesetapp on välistatud V. R. surnukehal tuvastatud torke- ja lõikehaavade asukohtadest ning ka tema vasakul käel asuvast käelaba läbistavast kaitsehaavast tulenevalt pole vähimalgi määral veenev ja usutav, et V. R. soovinuks ennast ise XXX.a õhtul, pärast A. T. tema elukohast lahkumist, noaga ära tappa. Ka kannatanu I. R. (II, 1, 159-161) ning tunnistaja A. T. (II, 151, 166-168) ja süüdistatava Heigo Piirküla (II, 156, 171-180) ütlustest ei nähtu V. R. enesetapu soovi. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et torke- ja lõikehaavad olid erineva sügavusega ja asusid V. R. surnukehal laiali pillutatult, nii vasakul pool rindkerel, paremal pool kõhul ja vasakul küljel, vasakul labakäel ja vasaku põlve välisküljel. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukehal esinesid:  5 torke-lõikehaava kehatüve eespinnal, neist haavad nr 1-3 vasakusse kõhuõõnde tungivad, vasakut kopsu, südant-südamepauna ja II-IV roiet vigastavad ning haavad nr 4-5 kõhuõõnde tungivad ja maksa vigastavad;  4 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnal, neist haav nr 6 rinnaõõnde tungiv, VIII roiet ja kopsu vigastav ning haav nr 7 vasakul kõhukelmetagusesse ruumi tungiv ning neeru vigastav, haav nr 8 IX roiet vigastav ning koos haavaga nr 9 pehmeid kudesid vigastavad, kuid kõhuõõntesse mitte tungivad;  vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav;  lõikehaav vasaku põlve välisküljel. 23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) juurde kuuluvatelt fotodelt (II, 71) nähtub, et haavad nr 7 ja nr 9 asuvad juba peaaegu selja piirkonnas, kuhu enesetapu korral oleks olnud juba väga ebamugav ja raskendatud endale vigastuste tekitamine. Ka haavade paljusus ja üle keha laiali pillutatus viitab sellele, et enesetapuga siin tegemist pole. Haavade paljusus põhjustab enne surma pikemalt ja rohkem vaevuseid. Kui V. R. olnuks enesetapu soov, siis poleks olnud vaja endale nii palju haavu tekitada. Ennast ära tappa oleks saanud ka palju lihtsamalt, ka ühe jõulisema noalöögiga elutähtsasse piirkonda, näiteks südame juurde. Vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav näitab selgelt, et V. R. oli soov elada ja kätt noalöökide ette kaitseks pannes võitles ta enda elu eest. V. R. surma põhjustas Heigo Piirküla Tunnistaja J. M.´i ütlustega (II, 155, 168-170) on tõendatud, et XXX.a sai politsei väljakutse, et Maksimarketi lähedal asuvas korteris toimus pussitamine, teatajale oli teatanud pussitaja ja 9 mõne aja jooksul tuli teade, et pussitaja ise helistas Häirekeskusesse, ja ütles, et pussitas kedagi. Tunnistaja J. M.´i ütlustega on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et A. T. teavitab XXX.a kell 21:12 tehtud telefonikõnes Häirekeskust sellest, et üks inimene helistas talle ja teavitas, et pani nuga XXX elavale V. R., et V. löödi maha. Tunnistaja J. M.´i ütlustega ja A. T. XXX.a kell 21:12 tehtud telefonikõnes Häirekeskusele avaldatuga on kooskõlas XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et ennast D. V. nimetav Heigo Piirküla teavitab XXX.a kell 21:22 tehtud telefonikõnes numbrilt XXX Häirekeskust sellest, et ta lõi XXX teatri juures noaga palju kordi ühte tüüpi, ühte tuttavat, kes on arvatavasti surnud ja soovib abi saada XXX juurde, et äkki saate ära päästa, avaldades, et lõi kõvasti, mitu korda noaga rindkeresse, arvatavasti ei ole enam elus, võttis tal hinge välja. XXX.a menetleja koostatud õiendiga (II, 23) on tõendatud, et telefoninumber XXX kuulub alates XXX Heigo Piirkülale. Süüdistatav Heigo Piirküla on enda ütlustes (II, 156, 171-180) õigeks võtnud, et peale V. R. noaga löömist ja V. R. elukohast lahkumist helistas ta nii A. T. kui ka Häirekeskusele ja viimasele helistades ei kasutanud enda nime, kuna ei tahtnud enda andmeid anda. Tunnistaja J. M.´i ütlustega (II, 155, 168-170) on tõendatud, et ta oli XXX patrullpolitseinikuna enda töökohustusi täitmas, kui pidas XXX linnas kinni Heigo Piirküla, kes avaldas, et oli inimest pussitanud ja andis enda taskust politseile üle musta käepidemega lahtikäiva noa, millega ta oli inimest pussitanud. Süüdistatav Heigo Piirküla võttis kohtuistungil 08.02.2023.a ütlusi andes õigeks, et kandis pükste vasakus taskus kaasas taskunoa tüüpi lahtikäivat nuga ja see oli tal kaasas ka XXX.a V. R. pool olles. Kohtuistungil 08.02.2023.a ütlusi andes võttis süüdistatav Heigo Piirküla õigeks, et talle näidatud kriminaalasja kohtutoimiku II köites lk 26 ja lk 27 fotodel olev musta käepidemega taskunuga oligi tal XXX.a kaasas ja sellega ta lõigi V. R. ning andis selle noa samal päeval hiljem üle teda kinni pidanud politseile. Eeltoodud tunnistaja J. M,´i ütlustega (II, 155, 168-170) ja süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega (II, 156, 171-180) on tõendatud, et Heigo Piirküla andis XXX.a politseile üle tal kaasas olnud musta värvi käepidemega taskunoa, mille teraga ta oli samal päeval eelnevalt löönud V. R.. Seda Heigo Piirküla poolt politseile üle antud taskunuga on vaadeldud 10.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 24-29). 10.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 24-29) on tõendatud, et nuga, millega Heigo Piirküla lõi V. R., on musta värvi käepidemega ja kokku käiva teraga taskunuga, kokku murtuna on noa pikkus 122 mm, noa avamisel on taskunoa pikkus 215 mm, tera pikkus 95 mm ja tera laius 21 mm, noa teral määrdumine, verejäljed, mis tuvastatud tetrabase vere kiirtestiga. XXX.a kahtlustatava kinnipidamise protokolliga (II, 105-112) on tõendatud, et KarS § 113 lg 1 järgi kahtlustatav Heigo Piirküla peeti kinni XXX kell 21:45 XXX linnas XXX juures. Sellega on kooskõlas tunnistaja J. M. ütlused (II, 155, 168-170) selle kohta, et märkas telefoniga isikut XXX juures, isik rääkis telefoniga, läks talle juurde ja kontrollis isikut, kelleks oli Heigo Piirküla, kes ütles, et pussitas inimest, nuga oli Heigo Piirkülal taskus, mille võtsid temalt ära, nuga oli musta käepidemega lahtikäiv nuga, Heigo Piirküla oli alkoholi 10 tarvitanud, puhus välja 1,02 mg/l kohta väljahingatavas õhus, viisid Heigo Piirküla XXX politseijaoskonda arestimajja, menetleja juurde. Kahtlustatavana kinnipidamisel Heigo Piirkülat fotografeeriti. Tema peopesadel, käeselgadel ja sõrmedel ning seljas olnud tagil tuvastati nähtavad verejäljed ning ka kiirtestimine andis kinnituse, et määrdumine kätel ja tagil on veri (II, 108-109, 111). Ka Heigo Piirkülal jalas olnud jalatsitel tuvastati verejäljed (II, 111). Heigo Piirküla tagi paremal küljel esiosal küljetasku juures vigastus, mille ümber verejäljed (II, 110-111) Heigo Piirkülal olid tema kahtlustatavana kinnipidamisel seljas halli ja valget värvi särk, musta värvi tagi, jalas püksirihmaga musta värvi püksid ja heledad jalatsid ning tumedad sokid. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli punktis 9 (II, 106) kajastatu kohaselt võeti kõik need esemed Heigo Piirkülalt ära ja pakendati eraldi paberkottidesse, kokku 5 pakendit (II, 106, 110). Kahtlustatav Heigo Piirküla kinnipidamisel kinnipidamisprotokolli ühtegi avaldust ja taotlust ei esitanud (II, 106). Heigo Piirküla ei esitanud kinnipidamisprotokolli kohta ka ühtegi märkust (II, 106). Kinnipidamisest ei soovinud Heigo Piirküla kellelegi teatada (II, 106). Heigo Piirküla allkirjastas kahtlustatavana kinnipidamise protokolli omakäeliselt (II, 106). Heigo Piirkülalt XXX.a seljast ära võetud esemeid vaadeldi 13.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 30-48). 13.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 30-48) on tõendatud, et Heigo Piirkülalt ära võetud esemete vaatluse käigus kasutati vere kindlakstegemiseks tetrabase lahust, tagil esiküljel paremal pool üks 21 mm pikkune torke- ja lõikevigastus ning tagi esikülje parempoolse osa siseküljel 25 mm pikkune torke- ja lõikevigastus, millistel tuvastati vere olemasolu; tagil paremal pool ees siseküljel näha määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis positiivse tulemuse (värvus siniseks); tagi esiosa vasakpoolse tasku kohal ja tasku sisepinnal määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis positiivse tulemuse; teksapükste parempoolsel taskul ja selle sisepinnal määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis positiivse tulemuse (värvusid siniseks); valget ja helerohelist värvi Nike botastel määrdumised, mis tetrabase verekiirtestiga andsid positiivse tulemuse (värvusid siniseks); hallikat ja valget värvi särgil esiküljel määrdumine, mis tetrabase verekiirtestiga andis positiivse tulemuse (värvus siniseks); sokkidelt võetud tetrabase verekiirtesti proovid osutusid negatiivseteks. 23.12.2022.a ekspertiisiaktis nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on kajastatud, et kiirabikaardi andmetel viibis brigaad sündmuskohal XXX kell 21:26, kiirabikutse politsei poolt, kiirabi saabudes kannatanu lamab paremal küljel põrandal, riided verised, põrandal verd, hingab agonaalselt, pulss pole palpeeritav, kardiomonitoril bradükardiline rütm (II, 62). Patsiendil vasakul rindkerel 8 noahaava, 1 noahaav paremal keskkõhus. Kiirabi saabudes patsient agonaalne, patsienti liigutades tekib kliiniline surm. Informeeritud erakorralise meditsiini osakonda haige hospitaliseerimisest. 14.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 49-60) vaadeldakse kannatanu V. R. kodust sündmuskohalt XXX toa nr 3 põrandalt võetud veriseid riideid - ruudulist pikkade varrukatega särki ja T-särki. Ruuduline pikkade varrukatega särk on vasakult poolelt katki lõigatud, särgi käised on katki lõigatud; särgi esiküljel on kaks taskut, mis suletavad nööbiga; särgil määrdumised, mis kontrollimisel tetrabase verekiirtestiga andsid positiivse tulemuse (värvusid siniseks); särgil 11 paremas taskus mobiiltelefon XXX, särgil 7 torke- ja lõikevigastust pikkustega: 27 mm, 19 mm, 55 mm, 25 mm, 29 mm, 29 mm, 33 mm. (II, 49-60) T-särk on tagaküljelt katki lõigatud, särgi esiküljel määrdumised ning torke- ja lõikevigastused; määrdumiste kontrollimine tetrabase verekiirtestiga andis positiivse tulemuse (proovid värvusid siniseks); T-särgil esiküljel kokku 8 torke- ja lõikevigastust pikkustega: 25 mm, 33 mm, 26 mm, 24 mm, 50 mm, 24 mm, 33 mm, 32 mm. (II, 49-60) 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukehal esinesid kehatüvel kokku 9 torke-lõikehaava. Asjaolu, et toa nr 3 põrandalt leitud T-särgil tuvastati 8 torke- ja lõikevigastust, on seletatav sellega, et 9-st noahoobist kaks sattusid T-särki läbistama kahel korral samast kohast, millele viitab ka üks teistest pikem vigastus T-särgil – 50 mm. Asjaolu, et toa nr 3 põrandalt leitud ruudulisel pikkade varrukatega särgil tuvastati 7 torke- ja lõikevigastust, on seletatav sellega, et 9-st noahoobist kaks ei pruukinudki seda särki läbistada, kuna pealmise särgina võis see olla vahepeal kehatüvelt ühele või teisele poole nihkunud, mistõttu noahoobid läbistasid üksnes pikkade varrukatega särgi all olnud T-särki. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surma põhjuseks on rinna- ja kõhuõõnde tungivad torke- ja lõikehaavad siseorganite – kops, süda, neer, maks – vigastustega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne veri-õhkrind, verikõht ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukehal esinesid:  5 torke-lõikehaava kehatüve eespinnal, neist haavad nr 1-3 vasakusse kõhuõõnde tungivad, vasakut kopsu, südant-südamepauna ja II-IV roiet vigastavad ning haavad nr 4-5 kõhuõõnde tungivad ja maksa vigastavad;  4 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnal, neist haav nr 6 rinnaõõnde tungiv, VIII roiet ja kopsu vigastav ning haav nr 7 vasakul kõhukelmetagusesse ruumi tungiv ning neeru vigastav, haav nr 8 IX roiet vigastav ning koos haavaga nr 9 pehmeid kudesid vigastavad, kuid kõhuõõntesse mitte tungivad;  vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav;  lõikehaav vasaku põlve välisküljel. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 61-82) on tõendatud, et kõik V. R. surnukehal sedastatud torke-lõikehaavad ning lõikehaav on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist, võimalik, et lähteandmetes näidatud ajal – XXX korduvatest löökidest teravaservalise esemega, näiteks noaga, milleks võib olla eksperdile esitatud nuga või mõni muu sarnane ese. 23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) esilehelt nähtub, et ekspertiisiks esitati koos surnukehaga ja ravidokumentidega ka taskunuga (II, 61). 23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) kohaselt ei olnud V. R. pärast kehatüve piirkonna vigastuste saamist suure tõenäosusega võimeline iseseisvalt liikuma (II, 69). 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukeha verest leiti 1,69 mg/g etanooli, verest ja uriinist narkootilisi aineid ei leitud (II, 69). XXX.a kiirabikaardiga patsient Heigo Piirküla kohta (II, 113) on tõendatud, et pärast kahtlustatavana kinnipidamist kiirabi poolt Heigo Piirküla tervisliku seisundi kontrollimisel 12 XXX.a kella 00:30 paiku avaldas Heigo Piirküla kiirabile, et on tarvitanud alkoholi, põhiliselt viina ja Star Dollar´it. 23.12.2022.a ekspertiisiaktist nr XXX (II, 61-82) ja XXX.a kiirabikaardilt (II, 113) nähtuv selle kohta, et XXX.a olid V. R. ja Heigo Piirküla tarvitanud alkoholi, on kooskõlas tunnistaja A. T. (II, 151, 166-168) ja süüdistatava Heigo Piirküla (II, 156, 171-180) ütlustega selle kohta, et V. R. ja Heigo Piirküla ning A. T. tarvitasid XXX.a alkoholi V. R. kodus. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt oli ta XXX.a juba enne V. R. poole minekut alkoholi tarbinud, Star Dollar´it, ja V. R. juurde võttis kaasa 3 poest ostetud viina, mida seal kolmekesi tarbisid koos V. R. ja A. T. ning hiljem V. R. kahekesi, kuna A. T. lahkus nende seltskonnast esimesena. Süüdistatava Heigo Piirküla ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. T. ütlused (II, 151, 166-168) selle kohta, et Heigo Piirküla tuli V. R. juurde koos kolme pudeli viinaga, mida nad kolmekesi koos Heigo Piirkülaga ja V. R. tarbisid kuni sealt seltskonnast esimesena lahkus ja ära koju läks. Eeltooduga on kooskõlas ka tunnistaja J. M. ütlused (II, 155, 168-170) selle kohta, et Heigo Piirküla XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel kontrollisid Heigo Piirküla joobeastet ja Heigo Piirküla puhus alkoholi välja 1,02 mg/ l kohta väljahingatavas õhus. Tunnistaja J. M. ütlustega (II, 155, 168-170) on tõendatud, et Heigo Piirküla sai XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel asjadest aru, suutis vastata, oli stressis, kuid ei osanud vastata, miks ta seda tegi. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et XXX.a tarbiti V. R. elukohas XXX alkoholi, on kooskõlas ka XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtuv selle kohta, et diivani ja televiisoriga toas, mis sündmuskoha vaatlusprotokollis on tähistatud toana nr 1 (fotod nr 7-11), oli sahtliboksi peal üks 0,5-liitrine klaaspudel kirjega EHE VIIN, mille põhjas vähesel määral vedelikku, pudel ilma korgita (foto nr 10). Pooleldi tühja viinapudeli läheduses sahtliboksi peal oli üks pooleldi täis plastikust toidukarp ja üks 1,5-liitrine plastpudel kirjega VÄRSKA ORIGINAAL, milles ca 1/3 ulatuses vedelikku, pudel ilma korgita (fotod nr 9 ja 10). Televiisoriga ja diivaniga toa ehk toa nr 1 ukse läheduses kapi otsaseina juures põrandal maas on 12 ühikut tühja taarat – 1 plekkpurk ning klaas- ja plasttaara, s.h limonaadi-, vee- ja energiajoogi Belief tühjad pudelid (fotod nr 7, 8). Selle taara hulgast ei nähtu pudeleid, milliseid oleks alust viinapudeliteks pidada. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et XXX korteris on köök, kolm tuba, WC ja vannituba. Esikus korteri välisukse kõrval parempoolses seinas on riidenagi. Esikus korteri välisukselt vaadates vasakult esimene uks on vannitoa uks ja sellest järgmine on WC-uks. Sealt edasi ehk vasakult kolmas on avaus kööki. Korteri välisukselt vaadates otse on toa nr 3 uks, paremal on esimene uks tuppa nr 1 (televiisori ja diivaniga ning pooltühja viinapudeliga tuppa) ja edasi uks tuppa nr

1. Televiisoriga ja diivaniga ning pooltühja viinapudeliga tuba on korteri välisukselt vaadates paremalt esimene ja see on sündmuskoha vaatlusprotokollis tähistatud toana nr 1 (fotod nr 711). Toaukselt tuppa vaadates jääb otse aken vaatega maja taha (II, 5: keskel). Televiisor on akna all vasakul nurgas, diivan on toa ukse lähedal paremal seina ääres (fotod nr 7, 9). Samas toas asub diivani vastas vasakul seina ääres sahtliboks, mille peal üks pooleldi täis plastikust toidukarp ja kaks pudelit (fotod nr 7, 9, 10). Neist üks 1,5-liitrine plastpudel kirjega VÄRSKA ORIGINAAL, milles ca 1/3 ulatuses vedelikku, pudel ilma korgita (fotod nr 9 ja 10). Teine pudel on 0,5-liitrine klaaspudel kirjega EHE VIIN, mille põhjas vähesel määral 13 vedelikku, pudel ilma korgita (foto nr 10). Pooleldi täis plastikust toidukarbis on üks lusikas (foto nr 10). Sahtliboksil peale eelnimetatud ühe toidukarbi ja kahe pudeli rohkem söömise ja joomisega seonduvat, s.h toidunõusid ja söögiriistu pole. Sahtliboksi peal on tagaplaanil seina ääres näha Diclac geeli oranži ja valgega tuubi, ühte ravimilehte ning ühte väikest paberilehte käsitsi kirjas tekstiga (fotod nr 9 ja 10). Televiisoriga ja diivaniga toa (tuba nr 1, paremalt esimene) keskelt toa ukse poole esiku suunas vaadates on ukseavast esikus näha vasakule jäävat vannitoa ust ja paremale jäävat WC ust. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 2-17) on kajastatud, et esikus põrandal on kolm vereplekki (foto nr 6). Need jäävad televiisoriga toa, s.o toa nr 1 ukse lähedusse ja korteri sisemuse poole (mitte korteri välisukse poole). Seal samas vere tilkumisplekkide juures toa nr 1 ukse läheduses on seinal ja põrandaliistul verejäljed (foto nr 6). XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et korteri välisukselt vaadates paremalt teises toas ehk toas nr 2 on ukse ees maas põrandal kaks küünarkarku, mis asuvad teineteise suhtes risti ja on osaliselt teineteise peal. Küünarkarkude juures maas põrandal on üks suur pehme mänguasi – valge-beeži-pruuni kirju koer (fotod nr 12-14). Toa nr 2 ukselt tuppa vaadates jääb otse aken vaatega maja taha (II, 8: keskel). Toas nr 2 asuvad sektsioonkapp, nurgapink, lauad-toolid ja väiksel kapil muusikakeskus, mille kõlarid on seintele kinnitatud. Laudadel ja väiksel kapil ei ole ühtegi söömisele-joomisele viitavat eset. Nurgapingi ees olev väike lauake on täiesti esemetest tühi. Seina ääres oleval suuremal laual on ainult lilledega lillevaas. Ka väiksel kapikesel ei ole peale muusikakeskuse ja selle puldi ning muusikakeskusel asuva liniku ja nipsasjakese teisi esemeid. Toas nr 2 ei ole verele viitavaid jälgi näha. Sündmuskohal toas nr 2 verejälgi fikseeritud ei ole. Muusikakeskusega toas ehk toas nr 2 akna juures olles näeb toa ukse poole vaadates esikus olevat köögi avaust ja sealt edasi vähesel määral kööki (foto nr 14). Korteri välisukselt vaadates jääb otse ette koridori lõppu kolmas tuba ehk tuba nr 3 (foto nr 5). Esikust tuppa nr 3 vaadates asub vastasseina ääres suur riidekapp ja selle juurde vasakule jääb kapiga sama seina äärde kušett, mille üks ots ulatub peaaegu aknani (fotod nr 15-20). Aknast avaneb vaade maja ette (II, 11: keskel). Riidekapi parempoolne otsasein on vastu paremat toa seina. Toa nr 3 põrand on riidekapi eest ja selle lähedusse jääva parema seina juurest suures osas verest määrdunud. Esikust tuppa vaadates parema seina äärde vereloigu peale on asetatud seda osaliselt kattev suurem käterätik. Vereloigu ja paremal asuva seina vahel vereplekid ja vere tilkumisjäljed. Vereloigust paremal põrandal ja põrandaliistul verepritsmed. Vereloigu läheduses paremal seina peal kolm verejälge. Kapi ees maas verega imbunud kokkuvolditud käterätikud, üks särk ja üks T-särk. Toast nr 3 esikust tuppa vaadates esikuga külgneva ehk uksega sama seina äärde ja akna lähedusse jääb peegelkapp (foto nr 20). Peegelkapp ja kušett asuvad vastakuti. Üks ühe seina ääres ja teine teise seina ääres, nende vahele jääb aknaga välissein. Toas nr 3 kušeti, akna ja peegelkapi läheduses vere olemasolu fikseeritud ei ole. Verega ala jääb riidekapi vahetusse lähedusse, selle ette ja paremale seina juurde. Esikust kööki vaadates jääb otse ette ja veidi vasakule aken ja selle ette köögilaud, millel on ainult 2 eset – väike ümmargune plasttops läbipaistva plastkaanega ja metallist väike ese 14 (väiksele taldrikule ja tuhatoosile sarnanev ese; fotod nr 21 ja 22). Ühtegi söögiriista (nuga, kahvlit jmt) ja toiduainet köögilaual pole. 04.10.2022.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et köögis (fotod nr 21 ja 22), WC-s (foto nr 23) ja vannitoas (foto nr 24) verega määrdumist fikseeritud ei ole. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 2-17) on tõendatud, et verega määrdunud alad asusid V. R. elukohas XXX korteris kahes kohas, s.o esikus toa nr 1 ukse juures ja toas nr
2. Neist esikus toa nr 1 ukse läheduses oli verd vähesel määral ja toas nr 3 ohtralt. XXX.a ekspertiisiaktist nr XXX (II, 61-82) nähtub, et kiirabikaardi andmetel viibis brigaad sündmuskohal XXX kell 21:26, kiirabikutse tuli politsei poolt, kiirabi saabudes kannatanu lamab paremal küljel põrandal, riided verised, põrandal verd. Kuna 23.12.2022.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 61-82) kohaselt ei olnud V. R. pärast kehatüve piirkonna vigastuste saamist suure tõenäosusega võimeline iseseisvalt liikuma (II, 69) ja kuna sündmuskoha vaatlusel leiti toast nr 3 verega määrdunud T-särk ja pikkade varrukatega särk, millised olid katki lõigatud, siis asus V. R. kiirabi saabudes toas nr 3, kus oli korteris ka kõige rohkem verega määrdumist. V. R. abi andmiseks tuli kiirabil V. R. seljas olnud T-särk ja pikkade varrukatega särk katki lõigata, millised jäidki tuppa nr 3 maha. Kuna kiirabi saabudes oli V. R. toas nr 3, siis esimese noahoobi või esimesed noahoobid pidi V. R. saama esikus toa nr 1 ukse läheduses, kuna just esikus oli vähesel määral verega määrdumist - esikus põrandal olid kolm vereplekki ja seal samas vere tilkumisplekkide juures seinal ja põrandaliistul toa nr 1 ukse läheduses olid verejäljed. Eeltoodust nähtub, et V. R. liikus esikust toa nr 1 ukse juurest mööda koridori tuppa nr
3. Kannatanu I. R. ütlustega (II, 1, 159-161) on tõendatud, et seintele toetudes oli V. R. võimeline liikuma ka ilma küünarkarkudeta. Kuna XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et 2 küünarkarku asusid toas nr 2 ukse ees maas põrandal, siis liikus V. R. toast nr 1 mööda koridori tuppa nr 3 ümbritsevale, s.h seintele, toetudes. Sellega, et vahetult enne V. R. noaga löömist viibisid Heigo Piirküla ja V. R. toas nr 1, on kooskõlas ka asjaolu, et toas nr 1 asusid sahtliboksil peaaegu tühjaks saanud viinapudel, mineraalvee pudel ja toidukarp. Mujal korteris ei olnud mitte kuskil näha joogi- ja söögipoolist. Neil asjaoludel on veenev, et vahetult enne V. R. noaga löömist viibisid Heigo Piirküla ja V. R. toas nr 1, kus tarbisid sahtliboksil olnud viinapudelist ka alkoholi. Tunnistaja A. T. ütluste (II, 151, 166-168) kohaselt võttis tema ainult 2 väikest pitsi viina ja läks siis ära koju. A. T. ütluste kohaselt võtsid nad V. R. elukohas viina köögis. Kohtul ei ole alust tunnistaja A. T. ütluste (II, 151, 166-168) tõele vastavuses kahelda. V. R. elukohas võeti viina mitmeid tunde. Kolmekesi viinavõtmine võis alguse saada köögist. Kuna A. T. oli nii tema enda kui ka kannatanu I. R. (II, 1, 159-161) ütlustest nähtuvalt V. R. pool sage külaline, siis pole usutav, et A. T. oleks ajanud köögi ja teised ruumid omavahel segamini. Neil asjaoludel võis viinavõtmine alguse saada köögist. Süüdistatava Heigo Piirküla ütlustest (II, 156, 171-180) nähtub läbivalt, et V. R. pool olles lõppes viinavõtmine diivaniga toas, s.o toas nr 1, kus ta vahepeal ka tukastas ja üles ärgates avastas, et A. T. on lahkunud. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 2-17) on tõendatud, et V. R. elukohas oli ainult üks diivan ja see asuski toas nr 1, kus olid sahtliboksil ka pooltühi viinapudel ja mineraalvee pudel ning toidukarp. Eelkajastatud asjaoludel on 15 veenev, et vahetult enne V. R. noaga löömist viibisid Heigo Piirküla ja V. R. toas nr 1, kus tarbisid sahtliboksil olnud viinapudelist ka alkoholi. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt võttis ta V. R. poole minnes kaasa toidupoolist, s.h kartulisalatit. Toas nr 1 ongi XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) näha sahtliboksil ühte salatikarbile sarnanevat plastkarpi. Eelnevalt kajastatud tõenditest nähtuv kinnitab veenvalt, et just Heigo Piirküla oli see isik, kes V. R. noaga lüües põhjustas V. R. surma. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Heigo Piirküla ütlused (II, 156, 171-180) selle kohta, et noa kasutamise kannatanu suhtes põhjustas 150 euro kadumise avastamine. Süüdistatav avaldas, et hakkas raha kadumise avastamisel lolli ja naiivset mängima, öeldes V. R., et kas sa ei ole näinud, et ma olen vist taskust välja tõmmanud midagi, mis minule kuulub, et äkki sa oled näinud või üles korjanud. Süüdistatava väitel ta umbes midagi taolist V. R. ütles. Süüdistatava ütluste kohaselt reageeris V. R. sellele negatiivselt, solvus ja sõimas, et loll oled või ja saatis nagu kuskile. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt reageeris ta sellele rahulikult ja ütles V. R. rahulikult, et ära arva, et see asi nii jääb ja üsna varsti pärast seda V. R. lahkus sealt toast, läks väiksesse tuppa. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta natuke aega hiljem, üsna varsti V. R. järgi ja kasutas V. R. suhtes nuga, lõi kannatanut kiiresti noaga, kannatanu kukkus maha, siis lõi teda veel, siis hakkas ära minema, meeter maad, ja siis läks kannatanu juurde tagasi ja lõi veel ning siis läks üldse korterist ära. V. R. surma põhjustamine kavatsetult Heigo Piirküla faktilisest käitumisest nähtub kavatsetus KarS § 16 lg 2 mõttes V. R. suhtes noaga toimimisel tema surma põhjustamiseks. Kavatsetusele osundavad ründe intensiivsus, suur noalöökide arv, s.o kokku 11 (9+2) ja nendega põhjustatud haavade sügavus, kuna osa neist tungisid rinna- ja kõhuõõnde ning põhjustasid kopsude, südame, neeru ja maksa vigastused, milliste tulemusena saabus ka V. R. surm. Süüdistatav on küll väitnud, et tappa ta kannatanut ei tahtnud, soovis kannatanut noaga lüües üksnes hirmutada ja teda õpetada ning õigust raha kadumise eest jalule seada, kuid need väited pole veenvad olukorras, kus ta lõi kannatanut noaga kokku 11 korral (9+2), s.h ka elutähtsasse südame piirkonda, osa haavadest olid nii sügavad, et ulatusid ka rinna- ja kõhuõõnde ning põhjustasid kannatanu surma. Kavatsetusele viitab ka Heigo Piirküla ründe intensiivsus. Kuigi kannatanu püüdis Heigo Piirkülast eemale hoida ja ta Heigo Piirkülale mingit ohtu ei kujutanud, kannatanu lahkus Heigo Piirküla juurest toast nr 1, ei jätnud Heigo Piirküla teda rahule, vaid järgnes kannatanule, tegi kannatanu suunas esimese noaga löögi või löögid toa nr 1 ukse läheduses, kuid sellega Heigo Piirküla ei piirdunud. Ta järgnes temast eemalduvale kannatanule tuppa nr 3, kus jätkas kannatanu intensiivselt noaga löömist, kuni kannatanu polnud enam võimeline kuskile liikuma ega endale ka abi kutsuma, kuigi telefon oli tal särgi taskus olemas. Heigo Piirküla faktilisest käitumisest nähtub kaalutletus kannatanu ründamiseks noa valimisel. Heigo Piirküla ei valinud kannatanu ründamiseks vähemohtlikumaid vahendeid, näiteks enda rusikaid ega ka ühtegi muud lähedal asuvat kätte juhtuvat eset (näiteks klaasist viinapudelit), vaid eelistas kannatanu ründamiseks valida just kõige ohtlikuma vahendi, s.o noa, millega on võimalik põhjustada kannatanule kiiresti surmavaid haavu. 16 Võtnud enda pükste taskust välja taskunoa ja selle seest välja noa tera, hakkaski Heigo Piirküla seda kannatanu suhtes kasutama, esmalt toa nr 1 ukse läheduses, kus lõi kannatut esimest korda ja seejärel järgnes kannatanule tuppa nr 3, kus jätkas kannatanule noahoopide jagamist kuni kannatanu polnud enam võimeline põrandalt tõusma. Kannatanu ründamiseks noa valimine ja sellega intensiivselt kannatanu suhtes toimimine oli ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna kannatanu noaga ründamiseks polnud vähimatki tarvidust. Kõhetu ja Heigo Piirkülast oluliselt väiksem ja väetim kannatanu polnud Heigo Piirkülale vähimalgi määral ohtlik. Kannatanust rünnet Heigo Piirküla suhtes ei lähtunud. Kannatanu püüdis hoiduda Heigo Piirkülast nii kaugele eemale kui võimalik, varjudes tema eest kõige viimasesse tuppa. Sellele, et Heigo Piirküla põhjustas V. R. noaga lüües tema surma kavatsetult, viitab ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtuv selle kohta, et Heigo Piirküla sai aru ja teadvustas endale, et noalöökide paljusus, nende suunatus rindkeresse ja noalöökide tugevus toob kaasa V. R. surma. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 18-21, 22) on vaadeldud kahte telefonikõnet. XXX kell 21:12 helistas Häirekeskusesse A. T. ja XXX kell 21:22 helistas Häirekeskusesse Heigo Piirküla, kes nimetas ennast selles kõnes D. V. A. T. Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et talle helistanud isik teatas V. R. noa panemisest XXX korteris, ja et V. löödi maha. Nagu eelnevalt juba kajastatud, A. T. helistas XXX korteris V. R. juhtunu kohta Heigo Piirküla. A. T. Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et Heigo Piirküla avaldas talle, et lõi V. R. noaga maha, s.t tappis ära. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Heigo Piirküla oli XXX igakülgselt teadlik, et tema tehtud noalöökide tulemusena oli V. R. olukord niivõrd halb, et V. R. on surnud. Heigo Piirküla Häirekeskusele XXX kell 21:22 tehtud telefonikõnest nähtub, et ta lõi noaga palju kordi ühte tuttavat, kes on arvatavasti surnud, aga äkki saab teda veel ära päästa. Mõne aja pärast kinnitab Heigo Piirküla uuesti, et lõi mitu korda noaga ja arvatavasti ei ole isik enam elus. Heigo Piirküla ütleb: „Ma lõin teda nii kõvasti, mitu korda, no arvatavasti ei ole enam elus“, „… Ma võtsin tal hinge välja…“, „Ma lõin tal noaga mitu korda, eks ole, rindkeresse“ ja „no kustus ära, noh…“ Eeltoodud kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub selgelt, et Heigo Piirküla teadvustas V. R. noaga löömisel endale tehtud noaköökide paljusust ja rindkeresse tehtud noalöökide nii suurt tugevust, et kannatanu kustus ära ja võttis kannatanul sellega hinge välja ning arvatavasti ei ole kannatanu enam elus ja on surnud. Nendest kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub selgelt, et Heigo Piirküla põhjustas V. R. noaga lüües tema surma kavatsetult, teadvustades V. R. noaga lüües endale, et noalöökide paljusus, nende suunatus rindkeresse ja noalöökide tugevus toob kaasa V. R. surma. Käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad Heigo Piirküla käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 17 Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust kannatanu noaga löömisel ei välista tema väited selle kohta, et konflikti V. R. põhjustas sularaha 150 € kadumine. V. R. surnukeha juurest, tal seljas olnud riiete hulgast Heigo Piirkülalt väidetavalt kaduma läinud sularaha 150 € ei leitud. Süüdistatava ütlustest nähtub, et V. R. ei võtnud õigeks Heigo Piirkülale kuuluva raha endale võtmist ja solvus sellise süüdistuse peale. Süüdistatava ütlustest nähtub veel, et ta oli XXX.a juba enne V. R. poole minekut kanget alkoholi (Star Dollar 30%) tarbinud ja viibinud seejuures erinevates kohtades ja seltskondades ning V. R. juurde läks, et seal alkoholi edasi tarbida. V. R. juures tarbis Heigo Piirküla viina (Ehe viin 40%). Heigo Piirküla ütlustest nähtub, et alkoholi tarbimisega alustas ta XXX.a kella 11-12 ajal päeval ja kuskil kella 17 paiku läks koos kolme pudeli viinaga V. R. poole, kus tegi vahepeal diivanil ka uinaku ja siis üles ärgates avastaski 150 € kadumise. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta ikka väga purjus ja vajus rohkem ära ning tegigi siis V. R. pool olles uinaku. Eelkajastatud asjaoludel, arvesse võttes Heigo Piirküla poolt XXX.a pikaldast kange alkoholi tarbimist ning tema enda hinnangut, et enne V. R. pool ära vajumist ja seal uinaku tegemist oli ta ikka väga purjus, pole alust eeldada, et Heigo Piirküla mäletas kõike enne uinaku tegemist niivõrd adekvaatselt, et oleks põhjendatud pidada V. R. selleks isikuks, kelle süül läks Heigo Piirkülalt väidetavalt 150 € kaduma. Kuna Heigo Piirküla viibis enne V. R. poole minekut paljudes teistes kohtades erinevate isikutega ja tarbis seejuures ka kanget alkoholi, pole välistatud võimalus, et väidetav raha kadumine võis toimuda juba enne V. R. poole minekut. Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust kannatanu noaga löömisel ei välista ka tema väited selle kohta, et ta tahtis V. R. sularaha 150 € kadumise eest hirmutada, talle lihahaava tekitada, et kannatanu kahetseks ja selliselt õiguse jalule seada, et kannatanu ei saaks võidurõõmutseda, et mingi jobu käis tõi mulle raha. Olukorras, kus V. R. käitumine Heigo Piirkülale vähimatki ohtu ei kujutanud, kannatanu oli Heigo Piirkülast kahtlusteta palju väiksem, nõrgem ja liikus vaevaliselt ning kannatanu hoidus konflikti tekkides Heigo Piirkülast eemale, varjudes kõike kaugemasse tuppa nr 3, oli Heigo Piirküla käitumine kannatanu noaga löömisel ilmselgelt ebaproportsionaalne meede. Heigo Piirküla valis V. R. hirmutamiseks kõige ohtlikuma vahendi, s.o enda taskunoa, mille teraga teist inimest lüües on võimalik tekitada ka surmavaid vigastusi. Heigo Piirküla väited, et ta tahtis panna kannatanu talle lihahaava tekitamisega kahetsema, ei ole kooskõlas tema faktilise käitumisega, kuna kokku põhjustas Heigo Piirküla kannatanule 11 haava (9+2) ja osa neist olid niivõrd sügavad, et ulatusid rinna- ja kõhuõõnde ja põhjustasid ka kannatanu surma. Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust kannatanu noaga löömisel ei välista tema väited selle kohta, et arvas, et pärast raha kadumise konflikti tekkimist läks V. R. midagi tema vastu kasutamiseks võtma, et kas ennast kaitsta või siis sellega teda rünnata. Need süüdistatava väited pole veenvad olukorras, kus kannatanu läks toast nr 1 kõigel kaugemal asuvasse magamistuppa ehk tuppa nr 3, mitte aga toa nr 3 vahetusse lähedusse jäävasse kööki, kus oleks olnud võimalik köögitarvikute seast leida mõni enese kaitsmiseks vajalik vahend, näiteks nuga. XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 2-17) nähtub, et toas nr 3 polnud ühtegi enese kaitsmiseks sobilikku eset. Ka kannatanul seljas olnud riiete juurest ei leitud ühtegi enese kaitsmiseks sobilikku eset. Ainukeseks esemeks, mis leiti kannatanul seljas olnud riiete seast, oli mobiiltelefon, mis asus kannatanul särgi taskus. 23.12.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) on tõendatud, et V. R. surnukehal esines muuhulgas 1 vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav. Sellest nähtub, et kannatanu ainukeseks kaitsevahendiks oli tema enda käsi, mille ta oli noalöökide kaitseks enda ette pannud. 18 Heigo Piirküla käitumise õigusvastasust ja süüd ei välista asjaolu, et ta oli XXX.a tarvitanud alkoholi. Tunnistaja J. M. ütluste (II, 155, 168-170) kohaselt puhus Heigo Piirküla tema kahtlustatavana kinnipidamisel XXX alkoholi välja 1,02 mg/ l kohta väljahingatavas õhus. Samas nähtub tunnistaja J. M. ütlustest (II, 155, 168-170), et Heigo Piirküla sai XXX.a kahtlustatavana kinnipidamisel asjadest aru, oli küll stressis, kuid suutis vastata. Ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 18-21, 22) nähtub, et Heigo Piirküla orienteerus XXX.a ajas ja kohas ning ta teadvustas endale, et noalöökide paljusus, nende suunatus rindkeresse ja noalöökide tugevus toob kaasa V. R. surma. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 18-21, 22) on vaadeldud kahte telefonikõnet. XXX kell 21:12 helistas Häirekeskusesse A. T. ja XXX kell 21:22 helistas Häirekeskusesse Heigo Piirküla, kes nimetas ennast selles kõnes D. V. Nendest kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub selgelt, et Heigo Piirküla teadvustas V. R. noaga löömisel endale tehtud noaköökide paljusust ja rindkeresse tehtud noalöökide nii suurt tugevust, et kannatanu kustus ära ja ta võttis sellega kannatanul hinge välja. Heigo Piirküla pidas igati võimalikuks, et kannatanu ei ole enam elus ja on surnud. Nendest kahest Häirekeskusele tehtud telefonikõnest nähtub, et Heigo Piirküla sai toimuvast adekvaatselt aru. Kahtlustatavana kinnipidamisel (II, 105-112) Heigo Piirkülat fotografeeriti. XXX.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollile (II, 105-112) lisatud Heigo Piirkülast tehtud fotodelt ei nähtu tema ebaselget ega ebaadekvaatset olekut. Pigem õhkub Heigo Piirkülast tehtud fotodelt enesekindlust, tema silmavaade on selge ja ta seisab kindlalt kahel jalal. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (II, 105-112) on Heigo Piirküla andnud allkirjad omakäeliselt ning kahel korral on märkinud protokolli omakäeliselt: „ei ole“ selle kohta, et tal pole avaldusi ja taotlusi (punkt 8) ning märkusi protokolli kohta (punkt 10). XXX.a kiirabikaardiga patsient Heigo Piirküla kohta (II, 113) on tõendatud, et pärast kahtlustatavana kinnipidamist kontrolliti politsei soovil XXX arestimajas kiirabi poolt XXX.a kella 00:30 paiku Heigo Piirküla tervislikku seisundit ja siis avaldas Heigo Piirküla kiirabile, et on tarvitanud alkoholi, põhiliselt viina ja Star Dollar´it ning kaebusi tal esitada ei ole. Kiirabikaardilt nähtuva kohaselt ei tuvastanud kiirabi vastunäidustusi Heigo Piirküla arestikambris viibimiseks (II, 113). 05.10.2022.a vahistamismäärusest (II, 130-136) nähtub, et vahistamistaotluse menetlemisel kohtus 05.10.2022.a andis kahtlustatav Heigo Piirküla toimunu kohta omapoolseid selgitusi ja oli nõus enda vahistamisega. Ka maakohtus kohtumenetluse kestel on Heigo Piirküla andnud juhtunu kohta omapoolseid selgitusi ja jätnud mulje, et sai toimuvast aru nii XXX.a kui ka kohtumenetluse ajal ning valis XXX.a enda käitumisviisi, s.h kannatanu suhtes intensiivselt noa kasutamise, enda vaba tahte kohaselt ja ta oli võimeline enda käitumist juhtima. 07.10.2022.a SA XXX Haigla psühhiaatriakliiniku vastuskirjaga patsient Heigo Piirküla ravil viibimise kohta (II, 99-104) on tõendatud, et Heigo Piirküla on korduvalt viibinud ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil SA XXX Haigla psühhiaatriakliinikus. Ambulatoorsetele vastuvõttudele on Heigo Piirküla pöördunud alates XXX. Viimane ambulatoorne vastuvõtt toimus XXX, diagnoos: XXX – XXX: XXX – XXX / alkoholi kuritarvitamine. Statsionaarsel 19 ravil on Heigo Piirküla viibinud 59 korral ja diagnoose on olnud mitmeid, neist viimased: XXX XXX; XXX XXX; XXX XXX. 23.11.2022.a ekspertiisiaktiga nr XXX ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kohta (II, 83-90) on tõendatud, et Heigo Piirkülal on diagnoositud XXX; Heigo Piirkülal ei ole diagnoositud XXX, XXX, XXX ega XXX; Heigo Piirkülal on diagnoositud segatüüpi isiksusehäire (esinevad XXX omased jooned) ja alkoholsõltuvus; Heigo Piirkülal esinev isiksusehäire võib mõjutada tema käitumist selles osas, et ta ei pruugi mõelda enda käitumise tagajärgedele, kinni pidada sotsiaalsetest normidest ja reeglitest, õppida oma vigadest, tunda süüd ja vastutust tehtu osas; Heigo Piirkülal esinev isiksusehäire on püsiva iseloomuga, kuid see ei mõjuta tema arusaamise- ja käitumise juhtimise võimet; Heigo Piirkülal ei esinenud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal seisund, mis mõjutas olulisel määral tema teadvust ja käitumist ning takistas tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida; Heigo Piirküla oli talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline endale oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima; Heigo Piirküla oma vaimse seisundi poolest on võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust; Heigo Piirküla oma vaimse seisundi tõttu ei ole käesoleval ajal ohtlik endale ja ühiskonnale; Heigo Piirküla ei vaja psühhiaatrilist ravi; Heigo Piirkülal esineb isiksuse häireid; Heigo Piirkülal esineb XXX, millel on XXX; XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, XXX, XXX, XXX, XXX; temal esinev isiksusehäire ei ole ravitav; Heigo Piirkülal ei esine tema käitumist mõjutavaid psühholoogilisi iseärasusi (II, 88). Eeltoodust nähtub, et kuigi Heigo Piirküla on viibinud SA XXX Haigla psühhiaatriakliinikus nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil, tal on viimati diagnoositud alkoholsõltuvus ja XXX, oli Heigo Piirküla talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline endale oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima ning oma vaimse seisundi poolest on ta võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Kvalifikatsioon KarS § 113 lg 1 järgi Heigo Piirküla käitumine V. R. surma põhjustamisel on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi teise inimese tahtliku tapmisena. KarS § 115 täheldatud provotseeritud tapmine on välistatud Senini on kriminaalasjas olnud peamiseks vaidlusküsimuseks, kas Heigo Piirküla käitumine kvalifitseerida tapmisena KarS § 113 lg 1 järgi või provotseeritud tapmisena KarS § 115 järgi. KarS § 115 kohaselt eeldab provotseeritud tapmine selle toimepanemist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või kannatanupoolne solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, mis annaksid alust väita kannatanupoolset vägivalda Heigo Piirküla suhtes ja kannatanupoolset tapjale lähedase isiku solvamist, mistõttu need pole käesolevas kriminaalasjas asjakohased ja aktuaalsed. Süüdistatava Heigo Piirküla avaldatust ja ütlustest nähtub, et tema väitel võib tegemist olla kannatanu V. R. poolt tema solvamisega, mistõttu ta lõi noaga kannatanut V. R. 20 Süüdistatav on nimetanud kolme lahkarvamuse põhjust V. R.:
4. süüdistatava poest ostetud 1,5 kg marineeritud kala oli kannatanu pool viibimise ajal kaduma läinud, seda ei leitud sealt üles, kuigi keegi ka seda kala ei otsinud;
5. V. R. ei keeranud talle suitsu, V. R. keeras ainult endale suitsu;
6. süüdistataval oli raha 150 eurot rahakotist kannatanu pool viibimise ajal kaduma läinud. Need 3 süüdistatava nimetatud lahkarvamuse põhjust kannatanu V. R. kerkisid süüdistatava ütlustest nähtuvalt esile erinevatel aegadel, mitte kõik kolm ühekorraga. Kohus on seisukohal, et KarS § 115 järgi kvalifikatsioon provotseeritud tapmisena pole veenev olukorras, kus väidetav lahkarvamus või tüli Heigo Piirküla ja V. R. vahel tekkis pikaajaliselt, mille käigus ühiselt võeti kannatanuga viimase kodus viina ja veedeti aega. Esialgu ei omistanud süüdistatav tema enda väitel kala puudumisele suuremat tähtsust, mõtles, et sööb seda hiljem. Süüdistatava ütlustest (II, 156, 171-180) nähtub, et kala ei hakanud keegi otsima. Senini ongi süüdistatav ainukesena väitnud, et tal oli V. R. poole minnes kaasas poest ostetud marineeritud kala. Siis ühel momendil süüdistatava väitel keeldus kannatanu talle suitsu keeramast, mille peale süüdistatav tema enda kinnitusel solvus, kuid sellest ei hakanud veel sündmused süüdistatava ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt peale. Seejärel ühel hetkel avastas süüdistatav aga kolme 50-eurose ehk 150 euro kadumise, mille peale süüdistatav ta enda sõnul läks närvi, nagu ta kohtus ütlusi andis (II, 156, 171-180). Süüdistatav avaldas, et hakkas siis lolli ja naiivset mängima, öeldes V. R., et kas sa ei ole näinud, et ma olen vist taskust välja tõmmanud midagi, mis minule kuulub, et äkki sa oled näinud või üles korjanud. Süüdistatava väitel ta umbes midagi taolist V. R. ütles. Süüdistatava ütluste kohaselt reageeris V. R. sellele negatiivselt, solvus ja sõimas, et loll oled või ja saatis nagu kuskile. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt reageeris ta sellele rahulikult ja ütles V. R. rahulikult, et ära arva, et see asi nii jääb ja üsna varsti pärast seda V. R. lahkus sealt toast, läks väiksesse tuppa. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta natuke aega hiljem, üsna varsti V. R. järgi, arvas, et V. R. tahab võib-olla tema vastu midagi kasutada, et äkki tal on juba midagi käes või tahab teisest toast tema vastu kasutamiseks midagi võtta. Süüdistatava väitel läks ta kannatanule teise tuppa järgi, aga seal kannatanule tehtud esimest lööki ei mäleta, lõi seal kannatanut kiiresti noaga, kannatanu kukkus maha, siis lõi teda veel, siis hakkas ära minema, meeter maad, ja siis läks kannatanu juurde tagasi ja lõi veel ning siis läks üldse korterist ära (II, 156, 171-180: süüdistatava ütlused). Kohtule ei ole provotseeritud tapmine veenev olukorras, kus süüdistatav tema enda väitel hakkas nii-öelda naiivset ja lolli mängima, kuna taoline suhtlusviis on teise inimesega lävimiseks aeganõudev, mistõttu pole alust arvata, et süüdistataval sai pärast raha kadumise avastamist äkki tekkida tugev hingeline erutus, nagu seda nõuab KarS § 115 kohaldamine. Sellele, et äkki tekkinud tugevat hingelist erutust Heigo Piirkülal polnud, viitab ka see, et ta suhtles V. R. rahulikult, ütles V. R. rahulikult, et ära arva, et see asi nii jääb. Ka sellele järgnenud viivitused V. R. ja Heigo Piirküla edasises käitumises viitavad sellele, et Heigo Piirkülal polnud äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit. Esmalt viivitas viinavõtmise ehk toast nr 1 lahkumisega V. R., kes Heigo Piirküla ütlustes nähtuvalt mitte kohe, vaid üsna varsti lahkus väiksesse tuppa. Süüdistatava ütluste kohaselt ei järgnenud ta V. R. teise tuppa kohe, vaid natuke aega hiljem. 21 Süüdistatava ütlustest (II, 156, 171-180) nähtub, et ta lõi pärast raha kadumise avastamist kannatanut esimest korda alles toas, kuhu kannatanu suundus ja kuhu süüdistatav talle ise järgnes. Need süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga (II, 2-17). Eeltoodud süüdistatava väited pole veenvad olukorras, kus ka koridoris, toa juures, kus asusid salatikarp ja viinapudel, olid esikus põrandal kolm vereplekki (foto nr 6: II, 5). Samas vere tilkumisplekkide juures on seinal ja põrandaliistul näha verejäljed (foto nr 6: II, 5; XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokoll: II, 2-17). Kohtule on veenev, et esimene kannatanu noaga löömine sai toimuda kas viinapudeliga toas, s.o korteri väisukselt korterisse sisse vaadates paremalt esimeses toas või siis selle toa juurde jäävas koridoris, kus asusid ka vereplekid põrandal ja nende lähedal verejäljed seinal ja põrandaliistul. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu püüdis süüdistatavast eemale hoida ja ta eemaldus mööda koridori kõige kaugemasse tuppa, s.o koridori lõppu otse jäävasse tuppa, kus oli ka ohtralt verd. Kohtule ei ole provotseeritud tapmine veenev olukorras, kus kannatanu ei provotseerinud Heigo Piirkülat mitte millegagi, vaid hoopiski põgenes Heigo Piirküla eest nii kaugele kui võimalik, s.o kõige kaugemasse tuppa ja süüdistataval tuli kannatanu uuesti noaga löömiseks minna kannatanule sinna tuppa järgi. Kohtule ei ole provotseeritud tapmine veenev olukorras, kus Heigo Piirküla ei rünnanud kannatanut koheselt, kui sai teada enda raha kadumisest. Heigo Piirkülal tuli kannatanu noaga löömiseks läbi teha mitmeid erinevaid toiminguid, s.h leida taskust üles enda taskunuga, välja võtta noa tera, kannatanule järgneda viinavõtmise toast kõige kaugemasse tuppa, mistõttu pole alust arvata, et Heigo Piirküla tegutses äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Esmalt, nagu juba mainitud, hakkas süüdistatav tema enda sõnul naiivset ja lolli mängima, mis oma olemuselt on aeganõudev suhtlusviis. Selleks, et kannatanut noaga lüüa, pidi alkoholi tarbinud süüdistatav leidma enda taskust üles taskunoa, võtma sellest välja tera, siis lähenema kannatanule ja teda viinavõtmise toas selle ukse juures või koridoris selle toa läheduses noaga lööma, misjärel tuli süüdistataval järgneda tema eest põgenevale ja temast eemale hoidvale kannatanule mööda koridori kõige kaugemasse tuppa, kus süüdistatav lõi kannatanut noaga kuni kannatanu maha kukkumiseni, siis lõi veel kannatanut noaga, siis hakkas ära minema, meeter maad ja siis läks kannatanu juurde tagasi ja lõi kannatanut veel noaga. Alles seejärel lahkus Heigo Piirküla kannatanu korterist. Heigo Piirküla tegi liiga palju toiminguid, alates nii-öelda lolli mängimisest, taskunoa võtmisest, sellest tera väljavõtmisest, kannatanu noaga löömisest kuni mööda kordori kannatanule kõige kaugemasse tuppa järgnemiseni, seal kannatanu noaga uuesti löömiseni kuni kannatanu maha kukkumiseni, siis edasi kannatanu noaga löömiseni, siis justkui 1 meeter kannatanust eemaldumiseni ja siis uuesti tagasi kannatanu juurde minemiseni ja kannatanu veel noaga löömiseni, mistõttu pole põhjust rääkida KarS § 115 mõttes äkki tekkinud tugevast hingelisest erutusest. Pigem nähtub Heigo Piirküla käitumisest kindel soov kannatanu noaga löömiseks ja sellele vastav sihiteadlik ja igakülgselt endale teadvustatud käitumine. Sellele, et Heigo Piirküla teadvustas endale igakülgselt enda käitumist ja Heigo Piirküla puhul polnud tegemist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga, viitab ka tema ütlustest nähtuv selle kohta, et ta tahtis kannatanut hirmutada, et kannatanu kahetseks, et kannatanu ei saaks 22 võidurõõmutseda selle üle, et näed mingi jobu käis tõi mulle raha. Süüdistatava Heigo Piirküla ütlustest nähtub selgelt kättemaksu soov, mida ta aga ise on ütlusi andes nimetanud sooviks õigus jalule seada. Kättemaksusoovi ja õiguse jalule seadmise soovi realiseerimine eeldab aga juba kaalutletust ja nende eesmärkide saavutamiseks sihiteadlikkust ja igakülgselt endale teadvustatud käitumist. Heigo Piirküla valis kättemaksuks ja õiguse jalule seadmiseks teise inimese noaga löömise. Süüdistatavana ütlusi andes võttis Heigo Piirküla õigeks, et muidugi ta teab, et kui inimest noaga lüüa, võib inimene sellest ära surra. Taolistel asjaoludel ei ole veenev, et Heigo Piirküla tegutses V. R. noaga lüües äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Tekkinuks süüdistataval tõesti äkki tugev hingeline erutus, poleks ta raha kadumise avastamisel hakanud kannatanuga esmalt verbaalselt suheldes nii-öelda naiivset ja lolli mängima. Tekkinuks süüdistataval raha kadumise avastamisel tõesti äkki tugev hingeline erutus, oleks Heigo Piirküla koheselt füüsiliselt, näiteks rusikatega, rünnanud kannatanut või haaranud esimese kätte juhtunud eseme ja koheselt kannatanut sellega rünnanud. Näiteks lähedal asuva klaasist viinapudeli vmt, mitte aga hakanud enda taskust otsima taskunuga ja selle tera lahti tõmbama. Olukorras, kus Heigo Piirkülal oli valida kohese rünnaku realiseerimiseks teisi käepärasemaid vahendeid, kas enda rusikaid või mõnda käeulatuses olevat eset, näiteks viinapudelit, valis Heigo Piirküla selleks kõige ohtlikuma vahendi, s.o taskunoa, mis oli kannatanu suhtes rünnaku realiseerimiseks ühtlasi ka kõige rohkem vaeva nõudev, kuna taskunuga tuli tal enda pükste taskust üles leida ja sellest tera välja võtta. Taoline sihiteadlik valik eeldab igati teadvustatud ja kaalutletud käitumist, mistõttu pole väited äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis kannatanu noaga löömise kohta veenvad. Ka vahemaa esimesest või esimestest kannatanu suunas tehtud noaga löökidest toa nr 1 ukse juurest kuni mööda koridori otse kõige kaugemasse tuppa nr 3 on liiga pikk selleks, et väited äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis kannatanu noaga löömise kohta oleksid veenvad. Pigem viitab Heigo Piirküla faktiline käitumine kavatsetusele KarS § 16 lg 2 mõttes V. R. suhtes noaga toimimisel tema surma põhjustamiseks. Kavatsetusele osundavad suur noalöökide arv, s.o kokku 11 (9+2) ja nendega põhjustatud haavade sügavus, kuna osa neist tungisid rinna- ja kõhuõõnde ning põhjustasid kopsude, südame, neeru ja maksa vigastused, milliste tulemusena saabus ka V. R. surm. Süüdistatav on enda ütlustes küll väitnud, et soovis kannatanut noaga lüües üksnes hirmutada ja teda õpetada, kuid need väited pole veenvad olukorras, kus ta lõi kannatanut noaga kokku 11 korral, s.h ka elutähtsasse südame piirkonda, osa haavadest olid nii sügavad, et ulatusid ka rinna- ja kõhuõõnde ning põhjustasid kannatanu surma. Kavatsetusele viitab ka Heigo Piirküla ründe intensiivsus. Kuigi kannatanu püüdis Heigo Piirkülast eemale hoida ja ta Heigo Piirkülale mingit ohtu ei kujutanud, kannatanu lahkus Heigo Piirküla juurest toast nr 1, ei jätnud Heigo Piirküla teda rahule, vaid järgnes kannatanule, tegi kannatanu suunas esimese noaga löögi või löögid toa nr 1 ukse juures, kuid sellega Heigo Piirküla ei piirdunud. Ta järgnes temast eemalduvale kannatanule tuppa nr 3, kus jätkas kannatanu suhtes noaga intensiivset toimimist, kuni kannatanu polnud enam võimeline kuskile liikuma ega endale ka abi kutsuma, kuigi telefon oli tal särgi taskus olemas. XXX.a oli Heigo Piirküla XXX. Süüdistatava Heigo Piirküla ütluste (II, 156, 171-180) kohaselt on ta XXXcm pikk ja kaalub XXX kg. 23 XXX.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollile (II, 105-112) lisatud Heigo Piirkülast tehtud fotodelt nähtub, et tegemist on suure, elujõulise ja tugeva mehega (II, 107-110). XXX.a kiirabikaardiga patsient Heigo Piirküla kohta (II, 113) on tõendatud, et XXX.a esimestel minutitel kontrollis kiirabi politsei pöördumise peale Heigo Piiküla tervislikku seisundit ja tuvastas, et Heigo Piirkülal kaebusi pole ja Heigo Piirküla arestikambris viibimiseks ei ole vastunäidustusi (II, 113). XXX-aastase kannatanu V. R. pikkus oli XXX cm ja kaal koos riietega XXX kg (II, 62). 23.12.2022.a ekspertiisiaktist nr XXX surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 61-82) nähtub V. R. surnukehast tehtud fotodelt, et kannatanu on väga kõhetu kehaehitusega, kondine ja treenimata. Kannatanu V. R. kohta on veel teada, et tal oli raskusi kõndimisega, kasutas karke ja ilma karkudeta liikudes toetus seintele. Eeltoodust nähtub, et kehaliselt oli füüsilise jõu ülekaal kindlalt ja kahtlusteta Heigo Piirküla kasuks. Kui Heigo Piirkülal tõe poolest tekkinuks raha kadumise avastamisel äkki tugev hingeline erutus, saanuks ta kerge vaevaga V. R. jagu ilma noata ning ta saanuks enda tugevad emotsioonid koheselt realiseerida kannatanu suhtes nuga kasutamata. Näiteks rusikatega. Pigem nähtub Heigo Piirküla faktilisest käitumisest kaalutletus, kindel soov ja sihiteadlik valik V. R. suhtes just noa kasutamiseks, milleks aga vähimatki tarvidust polnud, kuna kannatanu Heigo Piirküla suhtes provotseerivalt ei käitunud ja kannatanu püüdis hoiduda Heigo Piirkülast nii kaugele eemale kui võimalik, põgenedes tema eest kõige viimasesse tuppa. Kohtu hinnangul ei nähtu kannatanust provotseerivat käitumist olukorras, kus kannatanu püüdis noaga Heigo Piirkülast võimalikult kaugele hoiduda, temast eemalduda ja süüdistatava eest varjuda kõige kaugemasse tuppa. Kannatanul ühtegi ründevahendit ei olnud. Enese kaitseks kasutas kannatanu ainult enda käsi, millele viitab ka üks kannatanu vasakut labakätt läbistav torke-lõikehaav. KARISTUS KarS § 113 lõike 1 kohaselt karistatakse inimese tapmise eest kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Heigo Piirküla süü on suur, kuna võttis kannatanult teda noaga lüües elu. Noaga kannatanu suhtes toimepandud rünne oli intensiivne. Kokku põhjustas Heigo Piirküla kannatanut noaga lüües 11 haava - 5 torke-lõikehaava kehatüve eespinnal, 4 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnal, 1-e vasakut labakätt läbistava torke-lõikehaava ja 1-e lõikehaava vasaku põlve välisküljel. V. R. surmavad vigastused põhjustas Heigo Piirküla kannatanu kodus. V. R. surm saabus vaevaliselt ja põhjustas kannatanule pikalt kannatusi. Kannatanu noaga löömine toimus kella 21 ajal ja kell 22 fikseeriti kannatanu surm. Tund aega oli kannatanu saadud noahaavadest elu ja surma piiril. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks on puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistust kergendavaks on ka Heigo Piirkülal hilinenult tärganud soov süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks (KarS § 57 lg 1 p 1), kuna ta andis pärast V. R. noaga löömist sellest teada Häirekeskusele ja A. T., et noahaavades V. R., keda ta ise pidas juba surnuks, osutataks abi. Seejuures Häirekeskusesse helistades avaldas Heigo Piirküla ka enda asukoha ning ei hakanud ennast varjama. Heigo Piirküla on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. 24 Eeltoodu alusel, mõjutamaks Heigo Piirküla edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, on põhjendatud Heigo Piirküla karistada vangistusega veidi alla sanktsiooni keskmist määra – 10 aasta vangistusega (sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud, kuna liites sanktsiooni alammäärale 6 aastale juurde 4 aastat 6 kuud ning võttes sanktsiooni ülemmäärast 15 aastast maha 4 aastat 6 kuud, on tulemuseks keskmine - 10 aastat 6 kuud). KarS § 68 lg 1 alusel arvata Heigo Piirküla eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2022 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 10 aasta vangistuse kandmise alguseks 03.10.2022.a. Rahvakohtunik Anne Luik-Ristikivi Rahvakohtunik Ülo Kukk Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 25